Sõnale looduses leiti 51 luuletust (pop)
Kevade igatsus
Kostus lumiselt kingult,täna hella helinat …
tuuletiibadel kandus ta minuni …
meenutas kevadiselt meeldivat oja vulinat ,
kuigi lund on veel rohkem, kui põlvini.
Mis hääl see oli,jäi mõtetes kumisema…
nii tuttavlik…tegi südamele hella pai …
kusagil aknavahel kukkus kärbes sumisema,
temalegi talveunest vist villand sai.
See helin nüüd minu rinnasees,
enam rahule jätta ei taha…
jääb hangeks kuhjunud lume sees,
jääpurikast tilkunud lohuke maha.
Iga pisimgi märgike looduses näitab,
enam kevade kaugel ei ole…
ka külmakraadides päikene paitab,
taanduv .....
Kaunis suvi
Kogu ilm on siutsu ja säutsu täis,
lindudel vilgas pesa ehitamine käib,
vilksti siia, vilksti sinna,
pesake teeb rõõmsaks rinna.
Võilill oma ilu näitab,
meeldib, kui päike teda vaatab
ta kollast juuksetutti paitab,
ja tal särada aitab.
Liblikate lend on kerge,
nad ei lenda väga kõrgel,
püüda ennast lasevad,
liblikavõrgul osaval.
Mesilastel tühjad kannud,
mett ei ole korjanud ammu,
aga ristikheina peal,
magus mesi ootab seal.
Pärnaõied meelitavad,
nurmenukud kutsuvad,
keelele ja meelele,
terviserüübet pakuvad.
Küll on suvi ikka ilus,
haljen .....
Unistused
Ma soovin käia hommikukastes,
kui värsket jahedust õhkub nii järvest.
Soovin nautida hetki, tajudes loodust…
et säraksid silmad… et täidaks mu ootus.
Ma soovin istuda, unistades vaikuses,
uidata puude all… varjukas aias
imetleda linde, kes tiiblevad taevas
luuletada loodusest kodumaapaigas.
Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi…
haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled…
soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud…
korjata maasikaid… juba täis on mu pihud.
Soovin supelda järves kuuvalguse ribas…
sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ...
.....
Tänapäeva inimese enesetutvustus
-Kes Sa oled?
-Lõputu otsija, sihitu rändaja, pidev rügaja, vahest jõetu puhkaja.
-Kus Sa elad?
-Elan Internetis ja muudes nutiseadmetes.
-Milline Su elu on?
-Igav ja vaene.
-Millega Sa tegeled?
-Otsin uusi huvitavaid veebilehti.
-Kus on Su abikaasa?
-Jätsin maha.
-Kus on Su sõbrad?
-Igaüks oma seadme taga.
-Kus on Su vanemad?
-Hooldekodus.
-Kus on Su lapsed?
-Pole sündinud.
-Mis on Sinu kõige suurem unistus?
-Tahaks puhkust, et vähemalt nädalaks kõik nutiseadmed kinni panna ja minna kõndima loodusesse.
Värvililleline keeleliigutus
Päikselises ilmas kannan musta -
vihmas hoopis mitmevärvilist...
Poest saab igat sorti rõivaid osta -
ärme näita nägu närvilist!
Looduses pastellilikud toonid -
harva kohtab silmatorkavat...
Seda kaunimad on õiekroonid!
Vaid sügisel näeb meelisorkavat.
Talve taustal iga laik on ilus -
soojalgi on oma sulnis värv...
Varjudelgi - valguses ja vilus -
ära puhkab küllastunud närv.
Päikesega armastan ma musta,
pilvisega mitmevärvilist...
Värvililleliselt kõigi eest võin kosta -
sullegi peaks punast tooma vist!
<3
/Mari*Uri/
Looduses
Kas kuuled, kas kuuled
ja ma hõikan
ja hõikan
ja järsku, nagu välk selgest taevast, ma mõikan...
Ma lähen, ma lähen
ja ma tulen
ja tulen
ja olen, ning kuuse okstest onni poen.
Ma väsin, ma väsin
ja ma lesin
ja lesin
ja taevaga tõtt ma vahin.
Ma kuulen, ma kuulen
ja ma naudin
ja naudin
ja metsa kohin mu meeltes tuttavalt vurab...
Janek V. 16022016
kevadetunne
jälle tuppa
tuli kevad
pajuvitsad istutas lauale morsikannu
jälle huuli
mukib ema
kostüüme ja aksessuaare vahetab järjepannu
jälle õuest
naabrilaste kisa
ning hakkide peretülisid kostab
jälle autot läks
pesema isa
kindlasti möödaminnes
naistepäevaks ka midagi paremat ostab
jälle on olemas
usku ja lootust
armastustki kui mõnel õnnesärgiga veab
reklaamidel pakutakse küll
kõigevägevamat ootust
aga kevadetunde
loodusest
valima peab
Sanya
Sügis looduses
Kaskede vahel sügissilm piilub
ei ole siin olnud asjata
Rõõmu ta toonud ja ilu loonud
kurb tal minna- lahkuda
Iga kord,kui sügis läheb,
viskab uduloori ült',
siis ma tõttan loodusesse,
süles pintslid, värvipott
Sügis oma lõuendile,
mis otsatu ja mõõtmatu,
jätnud oma kuntstijälje,
naudin kuntsti jäägitult
Iga puu ja lehekene,
annab mulle elujõu
Oksal siutsub linnukene
Üksi ta ei ole ju
Imeline kevad
Puudel õiepungad kissitavad silmi,
ere päike kiiri pillutab.
