Sõnale loodus leiti 525 luuletust
Oled Sa
Oled Sa kunagi vaadanud päikest,
silitanud looduse rohelust,
nautinud pilvedes välkuvat äikest,
merevee lainelist värelust?
Oled Sa vaikinud metsade vahel,
kuulanud lindude laulu,
märganud, kuidas on looduse tahe
peale jäänd' tormide kaudu?
Oled Sa hoidnud oma südame pesas
kõike, mis Sinule antud,
proovinud jagada kõigile seda,
mis hinges on Sinuni kantud?
Ole ja hoia, endaga kanna
kõike, mis Sinuga olnud,
ühe käega võta, teisega anna
kõike, mis Sinuni tulnud.
- Tarmo Selter -
2022
Kevad on nii ilus kuu
Kevad on nii ilus kuu,
laulab linnukese suu.
Lehti sahistab kasepuu,
tal mahlane on koorest kuub.
Päike lilleõiel peatab,
pilvekannud täis on vett.
Mesimummid tantsu löövad,
tervitavad kevadet.
Kevad kõikjalt hääli püüab,
ilmamööda laiali pillab.
Ilu õitseb kevadel,
rõõm, see rõkkab südamel!
Lilleõis ja mesilane
Lilleõiel mesilane askeldab,
lilleõis magus, mesilane rahul.
Õrn lilleõis mesilast kostitab,
õrnal lilleõiel süda on magus.
Mesilane lendu tõuseb õie pealt,
teab, kus on mesitaru.
Minulgi sahvris on meepurgid reas,
olema peab ikka varu.
Ma mõtlen mesilase peal',
Ikka lendab mesipuu poole...
Toomepuu
Toomepuu on puhkenud õide-
lõhnavad, õrnroosad nad.
Ööbikut saab varsti näha
Toomepuul, seal laksutamas.
Imeline Toomepuu
õitseb terve maikuu.
Õitest salamisi marjad saavad,
marjad nagu mustikad,
mis suu mustaks muudavad.
Toomepuust on laule loodud,
luulel lastud lennata.
Maalitudki Toomepuud on
mõne pintslitõmbega.
Toomepuult ma mõne oksa,
emale võiks kinkida,
Mõtteis paneks oksal laulma-
õrna ööbiku oma viisiga.
Mai
Täna taas on hommik helge,
taevas selge,
loodus õitsel.
Minu väike tütar Mai
kahe aastaseks täna sai.
Mai on armas looduslaps,
armastust vaid õhkub tast.
Tantsib, keerleb kevade-
Mai jagab rõõmu kõigile.
Lilleaias armas Mai
ta kingituseks kastekannu sai.
Lilled armastavad Maid
ja noogutavad õrnalt päid.
Üks eriline õienupuke,
kord õitsele lõi mais...
Pesitsusaeg
Juba üle - eelmine nädal
esimesed kevadekuulutajad aias
lõõritanud oksa peal
omale partnerit mõni vajas;
ning nüüd on hooaeg alanud
kus pesitsus isegi linnas toimub
aga minu aiaski meloodia lõppenud
sest kodukass sammub;
need kiskjad peavad jahti
ning lollid omanikud ei tea
et ärgu lasku kasse lahti
sest lojused piire omale ei sea;
9.6 miljonit väikelindu sureb iga aasta
ja üleilmne probleem jääb püsima
kui teeb koduloom endiselt saasta
sest inimene ei hakka fakti aduma;
hoidke aknad/uksed kinni 3 nädalat
lindude nimel kannatage vingumist
kindlustage om .....
Võrgutaja muinasjutt
Kul metsa lähed sõpradega
siis kuula, mida vanemad ütlevad
piirduge oma seiklustega
sest jõge ületadates kõik kaovad;
müüt räägib, et koopas elab nõid
ning alev teda toidab ohvrianniga
kes ütles, et külastada võid
kui oled loll, siis mine hurraaga;
sõbrad sind keelasid, aga hiilisid tagasi
uudishimu pole patt, aga küll lollus
asjad on nüüd sedasi
et sind kimbutab mingi must ollus;
ärkad üles jõe veerel
kaunis naine sind enda juurde kutsub
kõige huvitavam on mehel
sest oma koopas ta paljalt istub;
kui sind suudleb, siis võtab kuju
selleks ämblik, .....
