Sõnale loodu leiti 709 luuletust
Sügis
Kui hommikul vara ärgata,
vaata vaikides ringi,
kas tõesti on juba märgata
sügise loodavaid kirgi?
Kas on hommikuses udus
tunda näol karget õhku,
loodus, mis on veel elus,
vaikides haihtumas õhku.
Sügis õrnalt lehti paitab,
värvides loojanguvärve,
nii suvele vaikides näitab,
et sügis vargsi saabub jälle.
- Tarmo Selter -
2022
Vares ja Harakas
Vares kraaksub tankitoru peal
uhkelt püsti hoiab oma pead
noka taeva poole sirutab
järjepidevalt kraaksutab.
Läikima löödud ta sulekuub
rind on puhvis
kaelas pihlakee uhiuus
varba vahel lilli on kuus.
Kädistaja harakas platsi tuli
teda meelitas sära ja küünalde tuli
ja uudishimu suur-kes tuli, kes suri?
Vares tankitoru peal lehvitas tiibu
seal jagas harakale uudiseid uusi
ja siis lendu tõusis viuhti
Kädistsjal harakal infopagas suur
nüüd kädistab õige mitu kuud
ta isegi ei tea, mis õige, mis vale
ja kas üldse jõutaks tõele lähemale?
Lauluviisid
Üks linnuke tirib oksal lauluviisi
nii ilusti ta siristab
jätan meelde selle viisi
noodivihikusse kirjutan
Üks tuuleke mind soojalt paitab
vilistab üht viisikest
jätan meelde kauni vile
noodivihikusse kirjutan
Metsa all ilus kellukene
rõõmsalt tilistab
jätan meelde kauni kõla
noodivihikusse kirjutan
Meri murrab laineharjal
laksub meresuu
jätan meelde mere müha
noodivihikusse kirjutan
Looduses on palju laulu
tasa kuulatan.
Looduses on palju sõnu
üles kirjutan
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
Viiking.
Seitmest vennast noorim ta
sündis viiking
olen kuningas
loitsis arbuja kuulust eluteel
sündis viiking
olen kuningas
haaras ema vööst armu sööst
sündis viiking
olen kuningas
pingul vibu kadus hirm
sündis viiking
olen kuningas
mõõk see terav loodu elav
sündis viiking
olen kuningas
taplus sõjas õlg õlal vend
sündis viiking
olen kuningas
langes vend naerusui päike
langes viiking
olid kuningas
põles põrm odin embas
oled viiking
oled kuningas.
August
Suvel kolm on nime; juuni, juuli, august,
nagu heal lapselgi on mitu nime.
Täna suvi kannab nime august,
august küpseid õunu pakub meil,
kostitab meid marjadega aias,
ploomipuud on maitsvaid ploome täis.
August rohkelt kukeseeni jagab,
samblikust neid palju leida võib,
saab ka kivipuravikke uhkeid,
kübarast nad ära tunda võid.
August tuletab meil meelde,
et varsti saabub tarkuse kuu,
see ta sõbrke september,
kirjus kleidis pruut ja uhiuus.
Hingemuusika
Sa oled elevil elust,
kuulad looduse laulu,
naudid tundmuste melu
kõigi meelte kaudu.
Oled veidikene kurb,
siis ülevoolavalt rõõmus,
igal hetkel oma külg,
kõigest saad Sa elus sõõmu.
Igal hetkel on nimi,
tundel oma noodid,
nõnda läbi elu siingi
hingemuusikat Sa naudid.
- Tarmo Selter -
2022
Aeg
Aega mõõta me ei saa,
ainult reguleerida,
vaikse kellatiksuna
ajas eksisteerida.
Ajas elu tuleb, läheb,
jättes järgi jälgi
vahel rohkem, vahel vähem,
ei vaadata saa järgi.
Aeg see liigub omasoodu,
meie oleme vaid viiv,
sähvatus, mis korraks loodud
meie eluhetkes siin.
- Tarmo Selter -
2022
Tasapisi
Tasapisi pilvekardinad avanevad,
tasapisi päike välja poeb,
tasapisi loodus avab silmad,
tasapisi hajub pime öö.
