Sõnale loojang leiti 108 luuletust (copied)
Detsember
Nüüd lumepilvedesse
loojang vajub
ei ole vahet
päeval ega ööl
ja lobjakas ja
pikad vihmasajud:
need aastalõpu
viimsed meistritööd.
Pilk eksleb
hingesoppe pidi
ja silme ees on
läinu panoraam:
on omajagu
samme tehtud tagurpidi
nii mõnes asjaski
on muutund arusaam.
Kui tasakaalus
üldse olid kaalud?
Mis trikke vahel tegi
heitlik meel?
Kes ära kadus ja kes
ikka kõndis
me kõrval pisut
konarlikul teel.
See aastalõpu
kerge raskus
ja unistus,
mis ootab ees…
Ei saa ju öelda
nagu kõigel oleks
minna lastud,
ei saa ju öelda
.....
Reisin täna
Reisin täna kohvrita,
seljavalu ohvrita...
Rändan ringi meigita,
seljakoti, kleidita.
Mul on kaasas sinu silmad,
sinu pildid, sinu hääl...
Väljas soojus, kevadilmad,
avarused kõrgel mäel.
Lähen lõppu loojangusse
päiksetõusu algama,
segamini sisemustes
valguskiiri valdama.
Reisin täna kohvrita,
tee ja juhi, sohvrita...
Rändan ringi sinuga,
sest armastad
koos minuga.
/Mari*Uri/
Hommik
Vahel hommik on targem õhtust,
luues värvides loomingut, ilu,
mis päevades argiselt lahtub,
viies varajase värskuse, võlu,
luues õhtusse loojanguvarjud,
ehavalgusse mõnedki retked,
kuni jälle Sa homsesse astud,
Sind tabamas kaunimad hetked.
- Tarmo Selter -
2023
Öö
Öö saabumas koidiku eel,,
teda katmas on udune loor,
õrnalt kaisutab kastesel teel,
päikseloojangu Sinule toob.
Öövaikuses vahel on helid -
on naeru, on kilkeid öises ilus,
mis kestmas veel hetkedes seni
kuni vaibumas öökülmas vilus.
Öös kõnnime, Sina ja mina,
suvesoojus veel saatmas on meid,
kuigi pimedussse mattume täna,
koiduvalguses leida meid võib.
- Tarmo Selter -
2023
Päikesesilm
Tahaksin kordki päikesele silma vaadata,
vaadata kuldse kera sisse,
kuid päike mulle vastu naeratab
ja poeb kavalalt mu südamesse.
Kui päike laskub madalale,
üsna silmapiiri taha,
äkki saab siis,
tema maagilist silma näha.
Silmad vidus,
jälgin päikeseloojangu mängu,
püüan silma tabada.
Loojuv päike on nii ilus,
saangi silma vaadata.
Hetk
Kauneid hetki, loojangutes ilu,
on päike soe, kuid väljas täitsa vilu,
luues varjudesse jäise kiire võlu,
ela hetkedes, kus peitumas on elu.
Kanna iseendas päiksekiire sooja,
olles enesele elu ilu looja,
jaga teistelegi positiivseid hetki,
nõnda kaunimaks Sa elu luua võidki.
- Tarmo Selter -
2023
Sügis
Kui hommikul vara ärgata,
vaata vaikides ringi,
kas tõesti on juba märgata
sügise loodavaid kirgi?
Kas on hommikuses udus
tunda näol karget õhku,
loodus, mis on veel elus,
vaikides haihtumas õhku.
Sügis õrnalt lehti paitab,
värvides loojanguvärve,
nii suvele vaikides näitab,
et sügis vargsi saabub jälle.
- Tarmo Selter -
2022
Armastus jääb püsima
Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda
Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama
Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni
Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!
Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!
Naine
Naine ...
Sa oled kui mustadest pilvedest raamitud päikeseloojang kesk sooja ja punakat kõrbe.
Su hääl nii mahe ja rahustav, just nagu merelainete kohin, mis vallutab kuulaja hinge ja tuhmistab mured.
Sind kirglikult rinnale surun ning põsel siis tajun su meeldivat, paitavat sõrme.
Kuid kurbus mind tabab, kui pisaraist läikiva näo su juustesse surun ja teadvustan seda, et peagi sa sured.
Ma silitan sind ja su jahtuvat nahka, veel siidiselt mõnusa survena tundub su lõtvunud, kuumav figuur.
Üks karje mu rinnast siis kostub kuid tühiseks sosinaks kustub siin kosmos .....
✪Vabas Õhus✪
Täna vabas õhus
Sõpradega taevas keerlen
Täna vabas õhus
Suhtlen vabas keeles
Õlled,sõbrad,rannad
Eelmisest suvest veel on meeles
Tripib kuhu tahame
Pole keegi ees teel
Nii me kõik koos
Palju on ees veel
Ilus suvepäev, päike, soe meil õhk on
Veeta sõpradega aega
Sellel püsib põhirõhkond
Ja kõik mis täna toimub
Jääb tänasesse päeva
Kes,kus,mida
Ära tühjast pead vaeva
Täna oma crew seltsis
Tunne nagu oleks taevas
Aga perse võõrad veltsid
Muredega end ei vaeva
Ja kõik kohustused jäevad
Homsesse
Päeva!
Me pidutseme,tiirleme
Loome oma ga .....
Kihnu vägi
17.01.15
Kitsad tolmused teed,
iial ei eksita need.
Sadamast majakani üks tee,
imelise vaate allikas see.
Imeline päev
võib lõppeda päikeseloojanguga rannas.
Saarepoisid pilliga
on ju jällegi hinnas.
Saarel pillimees
kunagi ei maga.
Muusika kostubki siin
ju metsade taha.
Naised tantsimast
iial ei väsi,
toimetustes kunagi
ei vaja nad abikäsi.
Kästitööd ja traditsioone
täis päevad.
teisedki Mere Peol
seda kõike jällegi näevad.
C.S.