Sõnale loodu leiti 715 luuletust
3 on varesetõrje seadus
Öeldakse, et vares tark lind
mõnel liigil mõistus nagu 7 aastasel
aga inimese kõrval elades on hind
kui pole neil pääsu autoratastel;
3 tükki oli vareseid
jäi 1 alla, lendas teine abile
ei hoia loodus kinni maanteid
tuli surm ka uuele linnule;
2/3 selili ja jalad püsti
kõva kolks on timuka hääl
saatus nuhtleb lolle kurjasti
uue autoga ka kolmas vedeleb sääl;
ja midagi ei saanud parata teel tööle
Müttadi - müttadi (sinu ema)
Oli eile maavärin
toimus koore sees kärin
harva Eestis seda juhtus
aga vähe teab, mis päriselt toimus;
polnud mitte laamad põrkumas
vaid hiiglasest mammi merest tulemas
ta su ülipaks ema
kes hüppas ja õhku kinni jäi tema
nii ta praegu veel taevas nagu hiigeltaldrik
mis päikest täna ära katab
Vihma kord on täna tulla
Vihma kord on täna tulla,
päike puhkab pilvedes,
võtan endalegi aega,
ei ma täna rabele.
Vihmast rõõmu saavad metsad,
jõe-ja järvesuu,
iga puulehekene oksal,
iga siutsuv linnusuu.
Põllultki saab puhast kulda,
kui sealt vihm läbi käib,
iga seeme, mis pandud mulda,
kasvujõudu saab sedamaid.
Kui siis päike tuleb välja,
silitab kuldseid viljapäid,
siis taas rõõmu kõigil olla...
Vihmakene, kalla, kalla!
Karu tegemas
Mulle meeldib see kevadsuvine rohelus
ilm on see nädal uuesti ilus
õueskäimist paelus
päike ja tuul mu nahka silus;
töö juures olin karu tegemas
kui peldikut kusagil polnud
seekord polnud nõgesega pühkimas
mäletan, kui vastik see olnud;
munad kõrvetusest säästetud
aga vinn hakkas prakku kasvama
mitu päeva sai oodatud
enne, kui tohtsin lahti saama;
kodus potil pühkides
oli vinn sama hästi kui kadunud
aga alla sita sisse vaadates
sai mu selga jutt joostud;
kohe läks mul hing kinni
ja jälle kõditas mu perseauk
mitu päeva kasvamas polnud vinni
vaid ve .....
Kui mõelda pisut kaugemale
Kui mõelda pisut kaugemale,
mõelda aasta-aegadele.
Kui aasta-aegu lapata,
võid leida midagi põnevat ja elulähedat.
Selgub see, et inimene
on õige lähedane looduse ehitusele.
Kevadel, kui ärkab loodus
ja pungad puudel puhkevad,
siis tunnetad ka ise seda,
et elu uus sus sündimas.
Kui on suvi täies õites
ja päike katab kogu maad,
siis tunneb iga suur ja väike süda,
õnnetunnet suuremat.
Kui tuleb sügis, sammul suurel
ja vihmapilved maad katavad,
siis ronib kurbus sinugi hinge,
tulevad kõiksugu pisarad.
Talvel koged külmatunnet,
viirused kimbutavad m .....
Loodus
Metsavahel ringi kondas,
väike karupätakas,
ninapidi samblas nuuskis,
käpa all olid mustikad.
Karupoeg oli nõnda armas,
karvane ja pehmeke.
Meelitas end silitama,
kallistama, mopsutama.
Kus on aga karuema,
äkki polegi tal teda?!
Tavaliselt karuema,
jalutab koos poegadega.
Vaevalt nõnda mõelda sain,
kui põõsas kahte-lehte käis.
Sealt välja tormas karuema,
möirgas nii, et mets kõik kajas.
Nüüd ei võta ma iial kaasa linnupoja,
kes samblas tasa siutsub
ja teeb hädakisa.
Küllap passib kuskil linnuema
ja mind ei aja enam mure taga.
Luule
Vahel ridu lugedes
Sa mõtled veidi ette,
mis võib ajas tulla veel
mu luuleridadesse,
on seal hetki eludest
või loodust veidi peidus,
ajahetkes valudest
või isiklikust võidust.
Siiski ei tea isegi,
mis elu mulle toob,
ei ette mõtle ridagi,
vaid uusi ridu loon.
- Tarmo Selter -
2022
Varahommikune mets
Õhk virvendab ja vajub vaikselt metsale,
lilled samblasülest ärkavad ülesse,
viimased lehepungad puhkevad õitsele.
Soe tuuletiib lendab üle metsade
ja mühiseb tasasel viisil puulatvades.
Siginat-saginat kuulda on linnupesades,
nokakesed avatud on linnupoegadel.
Siilipere keras, nad lehtede all,
ninakestki pole näha- on üks suur kerapall.
