Sõnale loke leiti 60 luuletust (parimad)
Mõtisklus oktoobrikuu hommikul
Peegelsiledas vees kaselehtede kuld
ja karges oktoobrikuu hommikus
me süütame lõkketuld.
Lõppes suvi oma lokkavas ilus.
Hommik äratab maailma suurde.
Tunnen kätt veel, mis paitas ja silus.
Sügis nukrana aeda on vajund.
Täna taevas on hallimast hallim.
Ma üksindust teravalt tajun.
Kuigi kõrval on vennad ja õde,
ei suuda nad tühjust mu`s täita.
Ja see on mu valusaim tõde.
Tädi Sofia jaanipäev
Ärkas tädi Sofia üles
ja nägi, et kõrval on mees
tal kass on süles
ja pole lapsekõhtu ees;
rasedus oli siis uni
nüüd oli õue astumas
ta vaikne elu kestab kuni
on jaanimöll rahvast neelamas;
ning varsti vaimuhaiged pojad jälle
õhtut pidada karjumiseta saavad mitte
tõsist peavalu põhjustavad Sofiale
nüüd ema haaras grillvardad kätte;
torkas tatikad läbi
ja tegi neist šašlõkki
ei tundnud ta häbi
ning mehelt lõikas tüki pekki;
see öö kuulub talle
Lauritsale pere ohverdas
viskas ülejäägid jaanitulle
ning õlle kõik alla kugistas;
teised .....
Mida Sa Türa Teed!?
Mida SA türa teed?
Hipi kalkar; shikilt narkar;
litslik maakas; ambaali kargas;
Mida sa Türa teed!?
Autoriteet? Inimkonna Lohviku dieet;
Alla käinu mentaliteet; Kuningas oma Pasa sees;
Nii, et käi vittu! pugeda,et äbarikule meeldida?
Tõeline värdjate planeet; kelle uhkus-ülbus ära hellitas;
ei mingit perse lakkumist siit; otse jalaga kobaraisse;
vot see on aus stiil; arva mida tahad; sassis tropp;
terve elu vältel su pea ainult täis paska- Ennast alla laskmas;
sest teised kõik siin kartsas on sellisest käitumisest killukese haarand;
Eks kõik on õigustatud; vastu kar .....
HEAD VOLBRIÖÖD
Öö on saladusi täis,
kuu see loomas varje,
miski üle taeva käis,
saatjaks hirmsad karjed.
Siin ja sealgi mõni lõke
süttimas on ruttu,
luuad kiirelt välja võtke,
nõrgad jäägu tuttu.
Lennakem siis üle taeva,
endast välja laskem
nõiad, kes on näinud vaeva
läbi aasta raske.
- Tarmo Selter -
2023
Oled mu südames
Rändab mu peas vaid üks mõte,
löömab mu sees pisike lõke.
Ärevus võtab üle kogu mu keha,
selle vastu ei saa ma midagi teha.
Igatsus suur painab mind,
näha ma juba tahaksin sind.
Tahaks tunda mu ümber su käsi,
sinuga olemisest ma ei väsi.
Lõputult võiks ma vaadata sind,
sinu embusest ei väsi mu hing.
Tahaksin olla juba su juures,
sest oled sa, mu südames suures!
Soojus meie vahel
sa tegid kiigele hoogu
ja mina kiljusin
maapind veidi moondus
kui alla vaatasin
see oli lõbus
ja me olime koos
suvelõhna tundsin õhus
see andis õhtule hoo
terve küla oli kokku tulnud
vali sumin kostus kaugele
lõke tule oli alla saanud
soojus levis meie vahele
mulle meeldib kogu melu
jaanipäeva mõnus vaib
lihtsalt naudi täna elu
hoia kinni minust kui võid
Nagu sõnajalaõis
Olen nagu mees kuult
minu soovid täituvad suult
kõik see juhtus Jaanipäeval
kui kohtasin sind lõbusõidul laeval;
su pilk jõel püüdis mind ja ei saa eirata
pole pühadel ilu ühegi sõnajalaõieta
tema kutsung on mulle see lüke
mis veel kuumem kui jaanilõke;
sa oled nagu sõnajalaõis
saatus meid kokku püüda võis
olen valgus taevast sind hoidmas
sinuga samat energiat tundmas;
ja ta ütles (refr):
"kui ma kuulen siinu häält
oled mees, kes püüdnud minu poolt
kui vaatan su silma ja kuulan
siis mees kuult on see, kellele sulan
tee mu pühad võim .....
