Sõnale loodus leiti 527 luuletust
Ilmataadi pale
Ilmataat on saatnud teele
tuisupoisid usinad
pannud kuusepuud kõik reele,
mis maha jäetud jõuluaast
Ilmataat ei iial küsi
millal olla, või tulla saab
Kui ta tige, kodus püsi
Pilvi ilmakaardilt ennustab
Täna ilmataat on lahke
taas lumega meid kostitab
Põhjatuultega ta mängib
idatuuli vaigistab
Ilmataat võib olla krõbe
juba teisel hommikul
Siiski on ta meile sõber
Peavaluks igal sünoptikul
Ootan kevadet ma juba
Ootan kevadet ma juba
Õitsvaid lilli nuusutada
Püüda liblikate lendu
Tervitada linnukeste rändu
Ootan kevadet ma juba
Kuulda vaikse metsa koha
Sinililledest pärga teha
Kasteheinas sulistada
Ootan kevadet ma juba
Linnulaulu siristada
Pehmel samblal istet võtta
Aeg see enam nõnda tõtta
Meloodia aias
Mõnel kellel viitsimist
toidab linde igal ajal, vist
olgu see pekk või sivkad
järjekorrad söögimajja on pikad;
sest seal, kus pole kasse
ei satu tiivulised hädasse
tihased, leevikesed ja varblased
mujal on aiad meloodiast vaiksed;
kuna kodukassid on mõrtsukad
kes iga aasta 9.6 milj. lindu tapavad
on kõrini, et kuudist laipasin leian
oma neljajalgset üha kauem toas hoian;
et talve traditsioon püsiks
kui õues linnud on seltsiks
võtkem asja mõistusega
kirjutan luuletust põhjusega
Vaikuse hääl
Kuulata vaikust nõnda, et See hakkab paistma!
Selgineb meel ja ärkavad tajud,
ka sekundi seier tundub nii valju.
Just see sealt edasi, justkui rannakarbis
merekohin!
Mõtted kui laused, laused kui sõnad! Seegi
tasapisi sulab!
Ega's keskkondki nii vaikne pole, räägib lihtsalt
teistsugust keelt.
Nõnda kui puud kasvavad üles- nõnda vaikust
kanda endana ühes.
Mõtetes olemine, ka see seal on müra!
Tuul juttu puhub
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja tasane
Samblasülest välja
upitab end seen
hiirekõrvad kikki
mõnel puul on veel
Koopaorav välja
tuleb koopasuust
Mis on tuulel öelda
uudishimu suur?
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja igatsev
Rahu
Rahulik on taevapiir
linnudki on lahkud siit
ei kuulda ole nende kära,
mis südame kord võitnud ära
Rahu on ka pilves endas
nii sujuvalt ta taevas lendab,
siis vaikselt hajub laiali
vahest nagu mõtegi
Puudeladvus tuul ei kiigu
ei mühise,ei kohise
sulen silmad õige viivuks
süda maha rahuneb
Oma rada vurab oja
vulin vaikne, tasane
jõesäng on ootel juba
laialt jõesuu avaneb
Puude otsas linnupesad
poolenisti kõiguvad
allesjäänud udusuled
kergelt alla liuglevad
Sipelgadki isekeskis
pudrupada pesas keeb
Näe! Siilikene,seen seljas
vudib rahus üle tee
.....
Aus sõnum
VÄGA ebameeldiv on see pilt maas
kui näen, et prügi vastu piidleb
üksi või hunnikutes visatud taas
see nagu sitt, mis vales kohas vedeleb;
ära ole see sitapea
kellele puhas keskkond ei loe
maha oma paska jätta pole hea
sest jäänused ise prügikasti ei poe;
pole vahet, kui on mõni tühi taara
suitsupakk pargis või tänaval
korista ära oma kasutatud vara
need on uued reeglid tänapäeval;
sest puhast vett ja maad planeedil napib
õige inimene prügi sorteerib
ja selle konteinerisse topib
mitte, et oma ümbrust ära kepib;
kus on su mõistus, tatikas?!
et iseg .....
Onu Väino vaalavaatlus
Pargis ja linnas käes on binokkel
mehel kes eelistab silmailu
ning teises käes on tal kukkel
pole vahet kui ilm on vilu;
kukliga ta püüab saaki pinnale
puistates sööta "merele"
tulevad siis vaalad ligemale
ja annavad magusale järele;
binokli ette ujuvad kõik pekised
nii sai näha suurloomade heitlust
onu Väinole meeldivad paksud naised
seepärast tegi ta vaalavaatlust
Naeratus päikeselt
Naerusuiselt päike piilub
õrnalt pilvekardin liigub
oma kuldse naeruga
äratab ta kogu maa
Pungad puudel õide löövad
linnuperel pesa uus
pesast vidinat on kuulda
õhk on tulvil armastust
Sipelgatel rutt on taga
pesa muudkui keeb ja keeb
oma ilma suureks ehitada
töökust jätkub veel ja veel
Allikaski karskelt voolab
kristalse naeratusega
võluväel ta kutsub jooma
minust puhast energiat ammuta!
