Sõnale lokke leiti 55 luuletust
Veresadu
Jüri suu puhub alla lund
ja see tähistab see tund
kuis tulnud aeg ära
teha suurt mära ja kära;
nagu valget täna alla kallas
ja tehti tuld igas asulas
võõra veri maad kattis
mõis ja kirik põlemas;
täiskuukuu särab taevas
selle vägi nii kirevas
mis rahvale jõudu annab
toimikutesse tegu üle kannab;
on veresadu ühine sellega
mis teema tähtpäevaga
puhtaks maa kurjusest
risti kandvast võõrastest;
hõimutantsud ümber lõkke
ja mõõkade torme avalikke
ümber kodumaa metallidega
tuleb tasumistund hobustega;
au ja vabadus soosis tegu
taastada neid ae .....
Luulehoroskoop 2024
VEEVALAJA
Suunda võid muuta oma teel.
Puhub Sul vastu värskendav briis.
Uuele avali hoia meel.
Elu viib edasi väike kapriis.
Raha ja töö kui rikkuse hang.
Juustes on muutumas toon.
Jõukus ei ole lootuse mäng.
Ehib Sind tarkuse kroon.
Suhtes hõõguvad lõkked.
Kodust soojust aina Sa lood.
Maha võtad kõik tõkked.
Õnnelik lõpp on siiski sel lool.
Luulehoroskoop 2024
Kaljukits
Töös on Sul kiirust ja hoogsust.
Palju ideid on keerlemas peas.
Suhted annavad lootust.
Enese arengust lugu pead.
Sõprade seltsis on hea olla koos.
Lõkke ümber jutte pajatada.
Investeering ei ole loto, ei loos,
kuid selleski õnn võib naeratada.
Pere toetus on sõbralik-hooliv
Kodus on mõnus võnge ja vaib.
Elumerest kergelt läbi Sa loovid.
Näha ehk saad ka kaugeid maid.
Tundepuhang
Milline rahu voolab südame,
kui kõik tundekeeled lahti laseme.
Milline värskus ja puhtus tuleb hingele,
kui endast kõik patud lahti laseme.
Milline armastus lööb lõkkele,
kui me ligimesest hoolime.
Millist rahu, värskust ja armastust
toob elu hingele,
kui me seda ise vaid soovime.
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
Päev erilisemaks
Et päevast päeva väikene
üleaedne päikene
paistaks tuules paistaks tormis
muu seas talveõhtus mornis
soovin lillesülemeid
sooje siiraid südameid
jaanikute lõkkeleeke
sügistalve diskoteeke
suurim soov mis välja ütlen
jätkuks elus eevatütrel
kirglikumaid mehepoegi
niimoodi ju see ei loegi
et on suurenemas skoor
sisult igavesti noor
Pragunemas
Oleks vanapagan päris
ma pöörduks, et saada soove
sest maksude tõstmine mind näris
suurem kurjus tahtis võtta vereproove;
selleks reformierakond uute kuludega
tahaks hinge eest saada kullapada
ei saa liikuda oma eludega
sest eurosi kõigil puudu mitusada;
jah, meel on pragunemas
sest suvi jääb ära, kõik SITAKS kallim
niipea, kui juuni uksest sisenemas
kodumaast saanud allilm;
maamaks 2.5% aastas
käibe ja tulumaks 22%
automaks sõiduisu saastas
2000 € ei jäta alles senti;
tahetakse kehtestada kinnisvaramaks
kas tõesti mu pappkast prügikasti kõrval
saab .....
Ma hakkasin mängima tulega
kõrgele lahvatas leek.
Valgusfooris on punane tuli,edasi sõidu keeld.
Väikesest lõkkest sai tulekahju,põgenen leekide eest.
Fooris süttis kollane tuli
lõppes edasi sõidu keeld.
Kui ette lõi roheline
olid järele jäänud vaid söed,
õrnõhuke suitsuvine
täiesti vaba tee.
Kuid minna ei olnudki enam,
oli kustunud valgusfoor,
söed enam ei soojendanud
tühjus valitses igal pool.
Leek minu sees
Lõi korraga leek minus lõkkele
otse mu südame all
ja taevas kuu oli veretav
südame all tunne nii põletav
Ühtäkki õitsele lõid kõik puud
keset külma jaanuarikuud
lilled ärkasid lume seest
vulisema hakkasid kevadveed
Tunne võimas oli südamel
armastusest õhkas rind
elu järgi hing janunes...
armas oled kodumaa pind
Päkapikud lõkke ääres
Päkapikud lõkke ääres
pärast pikka päevatööd,
arutavad isekeskis
kuhu minna sellel ööl?