Kribin, krõbin siin ja seal,
silmale nähtav pole eal.
Kuid kõrvale kuulda on iga pisemgi helin,
ja vahest võib tekkida ka külmavärin.
Metsmaasikad
Mulle maitsevad metsmaasikad,
nad on väikesed ja nii magusad.
Soe päikene neid küpsetab,
vihmasagar hellitab.
Ja kuidas nad veel lõhnavad,
mmm, kuis suu nüüd vesistab!
Ootamist suu ei kannata,
metsmaasikate rännak võib alata.
Metsmaasikad väikesed, magusad,
puhta looduse süles-
Lõhna järgi leiab nad üles,
puhta looduse sülest.
külm on II
Kui leiad kunagi inimese, kes on sama hull või pöörane, kui sina
hoia temast kinni, jälita teda, jälgi teda
topelt hullus loob alati süsteemi pahvakuid
ja mõttemulle, mida enne pole loodud
Uut teed vabanemisele
Micheal Singer "Köidikuist vabanenud hing"
Samal ajal kui Pluuto teeb retrograade
Jah, Sul on õigus,
hommikul peale kohvitasse ma higistan oma fliisist hommikumantlis
sest siidist pole veel osta suutnud
Maailm muutub
Soojus on mu valuuta
Külmetaval kunstnikul on alati külm
Aga on mõned hetked, mis toovad soojuse tagasi Koju
siis naudid neid, .....
Looduse imed
Kui hing sul nõnda haige
ja süda nutab sees.
Kui mõttelõng on katki
ja rahutu on meel.
Siis otsi loodus üles
ja nuta tema sees,
sealt leiad jõudu, väge
ja muutust enda sees.
Või pane paberile mured,
nad lõhki kärista...
Hüüa kogu hingepõhjast-Ma tahan elada!
Kaunis suvi
Kogu ilm on siutsu ja säutsu täis,
lindudel vilgas pesa ehitamine käib,
vilksti siia, vilksti sinna,
pesake teeb rõõmsaks rinna.
Võilill oma ilu näitab,
meeldib, kui päike teda vaatab
ta kollast juuksetutti paitab,
ja tal särada aitab.
Liblikate lend on kerge,
nad ei lenda väga kõrgel,
püüda ennast lasevad,
liblikavõrgul osaval.
Mesilastel tühjad kannud,
mett ei ole korjanud ammu,
aga ristikheina peal,
magus mesi ootab seal.
Pärnaõied meelitavad,
nurmenukud kutsuvad,
keelele ja meelele,
terviserüübet pakuvad.
Küll on suvi ikka ilus,
haljen .....
vestlustest vanaisaga
Pärast J.Kaplinksi loengut
tuled
puudutad korraks hingi
siis oma ilma juurde
lähed tagasi
seegi on olemise võimalus
nagu seegi
me vend laterna valgel
tänavaloigus
peseb käsi ja silmi
öömaja täna kust leiab
vähe on tuhande aasta jooksul
midagi muutunud
*
Issand anna neile andeks
sest nad ei tea
mida nad teevad
võta mu huulilt ära ka ohe
küsimus
kas see peab nii jäämagi
aegade otsani
*
me olevat loodud Sinu näo järgi
enam ma ei küsi
miks me seda pole
Emajõe silla all
saavad valges kokku need
kelle öö pole möödunud linade vahel
.....
Nii suur on rõõm kevadest
Ei suuda sellega leppida ma,
et kevad hakkab lõppema.
Kevadet palju on avastada veel,
mul aina rõõmsamaks muutub meel
Südames mul lust on sees,
millal, millal siis rõõmustada veel!
Las kevad õitseb ja haljendab maa,
sellist ilu vaid kevad, sul pakkuda saab!
Kevadine linnuke
Ta lendab oksalt oksale,
hõiskab üle maa,
et kätte jõudnud kevade,
kõik kauniks läheb taas.
Ta laulab loodusele,
tärkavale pungale,
mururohelusele,
kevadlille õiele.
Ta laulab varahommikul
uhkes koidukumas,
päeval ja ka loojangul,
kui maailm varsti magab.
Ta on vaid üks neist paljudest,
kes meile ilu loovad
kevadises looduses
õiteilu taamal.
- Tarmo Selter -
2022
Kevade ilu ja võlu
Kõik teed on kevadele valla,
päike taevast kiiri kallab,
rohetavad metsad, aasad,
vulisevad kevadveed.
Linnud pesal askeldavad,
igal oma kaaslane-,
paariline armsake,
pesas väike munake.
Nukkumise aeg sai läbi,
liblikatel kaunitel...
Suur on sündimise vägi,
imekaunil kevadel.
Lillenupud avanevad,
õiteilu kõikjal näed,
puudel pungad pakatavad,
mahla tüved nõristavad.
Emadepäevagi kevade
on kinkinud kallitel' emadel!