Samblasülle kukkund vihmapilvi,
vihmaussid mullas sügaval.
Kevadtuuled õõtsuvad,
vaikne on metsamüha.
Meri tasa lainetab
laineharjal näkineid magab.
Kevad oma võluga
aina meelitab.
Minus miskit pakatab,
hing lööb õitsema.
Maarjamaa kased
Tuules kõiguvad maarjamaa kased.
Lindude laulud hõikuvad. Kaugustes.
Mööduvale ilusale. Kuid kuidagi tasem.
On täna. Katkendlikuks valus lõikuvad.
Päikegi magab pilvede pehmes rüpes.
On täna. Tema kiirtes külm laiskus.
Kõiges elavas. Müstiline on vaikus.
Loodusest hingub puutumata võlu ürgne.
Loodud loodu. Langevad sellele piisad.
Hingus toodud. Sisse läbi taevase allika.
Maapõuest nad ärkavad. Tärkavad silmapaistvad.
Südametesse helisema haldjalikult lumikellukad.
Tuules õõtsuvad maarjamaa kased.
Nagu unenägu mida nähtud varem.
Ööl mil maailm oli .....
Kasutu Ilutsemine
Mässaja kuigi millegi vastu pole mässata;
Elukad tahtsid tõe pasunat kõveraks väänata;
Kuid kukel pakt oli härjaga;ning uss armastas;
Kui valusalt tõega saab uhkuse urakasse käänata;
Rott lootis ainult pätsata kui kaval rebane;kass
Pigistas silmad kinni tal oma kasu teemades;
Kus ahv aina elavnes; ja ülbet tiigrit narris emaseks;
Pärast rasvase sea kõrval vere loigus lebades;
Truudusetust peremehele jooksuajal murdis koer;
Ja draakon põletas maha kõik metsad; tehes nägu
Et ta ei poe; kellele tasakaal looduses ikka loeb?
Peaasi et omal oleks aga soe; edevus ta moeks .....
Endiselt tupealune
Naine paneb maja reeglid sirgu
abielu sellisega on põrgu
teed nii, kuidas sulle ütleb
muidu su lojaalsuses ta kahtleb;
ära teda vihasta
ära teda kurvasta
ajupesu käib kaasas armastuses
nii on elu meest domineerides
isegi looduses on naisel eesõigus
lahus ja abielus
nende mõtetega sa end kurnad
ise tead, kellel päriselt püksis on munad;
hüäänidel vänt on pikem emasel
kui seda on isasel
ning pärast munemist sööb ema ämblik ära
oma paarilisest härra;
see jutt on selge
ilma naise kohaloluta ikka pole kerge
ja kui tahad tööl minna sööma
asus ta ise .....
Arborist
Tulime klienti teenindama
tal vaja puud harvendada
mida nägin, ajas vihastama
kask on saadud kahjustada;
kui elusal kasel toht võetud
siis see puul ei taastu
on selle ilu ja tervis rikutud
paistab, et autoga sõidetud vastu;
ning naabriks on insener Garin
kes tunnistas oma süüd
lähen ta juurde ja uurin
kohtumõistmine algab nüüd;
"jah, ma seda tegin
aga mis siis?
kui oma masinaga pargin
jäämas kaskesid alati ees kõik viis";
lubas, et parandab vea
tahab et aitan tuua ta masina
aga misasi on hüperboloid, ei tea
nii kuulas ära ta viha mina;
&quo .....
Kõik on vaba
Vabad metsad kikitavad kõrvu
Vaba meri vaikselt mühiseb
Vaba taevas sätib oma pilvi
Vaba kotkas taevas tiirutab
Vaba ojakene otsib oma rada
Kõik on vaba, vabas looduses
Kevad on nii ilus ja nii vaba
Ta ärkamine imeline on
Kevadele avatud on silmad, kõrvad
Süda õnnejoovastust on täis!
Emadepäev
Igal hommikul, kui silmad avan,
ema lahke pilk mind tervitab,
ta naeratus suul on nii särav
nagu kuldsel päikesekiirel
sinise taeva all.
Ema süda on nii aval,
sealt rõõmu leiab ja soojust saab.
Seal kurbusel ja murel oma koht on,
üks pelgupik südame peal.
Igal õhtul, kui silmad sulen
ja ootan und head,
ikka ema mul meelde tuleb,
ükskõik kus siis viibin ma.
Kõikjal looduses näed ema,
emadepäeval ilu vaid näed.
Seda ilu endas kannavad kõik emad-
Olgu tervitatud kaunis emadepäev!