Sõnale loodu leiti 711 luuletust
Kutse öhe
Laskusin öösse maha,
ööst sai valgetiivuline lind,
kuu peitu puges päikse taha,
must vares vaevu kraaksus veel.
Loomad metsas leidsid oma raja,
rahus askeldada,
kiskjatele püünistatud teed,
õhk virvendavalt hõljus kastena maha,
kastepiisamärjaks sai mu tuldud tee.
K6x
Sündinud 93' riimi armastama hakkasin 98nda aasta teine pool,
Kui onu Ain mulle kasseti oli toond,Esimese riimi kirjutasin kui olin kolmteist,
internaadis milleks on ala kool, kütkestab endiselt mind vool,
see kuidas see mu kadunud lapsepõlve uueti loob, see mu ainuke,
vanemlik hool, isa polnd, ema oli valelik hoor, kodust välja kui 15,
ema ja kasuisa ühine soov, jõe kolm, kus iga naaber kas bompz,
või oli neil pshühiootiline neuroos, enamik neist surnuks end tänaseks joond,
seina tagant kostus kopsudesse surev, kõrval majas elas karakter tume,
kangiga mu korterisse sisse mu .....
Päikese kuld
Päike kuldas metsad üle,
puistas kulda lehtedele,
hiline kuldnokk,kes siia veel jäi,
kuldse nokaotsa endale sai.
Võililledki nurusid oma osa
ja said päikesekullase pai,
põldudel rukkipead õõtsusid tuules,
nemadki varsti on kuldses kuues,
kalake,kes veesängis sulpsu lõi,
oli tavaline kala,ühe sooviga,
kuldset kleiti oli talle vaja-soovidega.
Taevakaar sai endale vikerkaare kuldse,tahtis ainult erineda teistest-värvidega,
kuldne kuu ja kuldsed tähed,
tahtsid valgustada ööd,
päike laskus pilve taha,
kuldse naeratusega suul.
Loovuse Loovutus [2]
pea käib ringi, keerleb, pole mul ju muud kui präegust hetke, kaval pea..
nõnda veenev, kuigi tean vaid üht- kõigi nende aastatega jäin pehmeks,
otsimas meedet, trotsimas keelde, loopimas kasteete, ehk saan selgeks,
mis meister? Mis best seller? Silmakirja teener, ja mis teegelt? On ses-siis,
mu hingele peegel? Aga siin on igal ühel ju teistsugune reegel, ei saa käia ma nende,
sillutatud radasi, nende kirjutatud tavasi, silmust nõnda saan ja ei jaksa nii,
tunnen end kohe halvasti, kui kellegi mõtte haarasin ja kedagi mõjutasin,
nõnda sõna mängus jõlgun nagu katine masin, .....
Kuklalask[2]
mis on õige, persse kõik need kultuurid, religioonid Ismid ja vaimsed puurid, litsid ja pruudid,
kes vaid paberit taga ajada suutsid, reaalsest väärtusest teadmata midagi, ära ole nüüd nii vibalik,
kardan ja üksik olen ju minagi, pole selleks kellelgi mis tegelikult piisavalt ridasid, kirkad pliiatsid pinalis,
hakkavad ju tuhmuma, kui laseme sellel KÕIGEL siin juhtuda, taeva pasunad on juba kuulutand,
pole mõtet kõige vägevamat närvi ajada..Kogu elu siit maalt minema uhub Ta- see poleks esimene kord,
kui ülbeks läksime- peas puudus kord, pederasmiast ja ajupesust sai orve .....
Truudus inimkonnale[2]
see samune, see isa kõigil valudel,
sellel on põhjus miks vihma sajule te kõik allute, ei mandund meel, kasvu teel,
aitäh, et jälle kostumas rafineeritud maitsev peen, mis selgeks oma mõtted teeb,
kui see pada keeb, puid alla pannes veel, et kasvaks üle pea see kõrvetav leek,
omadele, soovitan, näete mind inimesena, ei suuda hoolida, kindla käega roolimas,
omast koolist Jah, teist õpinud, teist teed ei kõndinud, lõplikult mitte mõõtlikult,
kruttisin kilometraazi mõõdikut, rahu deemonitega sõlminud, nende valu tõlkinud,
et pärandada, kui enam mu jalad mind ei kanna, .....
Vesiroosid
Meri on taevast sinisem,
su silmad sinisemad veel,
tahaksin neisse uppuda,
rahu ja õnne leiaksin sealt.
Vesirpoose lõhnavaid,
vesirpoose valgemaid,
vesiroose kauneimad sul toon.
Oh,tule ja kallista,
vabaks mind tee,
linnuna lennata tahaks ma veel,
pilvisse tõuseksin
lenneldes ma,
suudlusi saadaks sul salaja.
Ilus hommik
Sirel on õitsend
ja pärnapuu magab,
kaskede vahel,näe lindude paar!
Täht taevas sirab
ja meri on vaba,
lainete taga on ulpamas paat.
Oi,kui ilus on hommik,
oi,kui ilus on päev
ärka,ärka mu kallis,
ulata mulle nüüd käed.
Vikerkaar vaiba on laotanud maha,
kuu piilub taevast,
sealt pilvede alt,
tuksub mu süda,
nii aval ja vaba,
oh,tahaks olla
ja jäädagi nii.
