Sõnale loodu leiti 715 luuletust
Kastani varjus ...
Sügisaeg, pilved päikesel katavad palgeid,
tuul seal puhumas eemale , usinalt - neid.
Vahel lauldes vaikselt, meelitada proovib,
siis marus möirgab jõuga, alistada soovib.
Suveloodus õrn ei püsi , külmal sügiskuul,
kaovad kaunid õied tasa,lehed kirjud puul.
Kastani varjus , kus suviti ööbik - hõiskab,
vaikne okste sahin, saladusi õhtul sosistab.
Mäletab hellusi kui kallistades olime ta all,
me mured rõõmud siin kõik teada olid tal.
Kas peale jahedust õnn on veel võimalikk,
soe kevad, lind ja öö mis ei tundunud pikk.
Hansi!!!
.....
Soojust hinge ...
Helge suve kauneid hetki antud mõnel viivul,
jahe sügis kirjuks maalib loodust linnutiivul.
Üha valgust vähem, päike varjub vihma uttu,
öö külmakraadid toob , talv ligi hiilib ruttu.
Lumevalgus katab pargid, tänavad ja majad,
üha alla helbeid langeb , hange peites rajad.
Köetud kodu mõnus elad , üle külmad ajad,
igatsedes , kevad soojust , hinge seda vajad.
Hansi!!!
Piisk karikast
Sütita mind põlema,
Sunni mind võitlema;
Kustuta minus sensatsioon;
Ning elama mind õpeta:
Värsi sülitan nii nõmeda;
nii, et keele ära kõrvetan;
kõigi poolt kümmne sõrmega;
Ülbe ja argumenteeritult kõnekas;
Pikkust vanust; kuid endiselt põngerjas;
Jonnimises kõige võimekam;
Pole mõtet üldse võrrelda;
Põlvi kellegi ees ei kõverda;
Aam teie kõrgus, kõiksus,
olelus võitluses lõksus
kõik möödub, kõik möödus;
sõimust mu ära nõidus;
must mu kunstile sõprus;
Võbelev võlur poole kohaga sõdur;
maailma piiridel kõõluv;
Pole suud pole silmi .....
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....
Lenda
Lenda, vaba lind.
Lenda lõunamaa poole.
Lenda, kui käsib su hing
su loodud pesa võib jääda mu hoolde.
Lenda, mu värvuline.
Siruta tiibu vabade maal.
Lenda, mu imeline.
Ma üksigi talvega hakkama saan.
Lenda, mu tiivuline
ma sind kauem külmas hoida ei saa.
Lenda, mu imeline.
Kui sulab maa, veel näeme ehk taas.
Lenda, mu lind
ära kauem mind oota.
Lenda silmapiirini
ja ära tagasi vaata.
Lenda kaugele ja lenda kiirelt
sulle miskit pakkuda mul enam pole.
Ma sulle järgi vaatan, üks nukker käeviibe
ja ära sa lennanud oled.
Taevas ja Maa
Suitsune; mu aken on udune;
ununen; kildudeks kukub; puruneb;
Süttib põhjala; vedelen kivist põrandal;
veab, neil kes ei sündinud põdrana;
samblik lõõmamas; tunnen ennast tõprana;
inimeseks olles; iga päevane toodete koorem;
elu mis meenutab prügi kolle; nina püsti;
täitmas tähtsusetuid rolle; muundamas vorme;
õnneks on need unistused kõik meil paberist;
mõtetud mõõtmed edetabelis; kõrbeb kõik..Kõrbeb kõik..
paber millele trükitud valesid; loodud tahe; mille tõttu kardeti;
kaoses nähes nüüdseks ainsat lahendit; miski meis on valesti;
kui kaua veel; kui k .....
Sähh
Poleks iial arvanud; et tuult terve elu pingutades tallanud;
tõde salganult; tuntud radadel matkanud; et saaks must hull;
et teistega ühilduda; lugupeetavuse lõksust välja astun ja endale ei luba;
sellist näitust siin; sellist lohhi käitumist; nähes kuidas lilled närbusid;
ajud kärbusid ja elu eest polnud üldse mitte tänulik; igal käänul viin;
end kuskile muutuvasse; midagi mida tundsin; kui elu pale;
välja lastes; neid malle; ei mingit promo; seistes seal kus iga teine;
on praktiliselt homo; kõik aina esinevad; Küll nad on paremad;
küll nende ütlemine on terav; tund .....
Tulge Kokku
Anna mulle; annan sulle; et armastaks mida ma kuulen;
Jälgin kuidas liiguvad su huuled; need sõnad nii truud need;
uskumatu millist ausust; Võrdsust siin tunnen; kui te julgelt;
ennast näidanud; kes on rumalam kes targem; keegi pole väänanud;
üksteist tänanult; koos ühise probleemi lahenduseks jätkanud;
pole tähtsat muud...Kui progress; ei mingi arvamuse president;
ei mingi sinu elu elav pettev eit; ei midagi muud kui avastan teid;
et lahendada; igavesti õpida; kinkida midagi mis jäänud avama;
seda avarat; selja taha jäid kavalad; mõtted mis ennast üle kavaldand;
Sei .....