Rahuhetked
Pilved sõuavad taevalael
päike on vajunud tuttu
metsapiiri tagant tõuseb pime öö
hoides päevavalgust kokku
Meri on mustjas-sinine
rahus loksub laine ta peal
õhku tuleb ahmima kalake
tal vetesüles olla on hea
Ööpimeduses ritsikas siristab
teda öös kuulda vaid saab
jääb pikalt tukkuma mu mõtteke-
ja rahu lasub südame peal
Tule, tule suveke!
Tule, tule suveke,
tule lõoke!
Mulle meeldib kesake,
kesal lõo pesake.
Tule, tule suveke,
valmi marjake!
Mulle meeldib maasikas,
ta suu punane.
Tule, tule suveke,
õitse lilleke!
Mulle meeldib ülane
ta valgusküllane.
Tule, tule suveke,
puhke pungake!
Mulle meeldib leheke,
ta õrn ja haprake.
Tule, tule suveke,
hõiska keeleke!
Mulle meeldib emakeel
ja tema kõlake.
Tule, tule suveke,
varsti sügis teel!
Nukker on ta meeleke,
pisarad ta teel.
Tule Kadriorgu täna!
Tule Kadriorgu täna,
päeva veetma minuga!
Jäta mured seljataha,
lähme ilu nautima!
Tule Kadriorgu täna,
päeva veetma minuga!
Võta kaasa rõõmus tuju,
hetkeks valu kustuta!
Tule Kadriorgu täna,
tule ühes sõbraga!
Koos seal olla on nii kena,
hingel rahu leiab ka!
Tule Kadriorgu täna,
päeva veetma minuga!
Kaasa võtan oma sõbra,
väikse koerakutsika.
Kevade süles
Sujuvalt ma täna langen
sinu sülle, kevad'e.
Ei ma sinu rüppe taha
tulla unele.
Ärvel olla vaid ma tahan,
kuni kestad, kevad'e!
Silmatäit või tukastada
enne, kui on sügise.
Kevad'e, sind väga tänan,
kõige selle ilu eest!
Selle eest, et päike särab,
suur rõõm on täitnud südame!
Aprillikelluke
Aprillikelluke till, till,
süda on nii hell, nii hell.
Kevadkiiri päike taevast kallab,
kogu ilm on kevadele valla.
Aprillikelluke till, till,
linnusiutsu kõla hell.
Pilve pehme padjake,
rändab üle sinivee.
Aprillikelluke till, till,
samblasülest ärkab lill.
Rohutirtsu viiul õrnalt kajab,
hingepill on tundlik kogu aja.
Aprillikelluke till, till, till...
Tuul
Tuul põllul ringi tuhnib,
nagu otsiks sealt viljaterakest.
Tuul viltusel aknaluugil kõlgub,
ei ühtegi hingelist.
Tuul katkisel kiigel vingudes kiigub,
pole kiigutada enam kedagi-
Tuul vilistades korstnasse poeb,
otsides suitsuhõngu.
Tuulel mõruks muutub meel,
kogu tare on vajunud längu.
Tuul lehvitab rätti, mis pesunööril,
rätt liueldes lendu läeb koduteelt.
Tühjad on väljad ja kurblik on meel,
Tuul sahistab leinakaskedes veel.
Kevad
Rahulik on täna taevas,
rahulik on minu meel,
emakeeles laulu lüüa,
üksildasel metsateel.
Lilled noogutavad kaasa,
linnul noot on noka sees,
sammun uljalt üle aasa,
ojakene lookleb teel.
Mahe tuul mu juustes sasib,
kleidiserva kergitab,
pruntis huulil kõrva puhub,
keelitab ja meelitab.
Rahulik on kõik mu ümber,
oleks rahu mujal ka,
siis vast oleks õnngi suurem,
õnnekevadet jagada.
Kevad
Talve ei mäletagi enam
kevad on ju palju kenam
Lillevanikuid täis on aas
linnulaulust rõkkab laas
Kiirelt vulisevad veed
rändlinnud on tagasiteel
Rohututikene mullast tärkab
kevad loodust üles äratada aitab
Kevad soojalt südameisse poeb
hingel on nii mõnus soe
Tahad või ei taha sa
põue poeb ta ikka salaja