Päkapikud ju ei maga,
tuli takkus kogu aja,
abistavad jõuluvana,
kel' vitsakimpu pole vööl.
Pakitud on terve aasta kingikotte ilusaid
lastele, kes isal', emal', olnud head ja kukupaid,
ja jõulusalmid selgeks said,
lapsed on ikka head ja paid.
Jõulumõtetes
Taevast sajab valget vatti,
kuskil jõuluvana nähti.
Aisakellal ilus kõla,
küünlavalgel kaunis sära.
Ehetes on kuusepuud,
sära jagab kuldne kuu.
Valgust pakub valge lumi,
kaminas praksub lõkketuli.
Kuidas vastu võtta jõule,
pole iial endalt küsinud ma?!
Näen, kuis mõnel kurbus jookseb põue,
kui jõuluaeg tal lähemale saab.
Niiväga tahaksin ma saata
jõulurõõmu nende õue,
et südamed taas rahu saaks
ja ilu lokkaks jõuluaal.
Mõtisklus oktoobrikuu hommikul
Peegelsiledas vees kaselehtede kuld
ja karges oktoobrikuu hommikus
me süütame lõkketuld.
Lõppes suvi oma lokkavas ilus.
Hommik äratab maailma suurde.
Tunnen kätt veel, mis paitas ja silus.
Sügis nukrana aeda on vajund.
Täna taevas on hallimast hallim.
Ma üksindust teravalt tajun.
Kuigi kõrval on vennad ja õde,
ei suuda nad tühjust mu`s täita.
Ja see on mu valusaim tõde.
Tule ja jää kohtumine
Hommik sütitas põlema lõkkes
veidi vettinud hõredad raod.
Päikselt jõudu sai lõhkuda tõkked,
peagi valitses tuline kaos.
Kuumus püüdjana heidutas õhku,
tormas laiali pilvebarjäär.
Külma rahu mere poolt õhkus
kui põrkusid tuli ja jää.
Rüsi stoilisus, leekide rõõm-
duell oli kirglik ja pikk.
Lõpuks ühtisid jäisus ja lõõm-
sealt sai alguse KÄRESTIK.
Kaunid luuletused
Kõik luuletajad nii armsad on
ja hella hingega,
kuid hingelähedasem mulle on,
Leelo Tungal.
Ta imearmsad luulered
hinge lähevad
ja süttima lööb lõkkeleek
minu südame peal.
Leelo luules on nii palju sära
nii palju nukrat igatsust.
Kuhu see tal' mahub ära,
küsimus mul number üks?
Ons' loodus kinkinud tal ande
ja kasvatanud kui lillelast?
Miks hing siis vahel on nõnda raske,
see küsimuseks number kaks?
Leelo Tungalt, kui teda kohtaks,
tal' sületäie lilli tooks.
Teda kallistaks ja sügavalt ohkaks, palju ei pärigi,
sest luuletused räägivad
mu lemmiklu .....
Kõik peab langema ...
Kaose piir liigub
sinna, kus lõkkeplats ootab süütamist
üleilmne vaen taas kõrgub
ei tea, millal lubada pommitamist;
tahutud eelmiste ilmasõdadega
tules ja jääs kontinendid karastunud
aga kaitselubadesed poolikutega
kui kõigi hinged pole valmistunud;
ainult jumalad otsustavad, mis saab
need ihust ja luust kahejalgsed
mõnel käes on astrolaab
näha kaardil rahvaid vaenulike ja stabiilsed;
sa tead, kes su vaenlane
ja nii ka diplomaatia sõnab
mis sa teed, kui tugevam vastane
sinust üle sõidab?;
mis Ukrainas praegu toimub
on üks osa suurimast tormist
kahe r .....
Kukruse emandat vaadates ERM-is
vaata
siin on me savikruus
kivikirves oimuehted
luunõelad merevaigust
helmekeed
puuduta neid miks su mälu
ei mäleta nende rippumist
meie kulmudel kaelas
pihk kivikirve põskede libedust
me lõkkeaset kivikalmu
kuhu tuhat aastat eesvanemad
maale tagasi andsime
kui sa lovesse langeksid
kuuleksid ehk meie sosinaid
näeksid varjudena seda aega
mis ammu on saanud otsa
enam iial taeva all sa kohta