Taas soe päikene paistab minu aknasse muudab soojaks südame ta kui lõkkeleek mu hingele
Vahest armastus on nõnda tulikuum, et pauguvad uksed, ja pauguvad suud, purunevad lauanõud ja käiku läheb luud. Need on lõkkele löönud kired ei miskit muud.
Mul suve tulekust on rõõmus meel, kuid kevade minek, mind kurvaks teeb. Midagi jääb kripeldama südamel, nii väga armastan ma kevadet.