Sõnale loodu leiti 711 luuletust
m2
tehke aga oma teste
ravige haigusi millest pole aimugi
looduslik valik on abiks ju
populatsiooni number kasvab
ja ikka on nii et kui sööd sitta
siis võib juhtuda igast paska
issand halasta
kas uskuda on kergem valet
kui uurida jutu tausta ...
aus teema on pandud salastatud kausta
et oleks vandenõu
paistab et see elu meil endil ikka käib yle jõu
sa syndisid siia ilma
mis oli sinujaoks esimene asi mis hakkas silma
kas tunned end kindlalt
omas korteris,
tänaval
,maal või linnas
joodavad puhastatud solkki
söödavad keemilist manti
kõhu saab täis .....
Talvine jalutuskäik
Lumi sillerdab päikesele vastu
sammud krudisevad
talvisel teel
Lumest sellist kargust õhkab
ahmiks sisse veel ja veel
Väiksed kitsejäljed rajal
vahest kitsepojad omapäi
Söögisõime heina pandud
kitseema valvab seal
Kuusepuud kõik käbiehteis
paksud lumemütsid peas
Orav silkab puult puule
küll on rahus olla hea!
Videvik vargsi ligi hiilib
kuusirp taevas laiutab
Külm poeb sisse sõrmikuisse
varbaotsi näpistab
Nüüd võin vantsida ma koju
hoopis teise tujuga
Loodusel on paeluv võlu
Vaata vaid ja imesta!
Tunnete ja värinate salu tõotus
Hetkes, kui seisime
Tunnete ja värinate salus
Justkui kahekesi
Hingede suurimas
Kokku liidetud
Hingamise valus
Kus sinu ja minu süda
Leidsid läbi tuule ja ajastute vee..üksteise juurde
Armastuse tee
Sa ulatasid mulle
Oma südame
Huulte läbi
Tuulises sajus..
Poetades soojade
Kätega südamesse
Hurma..
Võttes minust viimasegi
Ãœksinduse tunde
Sest olin nüüd sinuga üks
Nii nagu unistuste
Lootuste taevas
Nüüd olime sinuga üks...
Sina ja mina
Sosistades mõtetes
Üksteisele igaviku tõotust
Mitte lahti lasta
Sest üksteise jaoks
On meid loodud
Hoidma..te .....
Vaikuse hääl
Kuulata vaikust nõnda, et See hakkab paistma!
Selgineb meel ja ärkavad tajud,
ka sekundi seier tundub nii valju.
Just see sealt edasi, justkui rannakarbis
merekohin!
Mõtted kui laused, laused kui sõnad! Seegi
tasapisi sulab!
Ega's keskkondki nii vaikne pole, räägib lihtsalt
teistsugust keelt.
Nõnda kui puud kasvavad üles- nõnda vaikust
kanda endana ühes.
Mõtetes olemine, ka see seal on müra!
Kõike täis
Me kõike oleme täis: pea on mõtteid täis- uusi ei mahugi juurde, kui vaid õige pisut, et täiendada vana.
Oleme sõprust-ja tuttavaid täis, ruum on täis ka ilma nendeta, lihtsalt asju täis.
Tähepilv on tolmu täis, inimene ennast täis.
Arvamusi ja- hinnanguid täis, kõigist loodud lood on raame täis.
Kaine inimenegi on täitsa täis, ka siis kui keegi külas käis...esindame seda kõike vaid.
Erinevaid tundeid, emotsioone- miskit neist ei mahu enam juurde vaid kordub see, mis sisse juba läind.
Huvitaval kombel tunneb inimene ikka veel puudust, ent vähendada midagi e .....
Å okolaadist slaavlased
Kahe riigi vahel on näha
kumb Europas ja kumb Venemaal
mõlemad šokolaadist poisse ei taha
kes lõksus piiride taga sisemaal;
on see sõda 2 slaavi rahva vahel?
konflikt sarnane nagu Kreeka – Türgi piiril
tõmmude sissetung on kui ahel
ainult 1 avab kodumaa sellel turniiril;
Eikellegimaal ootavad võõrad
et nende eest uuesti otsustatakse
püssid küll tulistama arad
aga meedias naabreid üksteist ära süüakse;
inimkaubanuds on relv
et saada hüvitist ja tähelepanu
plahvatab granaadist tossupilv
olukord soosib humanistide halvakspanu;
kui ongi poolakad tulipead
.....
Tuul juttu puhub
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja tasane
Samblasülest välja
upitab end seen
hiirekõrvad kikki
mõnel puul on veel
Koopaorav välja
tuleb koopasuust
Mis on tuulel öelda
uudishimu suur?
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja igatsev
Musta maagia öö
On taak - musta maagia öö!
tehti väljakutse hiiemetsa
juurutada kurjust on KAPO töö
muidu kurjus ei saa enne otsa;
loits ümbritseb süütuid
kes sõõrist välja astuda ei saa
siia on nad valituid
kelle soolikatega katta maa;
ainult nii äratad Suure Emanda
ohverdades ka kõik, mis sulle kallis
peale ihu pead hinge andma
pole vahet, mille praost välja valis;
on päid teiba otsa pandud
ja surnute ihu söödud
värske veri joodud
kui oled täiuslik, saad maha löödud;
seda ööd ei unusta korrakaitse
kes rituaali peatada lootsid
elusaid alles ainult seitse
must .....