Tasapisi päev end hakkab looma
tasapisi sujub päevatöö,
tasapisi end elu hakkab muutma,
tasapisi õitsele lööb uus.
Tasapisi rahu tuleb ilma,
tasapisi hirm taganeb,
tasapisi pisar täidab silma,
tasapisi hing rahuneb.
Istikutel on silmad
Mu essal töökohal
müügiplats avatud kõigile
tigusid, linde ja kliente seal
kuid miski sai üllatuseks seal;
sest elupuu istikute vahele
on rästiku poeg pugenud
vastupidi töötaja tahtele
aga ma roomajat kaitsnud;
küllap tulnud mullahunnikust
mis maikuu päikese all mõnus
ja nüüd tahtnud ta seiklust
peidus ussike meilt juua anus;
terve nädal kliente heietasin
et isikutel on silmad
spets kaupa juurde pakkusin
teatud taimedele teised hinnad
Tribüüt Tänakule
Oma esimese auto kaotasin
kui sellega kraavi heitsin
kruusateel (peaaegu) kihutasin
metskitsi nähes pidurdasin;
7 tk vähemalt laiasid
lähedalt eest tormasid
loomad teed vaevalt vaatasid
kui raieplatsilt tulid;
nii tegin tribüüdi tänakule
kes ka autoga kraavis palju
sarnane ta oskusele
mida Hyundais juhtub palju;
katkestasin sõidu enda ralliga
kah "meister" selliselt alalt
aga võrreldes Otiga
ei vea ma Eesti rahvast alt
Arglikus
"Ma jälestan seda päeva, kui sa sündisid"
ütleb ülem sulle silme ees
"miks sa minema küll kõndisid?"
talle ei loe haav su hinge sees;
loodus geenidesse tegi vea
adrenaliini valesti kasutasid
mis saab sellistega, sa ei tea
debati enesekaitseks ohvitseriga pidasid;
pidid ju kodumaa nimel kõigeks valmis
olema, aga alla andsid
näha on kõigi silmis
arglikus - millega oma sõna murdsid;
konflikti ajal ei loe, mis sa tunned
pidanud olema valmis, hing, ihu ja sooled
kui vastu kõigile hakkadki, siis sured
ja miks seda enne ei tehtud, kui nõrk oled?
Metsõunapuu
Metsõunapuu täis on tooreid õunavisse,
iga oks ägab suure raskuse all.
Oma vilju kanda on tal raske,..
Nii üksi seisab-,kibe on ta and.
Metsõunapuul kibestunud ilme,
ei keegi hooli tast,
ei õunu korja puult.
Ainult tugev tuul ja rajuilmad,
raputavad saaki suurt.
Kurb on metsõunapuul olla,
ükski suu ei maitse tema vilja.
Metsõunapuul parem on olla,
kui ta vaikselt saab pehme ja valge lumeteki alla.
Mässavad tormituuled
Tormituuled mässavad,
nii merel;kui ka maal,
mässab inimese hingki sees,
kel asi pole klaar.
Mässumeelsed vahepeal
oleme me kõik,
kui meel ja mõte selle peal,
et ühiskonnas puudub tasakaal.
Siis vaiki olla enam saa,
suus ja keelel sõnad,
hakkavad mässama,
nagu tormituuledki maa ja mere peal.
Eestlased Austraalias
Meie rahva teine kodu
polegi Uurali mägedes
vähest eksootikat me ei adu
kui on parem koht soojades maades;
selleks Austraalia, mis meie koloonia
kus elab isa Ahti oma pojaga
toimub matkamaania
mõtleb isa võtta Miku endaga;
ühes metsas jõllitab
mürkmadu oma pesas
kogemata laps lojust õrritab
nii madu teda nokust naksas;
pärapõrgusse meedikud tulevad
lapse liha juba mäda ja paisub
isa teab, et arstid hilja aitavad
ja nii mürki lapse munnist imema asub;
nagu filmides, ümber lähevad huuled
hammustuskohta koos keelega
"See ainus viis, kas kuuled?!" .....