Sõnale looduses leiti 49 luuletust
Ilus sügis looduses
Päikeseketas veeretand end õhtusse,
tuul tasaseks on jäänud,
vihmapiisad peitu poevad krae vahele,
sügislehed jalge alla jäävad.
Ei nukraid mõtteid lase
pähe tulla veel,
mis kipuvad tulema sügise eel,
otsin ilusaid looduse märke oma teel.
Näe seal üks linnupesake,
mis mulle rõõmu teeb,
ta küll tühi on,
kuid ikka alles veel.
Metsmesilased puuõõne sees,
seal täielik elu veel keeb,
merelainete kauge müha
otse kõrvu mul vohab.
Looduses ei tunne end üksi,
kui sügis kurb peab tulema,
vahest ikka väike se pisara
poetan samblasülesse ma.
Sügis looduses
Kaskede vahel sügissilm piilub
ei ole siin olnud asjata
Rõõmu ta toonud ja ilu loonud
kurb tal minna- lahkuda
Iga kord,kui sügis läheb,
viskab uduloori ült',
siis ma tõttan loodusesse,
süles pintslid, värvipott
Sügis oma lõuendile,
mis otsatu ja mõõtmatu,
jätnud oma kuntstijälje,
naudin kuntsti jäägitult
Iga puu ja lehekene,
annab mulle elujõu
Oksal siutsub linnukene
Üksi ta ei ole ju
Looduses
Kas kuuled, kas kuuled
ja ma hõikan
ja hõikan
ja järsku, nagu välk selgest taevast, ma mõikan...
Ma lähen, ma lähen
ja ma tulen
ja tulen
ja olen, ning kuuse okstest onni poen.
Ma väsin, ma väsin
ja ma lesin
ja lesin
ja taevaga tõtt ma vahin.
Ma kuulen, ma kuulen
ja ma naudin
ja naudin
ja metsa kohin mu meeltes tuttavalt vurab...
Janek V. 16022016
Kevad looduse keskel
Üha soojemalt näitab ennast päike,
iga päikesekiir annab loodusele oma läike ,
pajupõsal tibukesed väiksed,
pungad puul lehtivad vaikselt.
sini-sinine on taevas,
niidud, aasad rohelust on täis,
liblikate lend on nii õrn ja nii armas,
lilled kevadtuules noogutavad päid.
Linnulaulust kogu loodus kajab,
pesas linnupojukene ema vajab,
ojakene singa-vonga oma teed rajab,
iga süda vaikust, rahu vajab.
Imeline kevad
Puudel õiepungad kissitavad silmi,
ere päike kiiri pillutab.
Samblasülle kukkund vihmapilvi,
vihmaussid mullas sügaval.
Kevadtuuled õõtsuvad,
vaikne on metsamüha.
Meri tasa lainetab
laineharjal näkineid magab.
Kevad oma võluga
aina meelitab.
Minus miskit pakatab,
hing lööb õitsema.
KASE MAHL!
Vahest sellinne tunne
nagu poleks tissi otsast kukkunud
kui lehtpuudel on anne
ma saetud oksast vedelikku joinud;
selleks mitu nädalat
kase mahla olnud
on juua kõige paremat
ma vitamiine looduses saanud;
nägupidi oksa küljes
ja auku mida puurisin
ripun nagu nagu hüljes
mida hiljem nikkusin;
ja polegi vaja suhkruvett
kui naturaalne magusus nagu muiste
juues tulvil energiat nagu rakett
ma kiidan looduse ilu mõiste;
nüüd külmikus uus ports
aiasaadust nagu kulda
ülejäänud aastaks nagu kärts
pean kiitma kodumaa mulda
Vaikus
Vahel kardan vaikust,
surmvaikust.
Iial ei tea, mis ses vaikuses varjul on.
Hirmujudinad tulevad peale,
kui nii vaikne on.
Looduses on teine vaikus,
hirmudeta ja rahulik.
Hinge kosutab metsakohin,
vaikus on merekohinas.
See on hoopis teine vaikus,
midagi sügavat hingele.
Tärkaval aal´
Pajutududest looduse padi
on liblikal puhkuseks hea,
kui looduses lehti on nadilt,
seal pehmelt ta puhata saab.
On kollane liblikas nähtud,
värvikirevam tiirutab veel,
tõenäoliselt polegi ohtu,
et vihmane suvi on teel.
On tärkava looduse ilu
kõrgel taevas ja mullasel maal,
on kevadet südames minul
ja Sinul sel´ tärkaval aal´.
- Tarmo Selter -
2024
Kevad ennast kõikjal näitab
Kevad ennast aina rohkem näitab,
mahe tuul puudelatvu paitab,
õrnas vihmas putukas end peseb,
lepatriinu turnib rohelisel lehel.
Linnud läbisegi siristavad,
karud mõmisedes unest ärkavad,
lumi kadunud on ammu,
talvetaadil pole enam rammu.
Kevad muudkui tipib,
tikib looduses,
ilu ellu kannab,
hingele rahu, südamele rõõmu annab.
Kevadel on väge küllalt
Ei kevade vastu saa,
ta uksest, aknast sisse hakkab trügima,
päike oma sooja kiirega
lund nügima, talve eemale peletama.