Need päikesega hommikud
Need päikesega hommikud su süles,
kui ajasid mind vastu koitu üles...
Need kastepiisapärlitega kõrred,
need linnulaulu kandvad oksaõrred...
Need vaikusega vürtsitatud toad,
kus omaette olemise load...
Need ämblikniidipeened suhtevõrgud,
kus tiibadeta kõige kohal kõrgud...
Need avatud ja lukkudeta uksed,
otsaesistele varje loovad juuksed...
Need metsatukka peitu viivad rajad,
need küsimused: kas mind ikka vajad...
Need viljapõllul kummarduvad pead,
alleede hämariku pimeduses read...
Need kohtumiste oodatuimad teod
ja lahkumiste hetke sõlmis peod...
Need pà .....
On olemas üks õnn,
õnn mis on neiu südames,
süda temal räigelt haige,
haigustest tema vapsee ei hooli.
Armastab ennast, jagab armastust teistega,
teised aga nutavad ja karjuvad appi,
appi, kappi, sappi lendab,
lendab palju pappi.
vot nii on lood,
raha pole õnn,
sinu süda on õnn,
kui su süda hea ja soe.
õnn on see mis sind jalust rabab,
õnn on see mis sind naerma paneb,
õnn on see mis sind tegutsema ajab,
õnn on loodus mis sind õnnest jooksma paneb.
Vesi on see mis sind elus hoiab,
30 päeva paastu ja sa oled nagu kepp,
vot see on õnn, vesi on elu,
elu .....
Kuldne Miljard?
Süsteem võrdub rahvas?
Süsteem versus rahvas?
Minu panused on teisel,
Suremus on tavalise gripi oma,
kuid kasutusel sõja olukorra meetmed,
Foolium mütsike meisterdatud,
seemnekeste kilod varuks pandud,
Nii palju poliit häma,No Ütle,
kes sellest tõeselt aru saanud?
Ãœtle, mis saab vastu panust?
Tumedad loitsud seda skeemi rikastanud,
rüüstama lähed saad kuumadelt raudadelt valu,
Jäävad tööta koristajad, kuid mitte anastajad,
rahva pihta tulistajad, vallutajad, sõjaväed,
sektor kus ühes päevas piisavalt raha,
et terve maailm ravida terveks, nälja hädast,
Ma .....
Õnneaegu kevades ...
Lilleväljad imelised neis ilu , värviküllust - õrna,
kaunist hetke meile loomas , ärkav kevadine maa.
Noorte õielehtede aroomis metsateele jõuan maa,
hinge vallutab siin loodus , tunned end ta osana.
Oksad kergelt lehvitavad , sulle vabaduse tuules,
naeratab päikesele vastu õitest valge toomepuu.
Laululinnud , metsa alla päevasoe tõi - maikuu,
kukub kägu uut sul lootust , õnneaegu kevades.
Hansi!!!
Udmurt
Suli!
Käratas taat!
Kõuel mürina äratas taas,
säh sulle sähmakas, Kriisi,
mille eest päästa oleks saand,
loodus kuri, suri su muri, no mine Lolliks:
ANNA TUURI!..anna tuuri!Karga puuris!Kuuni!
kuniks vabadus kuulis! Suht p*****.
massi hüpnoos,uue korral uus Kord, sest levib...
Tuberkoloos! Sul kartul ja moos,
Kapis varutult, lased end juhtida,
lased neil käituda arutult,püss paukunud,
Ãœkski koer ei haukund, maksu farmis:
nüüdseks - peaks olema vargusega harjund,
Karjuv see varjudes vaikus,
sisendab aimdust, umbusaldada kõike,
mis minu pealt lõikamas kasu,
pe .....
Generatsioon Stüroplast
Põrgu Katlal tuli on all,
ei tule lumi ei tule talv,
ei tule uni ei tule trall,
tuleb kuri ja tuleb hall,
muutus ainus konstant,
nägu löödud paiste,
enam suuda jääda vaikseks,
oma tegude tulemusi maitsen,
see mu inimkond, pahupidi sisikond,
mentaliteet on kõigil sama: armagedon,
viimsest pelgupaigast saanud prügimägi,
paradiisist üle pühib globaal terrori ühend vägi,
küsimusi küsimatta, lülitun reziimi "Ole Vakka."
kuuli tõmban rauda, ja nõnda ta algab,
see laviin aina siin kasvab, silmini täis on kartsad,
tuleb päev mil hambuni relvis mundrionu là .....
Kastani varjus ...
Sügisaeg, pilved päikesel katavad palgeid,
tuul seal puhumas eemale , usinalt - neid.
Vahel lauldes vaikselt, meelitada proovib,
siis marus möirgab jõuga, alistada soovib.
Suveloodus õrn ei püsi , külmal sügiskuul,
kaovad kaunid õied tasa,lehed kirjud puul.
Kastani varjus , kus suviti ööbik - hõiskab,
vaikne okste sahin, saladusi õhtul sosistab.
Mäletab hellusi kui kallistades olime ta all,
me mured rõõmud siin kõik teada olid tal.
Kas peale jahedust õnn on veel võimalikk,
soe kevad, lind ja öö mis ei tundunud pikk.
Hansi!!!
.....