Järjekordne ossam - tossam
Ei ole riigikogu vaim uue aastaga ilusam
kui käib järjekordne ossam - tossam
ehk juures uued maksud
kuid nende kogujad on ammu paksud;
hookus - pookus, kuhu jääb mu papp?
eelarve puudus on nagu määrdunud lapp
mis veel enam vaesusele kaasa aitab
igat ohvrit uue pasaga "paitab";
palk küll tõusis, aga mis lahendus on see
kui peale probleeme meile muud ei tee
see pask, mis pastakast välja imetud
see aasta ja järgmine saavad olema inetud;
maamaks, automaks, käibe ja teemaks
on nüüd selle kevade suurimaks teemaks
mul kaob kaastunne sõjale
kui selle mõju effekt tun .....
Olevikutuli
Masendus tuleb ja masendust pole
südamekodades virvendab.
Pole ruumi me hinges ja ruumis,
pole elus ses kirevas põrgus.
Eluruum muutub kitsaks ses lorilaulude plärinas.
Paaridaamide lõkerdav naer kõlab pilkavalt keskaegsetelt paekividelt.
Aegade tagused kahhelkivid oleviku tules.
Virvendades palgel mida pole tahes-tahtmata majade vahel.
Luulehoroskoop 2024
VEEVALAJA
Suunda võid muuta oma teel.
Puhub Sul vastu värskendav briis.
Uuele avali hoia meel.
Elu viib edasi väike kapriis.
Raha ja töö kui rikkuse hang.
Juustes on muutumas toon.
Jõukus ei ole lootuse mäng.
Ehib Sind tarkuse kroon.
Suhtes hõõguvad lõkked.
Kodust soojust aina Sa lood.
Maha võtad kõik tõkked.
Õnnelik lõpp on siiski sel lool.
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
Tuule laul
TUULE LAUL
Tuul puhub vett ja liigutab need lainevallid randa.
Sinna-tänna kiigutab, kuid laevu jõuab kanda.
Tuul puhub leegid kõrgele, kui õues lõket teeme.
Ei tema mõtle kõigele ja kõige vähem veele.
Oh, sina tuul, va kerge meel, vigurid sul aina.
Kas sinu tembud teistele ei muresid too kaela?
Tuul teeb õues kleidilegi kiirelt tuule alla.
Ei tema mõtle neiule, kel jalad täitsa paljad.
Tuul teeb tormis metsadeski vahel täitsa kurjust.
Puud on pooleks, pesad katki, vaata seda lurjust.
Kui aga suve lämbes lõõsas küpsed nagu pirukas,
hea on küll kui tuule .....
Sa oled..
sa oled kui soe suvehommik
nagu jaanipäeva ere lõke
südasuve lõhnav heinapõimik
või aeglaselt tõusev päike
sa oled täis sügise sooje toone
nagu vihma vaikne sabin
ilus lõpp laste muinasloole
lehtede tasane kahin
sa oled kui päikest täis talvepäev
nagu valge lumevaip
lumetippudes suusamäed
uisuplatsilt saadud kaif
sa oled kui tärkav kevadlill
nagu kollane vaip mis õuele toodi
lume alt piiluv roheline murukild
sa oled sooja kevade moodi
Tuletõrjuja
Välk ja säde süütavad metsa
leegid siis lähevad karjamaa võssa
maa leekides, me palvetame vihma eest
on vaja kutsuda pritsumeest;
nii palju sind on vaja
alati kuuled seda kaja
kõrvalruumist väljakutse on
sest algab uus missioon;
see sangar andnud oma elu
ta töökoht pole mingi lelu
nii südi on tuletõrjuja
oled kohal, kus appikarjuja;
pole kunagi jääd sinu veenides
mil ühiksonda oled teenides
au ja töö kiidab tegijat neile
keda hädakorras vaja meile
Elu
Mis on meie mõte,
mis on meie missioon,
kui vajalik on lõke?
Kas tulevik on me visioon?
Kas me vajame teisi,
või piisab ka endast.
Tahad kodu või reisi,
või pilte iseendast?
Äkki elu on minevik,
kuid nägevus on tulevik,
sest tegelt puudub olevik,
see on Võsu alevik.
Kas sa lihtsalt töötad,
ei mõtle elu peale.
Paar koni ära suitsetad,
naeratad sellepeale.
Aga vaata taevasse ja mõtle
me pole siin ainukesed,
niiet võta kätte ja ütle,
et sinus peitub universum.
Virumaal põrgu
Ilmataadil püksid kuivad
pole vaja tal pissile minna
päevad väga palavad
ei külasta vihm maad ei linna;
ja nüüd mõlemad Virumaad
virelenud palju kuumuses
kuivanud mets, paras praad
see jätkub leegitsevas hiilguses;
küllap polegi vaja jaanilõket
kui on Kirde - Eestis põrgu
looduse ees peab ilm tõket
kui niipea märga alla ei nõrgu;
nagu oleks Austraalias
isegi rannas vesi keeb
praegu suurim probleem maailmas
mida kunstlik kliimamuutus teeb