Kevadel on väge küllalt
maad äratada,
avada lillekestel silmad,
võluda ilma õitsema.
Looduses käib võitlus omaette,
kes kellest vägevam.
Õiglaselt jõuab kevad kätte,
naeratus suul kõige ilusam.
Väga külm talv
Külm keerutab lumehelbeid tuules,
Kõrvetav külmus, nagu jääs külmkapp.
Puud küürutavad raskete mantlite all,
Talv tantsib looduses oma külmavat tantsu.
Külm hammustab, kui sammud välja astud,
Igast hingetõmbest saab aurav nuustik.
Jõed tarduvad, jäätuvad, kui aeg peatub,
Valge vaip katmas maad, lõputu külmiku suutäis.
Igavene talveöö, täis tähti säravaid,
Külmakraadid madalamaks kõiguvad.
Aga südames soojust ja lootust peituvad,
Väga külm talv, kuid ilu ei haihtuvad.
Sügisel on kulda ja karda
Enneolematut kulda kallab sügis,
seda kõikjal looduses näha võib.
Värve kirevaid on puudel ja puiesteedel,
kogu ilm on kulda ja karda täis.
Sügis kestab veel kaua, kaua,
kuni hing saab ilu ja rõõmu täis.
Sügis talve ära ootab,
kõik kohad saavad valget, pehmet lund täis.
Lihtsalt lasta olla
Vahest tahad lihtsalt olla,
sopata, ringi käia
ja jälle lihtsalt olla,
vaadata tuttavatele silma,
pead noogutades tere öelda,
ja siis lihtsalt olla.
Ühe päevagi võiks lihtsalt olla,
see ei tähenda,
et kedagi ei taha tunda
või uhkust täis näin ma.
Vahest soovid ikka
oma mõtetega koos olla,
paista vähem silma,
nautida looduses ilusat ilma
ja lihtsalt lasta olla.
Koltunud paberid *
kas saad peatada tuult
kui seisad sellele vastu
kuidas tunneb ennast tuul
kui sa ei allu tema jõule -
saada minema pühitud
või kantud teise paika
eluga on sama
õigeid otsuseid teha õigel ajal
et need pärast ei tuleks kui
kummitused riidekapi sügavustest ööstiti kirjakasti kummitama
tuul puhub nagunii
hoolimata palvest,
ka soovist puhastada
arvasin kunagi, et kvantiteet on tähtsam kui kvaliteet
et aastad loevad
aga oled kui külmas keldris oodanud kartul,
kui saad teada, et su päriskodu on olnud põllul
ja sa oled lihtsalt kellegi jaoks tallele pandud paremate .....
Tädi Sofia seenelkäik
Sügise iseloom hoos
sest saab seeni metsast
ent suvesoojusega me koos
saada viimast rannast;
ning Sofia plaani pidanud
metsa lõunal läheb
siis merre jälle saada tahtnud
ja hiljem sousti kübaratest teeb;
nagu tüdrukud oma kübaraid
sügislooduses kannavad
hääletult nad meelitavaid
kõigile silmailu annavad;
meeliskaup on need punased
mida ka võib süüa
rahustab närve säärased
ja kahju et neid ei või müüa;
tuli koju, pojad näljast paljad
ja kõhud ees paistes
panna nüüd kuumaks pajad
küll siis saab psühhotroopi annustes;
ÕIGEMINI vanat head s .....
Vahest sügis on see
Vahest tahaks energiat,
mis on ära antud,
taastada kõikvõimsas looduses.
Vahest tahaks lihtsalt olla,
kõikidest eemal viibides.
Vahest vaikselt mõelda neile,
kel siirus silmades
ja soojus südames.
Vahest tunnedki end
teiste seas üksinda,
energiast tühjana ja kurvana.
Vahest sügis on see,
mis mängib meeleoludel ja tunnetel-?
Hing tunneb ja süda teab,
et ongi sügis see.
Ja lõpuks ta tuleb-Vihm
Täna suves on pilli palju,
vihmapilved laulavad,
loodus küsib juua palju,
päästa tuleb pisimgi taim.
Vihmast suve nägu ei muutu,
tuju pahuraks ei tee,
looduses nõnda ette nähtud,
valla päästa vihmaveed.
Värsket loodust hea on kaeda,
olla selle keskelgi,
rõõmustada. rõõmu tunda,
et taevas vihma jagub veel.
Küll see päike jälle särab,
kuumalt taevas naeratab,
terve suvi avatud on õnnevärav-
Astu aga sisse ja osa sest saa!
Sõbrake, tule külla minule!
Sõbrake, tule külla minule,
võta kaasa naisuke!
Pakun looduskaunist kohta,
koos lapsepõlve mälestusi meenutame.
Vaatame, kuis sirgunud on kuusepuud,
mida kord me istutasime,
joome mahla kasepuust,
pilli teeme pajukoorest.
Käime metsarajad läbi,
telgime kaunis looduses,
meenutame helgeid päevi
lapsepõlve ilusatest aegadest.
Teeme suitsusauna,
vihume saunalava tuliseks,
viskame kopaga leili ja nalja,
ajame hingest mured välja.
Sina sõber elad linnas,
mina elan maal,
aga südames Sind ikka kannan
ja külla ootan igal aal'.
Sõbrake hea!
Suvi pakub maal pa .....