Rahu
Rahulik on taevapiir
linnudki on lahkud siit
ei kuulda ole nende kära,
mis südame kord võitnud ära
Rahu on ka pilves endas
nii sujuvalt ta taevas lendab,
siis vaikselt hajub laiali
vahest nagu mõtegi
Puudeladvus tuul ei kiigu
ei mühise,ei kohise
sulen silmad õige viivuks
süda maha rahuneb
Oma rada vurab oja
vulin vaikne, tasane
jõesäng on ootel juba
laialt jõesuu avaneb
Puude otsas linnupesad
poolenisti kõiguvad
allesjäänud udusuled
kergelt alla liuglevad
Sipelgadki isekeskis
pudrupada pesas keeb
Näe! Siilikene,seen seljas
vudib rahus üle tee
.....
Sügis looduses
Kaskede vahel sügissilm piilub
ei ole siin olnud asjata
Rõõmu ta toonud ja ilu loonud
kurb tal minna- lahkuda
Iga kord,kui sügis läheb,
viskab uduloori ült',
siis ma tõttan loodusesse,
süles pintslid, värvipott
Sügis oma lõuendile,
mis otsatu ja mõõtmatu,
jätnud oma kuntstijälje,
naudin kuntsti jäägitult
Iga puu ja lehekene,
annab mulle elujõu
Oksal siutsub linnukene
Ãœksi ta ei ole ju
Näotud inimesed meie seas
Sa ei tea iialgi
et sinu niite tõmmatakse
see kuritegu ei jäta jälgi
et salaja igaühte orjastatakse;
kuna raha on maailma valitseja
siis kõik kummardaad seda
on hiearhia ja ainuvalitseja
eksploiteeritakse ei tea keda;
näotud inimesed meie seas
on ülikonnas ja ees ainult silmad
peidetud kurjus on nende peas
nad on kõigi ülemad;
on nad kas juristid, arstid
poliitikud või ärimehed
nendeks on psühhopaadid
kes tähtsaimad naised ja mehed;
su sünd on tulu neile
ja kui tööle lähed ning arened
elu elamine pole meile
seda vandenõud siin loed;
ja need nä .....
Porikuu
Kes arvab et sügis ilus
see on loll
külm lomp ujub igaühe jalus
sitad ilmad on selle aastaaja roll;
tahad õue minna
sind tervitab vihm, jahedus ja tuul
ilmataat armu ei anna
ja rebib lehti ära puul;
kui pritsib auto su märjaks
oli ju ette aimata see
külmaga on tunne, et oled tehtud paljaks
ja gripihooaeg ohvrist vahet ei tee;
porikuuga algab kaos
pole ime, et oktoobril säärane nimi
miski ei hoia 3 kuud vaos
ja toas passimine ka ei toimi;
sest aasta lõpuga tekib masendus
nüüd oled tagasi kodus
tead et sinine taevas halliga asendus
vaenlaseks on saanud lood .....
Aus sõnum
VÄGA ebameeldiv on see pilt maas
kui näen, et prügi vastu piidleb
üksi või hunnikutes visatud taas
see nagu sitt, mis vales kohas vedeleb;
ära ole see sitapea
kellele puhas keskkond ei loe
maha oma paska jätta pole hea
sest jäänused ise prügikasti ei poe;
pole vahet, kui on mõni tühi taara
suitsupakk pargis või tänaval
korista ära oma kasutatud vara
need on uued reeglid tänapäeval;
sest puhast vett ja maad planeedil napib
õige inimene prügi sorteerib
ja selle konteinerisse topib
mitte, et oma ümbrust ära kepib;
kus on su mõistus, tatikas?!
et iseg .....
Onu Väino vaalavaatlus
Pargis ja linnas käes on binokkel
mehel kes eelistab silmailu
ning teises käes on tal kukkel
pole vahet kui ilm on vilu;
kukliga ta püüab saaki pinnale
puistates sööta "merele"
tulevad siis vaalad ligemale
ja annavad magusale järele;
binokli ette ujuvad kõik pekised
nii sai näha suurloomade heitlust
onu Väinole meeldivad paksud naised
seepärast tegi ta vaalavaatlust
Sügisene pilt lepatriinuga...
Lepatriinu puhkab,
leht see õõtsub tasa,
värve kõikjal lokkab
loodus varsti magab,
olles silmailuks
metsas nautlejale,
äratades Sinus
imekauni pale
märgata ja luua
läbi objektiivi,
minunigi tuua
mõtte silmapiiri...
- Tarmo Selter -
Tädi Sofia õunamahl
On hooaeg kohal
kus kõik õunu korjame
igal hommikul ja ehal
omale õunu talveks varume;
sugulaste maakodus
tädi Sofia korjet teeb
kaunis on emake loodus
peas õunaisu keeb;
pesi viljad puhtaks
pani masina tööle
millegist muust ta ei unistaks
kui et saaks mahla keelele;
äkki masin peatus
ummistustusest kaablid suitsesid
siis Sofia hakkruisse astus
ja jalaga trampis terasid;
nii uuesti terad põrisevad
hakkimine oli Sofiale kiire haud
hiljem teised mõtlevad
et miks mahl maitseb nagu raud
Ma leidsin sind üles
Ma mõtlen sinust mu kallis
Su silmadest kätest ja heast
Ma mõtlen meie kahe
Segi läinud peast
Ma mõtlen sinu huultest
Naeratusest suul
Ja sinu kaunist puutest
Mis on kui mahe tuul!
Ma mõtlen sinust igatsedes….
Kus oled ja mida teed?
Millised mõtted on sinul?
Ja kas kannad pärliga keed?
Kas hoiad vahest seda peos-
Puhudes mõtete sooja?
Sest ka ju tema oli armastuse
Tooja!
Sõnumiga sidusus
Su südamesse meelde..
Hinge aknaks
Hinge ukseks
Sina, mu kallis valgus-
majakana kiirgad
mulle oma armastuse sà .....