Ilus Eesti
Nii kaunis oled Eesti
need rohelised laiuvad niidud
tuisud mis tuulest viidud
igatsust täis rabad ja sood
rõõmsad kevadised vihmahood
hell võid olla kui suvepäike
või hoopis karm kuis sügisäike
iidsed metsad mis saladusi peidavad
järved ning jõed mis igavikku voolavad
ilus oled nagu kevad kes tärkab
kui iga aasta jälle ärkad
Jälgi jätmata
Kosutab karge tuul; kostub vastus langenult;
Loodus austus ja langev müür; malbe hüüd;
legendina kummitama jääb vaimne müüt;
manööverdades; madalal löögil rinnus lüüa lasen;
rahu etaloon; mis vajadusel sütib kiirelt kui toht kasel;
koos rangelt; muutlikul vaatel; uurimise saatel;
lõpu nägemata; mõtlust õgvendamas;
lööb mul lahti kaka; õige paha; oskab vaid õiendada;
käe pea peale; lapsuke ära karda; tuleb uurida;
kuniks hakkad aru saama; kahtlustan ma;
et miski pole nii nagu ta esmapilgul näib;
deformeerunud ja ennast täis; pitsitab silmi;
pigistab vinn .....
Kaose Sümfoonia
Sõnad- kui pisikesed tükid:
Lükkan nad kokku;
Hämaruses Eluküünal süttib;
Kildudest Mosaiik;
Deformeerunud vastused;
Kiljub sees osariik;
Evakueerun lahkusest;
Silmustes Seks-Apiil;
Deklareerin maksudes;
Ampfiibsed; motoorsed;
Trampliin S.O.S Morset;
Marqii Partii Monotoonses;
Maskiballilt Joostes;hommses;
Taktis langes; Pomme;
Vormimas Normide Vorme;
Kolisin Ära soome: Toodete Koorem;
Pommivarjenditega Hooned;
Hulganisti Volte; purjus somme;
Puhtaid Kopse; ei ole kadekopse;
Ei ülba; endal pusal okse;Ei ole
kauneid roose; neid nopin...
Teisel pool lahte Soodest; .....
Maarjamaa kased
Tuules kõiguvad maarjamaa kased.
Lindude laulud hõikuvad. Kaugustes.
Mööduvale ilusale. Kuid kuidagi tasem.
On täna. Katkendlikuks valus lõikuvad.
Päikegi magab pilvede pehmes rüpes.
On täna. Tema kiirtes külm laiskus.
Kõiges elavas. Müstiline on vaikus.
Loodusest hingub puutumata võlu ürgne.
Loodud loodu. Langevad sellele piisad.
Hingus toodud. Sisse läbi taevase allika.
Maapõuest nad ärkavad. Tärkavad silmapaistvad.
Südametesse helisema haldjalikult lumikellukad.
Tuules õõtsuvad maarjamaa kased.
Nagu unenägu mida nähtud varem.
Ööl mil maailm oli .....
Noodid kevadpäeva ...
Nüüd kevadele valla taeva värav,
jääb päikesele luua, loodus särav.
Ta tuleb - hilju üle metsa , aasa ,
toob roheluse, lilled endas kaasa.
Sealt kõrgelt , hõbe - pilve piiril,
imeline alla kostab , rõõmutrall.
Üks vigurlennu parimaid piloote,
lõoke , kevadpäeva lõõrib noote.
Hansi!!!
Kevadõis kannike ...
Talveunest me kodumaa ärkab,
linnulaul , rohelus , lilli tärkab.
Kingid kaunid päikeselt need,
süda rõõmsam, kutsuvad teed.
Meelitab kevade minema õue,
valgus energiat laadima põue.
Jälgima ilu , mis looduse sees,
liblikaid õhus , elu mis vees.
Põhjas ootad , soojust kui ime,
pidevalt külm , väljas on pime.
Kevad kosutab südant , hinge,
võtab mured , maandab pinge.
Õiekest märkan nüüd väikest,
kannike siin , tänamas päikest.
Kummardab , silmad on maas,
kuis lõhnab see kevadõis taas.
Puhkeb pungana õnne ootus,
helge homse , saatuse lootus.
Elu .....
Kasutu Ilutsemine
Mässaja kuigi millegi vastu pole mässata;
Elukad tahtsid tõe pasunat kõveraks väänata;
Kuid kukel pakt oli härjaga;ning uss armastas;
Kui valusalt tõega saab uhkuse urakasse käänata;
Rott lootis ainult pätsata kui kaval rebane;kass
Pigistas silmad kinni tal oma kasu teemades;
Kus ahv aina elavnes; ja ülbet tiigrit narris emaseks;
Pärast rasvase sea kõrval vere loigus lebades;
Truudusetust peremehele jooksuajal murdis koer;
Ja draakon põletas maha kõik metsad; tehes nägu
Et ta ei poe; kellele tasakaal looduses ikka loeb?
Peaasi et omal oleks aga soe; edevus ta moeks .....