Noogutades päike piilub
õrnalt pilvekardin liigub
Elu
Ei olegi sel ilmal nuttu enam
päiksepistega on kõik palju kenam
Varahommikul, kui loodus silmad avab
saab selgust kõigest
süda on nii aval
Kopsud täis on vabaduse õhku
masendav veel oli pikk ja piinav õhtu
Linnuvidin pehmelt kõrvu paitab
sekka kägu kukub
veel elamata aastaid
Habsburgi huuled
Tinderist leidsin tüdruku
kellel üliku tausta perel
keha poolest päris nuku
on pildidl seistes mägijärve veerel;
et saaksin teda päriselt kohata
lendasin Austriasse
sain lennujaamas puhata
siis kutsuti mind Viini ööelusse;
kui päriselt teda nägin
oli enesetunne sant
mõtlesin, et mida ma küll tegin
sest tüdruk näo poolest on mutant;
ja ta suudleski mind
oma Habsburgi huultega
mis küll oli selle hind?
olin lõuast ninani kaetud ilaga;
pealekauba tuli ta suust vahtu
kui ta mulle naeratas
külm judin jooksis mu kõhtu
ta väärareng mind hirmutas;
9 k .....
Arborist
Tulime klienti teenindama
tal vaja puud harvendada
mida nägin, ajas vihastama
kask on saadud kahjustada;
kui elusal kasel toht võetud
siis see puul ei taastu
on selle ilu ja tervis rikutud
paistab, et autoga sõidetud vastu;
ning naabriks on insener Garin
kes tunnistas oma süüd
lähen ta juurde ja uurin
kohtumõistmine algab nüüd;
"jah, ma seda tegin
aga mis siis?
kui oma masinaga pargin
jäämas kaskesid alati ees kõik viis";
lubas, et parandab vea
tahab et aitan tuua ta masina
aga misasi on hüperboloid, ei tea
nii kuulas ära ta viha mina;
&quo .....
Metsmesilased teevad karu kolbas mett
Pealkiri räägib sellest
mida ükskord metsas nägin
ei lähe kaunis pilt meelest
loege isuga, millest räägin;
Pärnumaa metsad on paksud
eriti Läti piiri ääres
panin jalga matkatossud
saada rohelusse on veres;
ning sumin andis mõista
kuidas kihab elu ilma inimeseta
mesilane kolbast koduna ei välista
teevad mett ilma takistuseta;
loodus on imeline
ühe käega torkab ja teisega paitab
sellel on vaim mitmetahuline
oma algust ja lõppu mõistlikult kasutab;
ei saanud pilti ma teha
aga mu jutt on siiras
oli ellu tärganud surnu keha
vaade metsa rüppe mind haara .....
Sundasend
Klaaskastis on üks joog
sinna sisse end mässinud
ta suur akrobaatia pedagoog
känkraks end mätsinud;
rekord seal seni 12 tundi
aga siis midagi põrises
joogi hädasse pandi
herilast nähes hirmust ümises;
putukas soojale kehale lendab
kuninganna ta näo piirkonda küünib
järgmisena joogi kõrva puudutab
ja selle auku sisse ronib;
kui aeg on läbi
on kolpa pesa tehtud
herilased kärgedes segiläbi
joogi kehast materjali võetud;
see on tõeline sundasend
aju paistes, aga omanik elus
arstidel on vaja päästa see isend
pole sellist rekordit argielus
Pildil puu ei saagi lehtida...
Vaadates, kuis´ mõni puu ei lehti,
märkad, et on tehtud värvidestki
oksad, tüvi, ümber heinamaa,
seepärast puu ei saagi lehtida...
Luues loodust värvipintsliga,
lilleõisi lemmiktooniga,
kuid on hetke jäänud lehvima
oksad, mis ei saagi lehtida...
Ajaraami jäänud hetke lugu
jutustamas tolle aasta valu,
kui veel oli varakevad taas,
pildil puu ei saagi lehtida...
- Tarmo Selter -
Metsapeatus
Maanteel on lebo üksi sõita
ja kui pole neid troppe kihutamas
aga nüüd on vaja pausi võtta
sest mu kõht on korisemas;
pidin metsapeatust tegema
aga avastasin, et paberit pole
rohelusse asusin kohe jooksma
muidu juhtub õnnetus ja see kole;
võtsin heina ja läksin paljajalu
aga end pühkides olin pinges
munad ja pepuauk said valu
sest heina sees oli nõges;
nüüd lonkan tagasi
hoides hargivahest kinni
metsapeatusega läks asi sedasi
et paranemisega raiskasin sõidutunni