Sõnale loom leiti 1043 luuletust (pop)
Tavaline
Seltsimees kommunist,
Põhiline reetur tänapäevane kolumnist,
Kuulamast loobusin, inimkonnal lootust ega vist,
Nõnda mängin vaid tähelepanelikele kõlarist,
kuidas minujaoks lõkse eirata võimalik,
nii mõnedki eksinud mind põlgasid,
kuigi nende elu on vaid võla stiil, mõtte laad,
mis orjaks viind, sind uskuma ei kavatse panna,
juba eoses oma ürituses otsustati alla anda,
kui liisiti ja võeti laenu kasvõi pangast,
Rumal end alati targaks arvab, kui töö kaotad,
Siis näed mis su ahnus maksab, lend on madal,
kui terve elu vaid kogutud maist vara, nupp ei noki,
pea ei .....
Rulle - poiss
Vanaemal on toakass, mis pehmeke
lumivalge väike kaisukaruke
ta on mõnus ja tore vanake
Rulle on kodulooma nimeke;
"klõps - klõps" kõnniskleb
pole vaja tal nelja tuba
tahab seltsi, siis ise tuleb
sest mõtleb paitamisele juba;
pole vaja tal jalutuskeppi
18 a, sööb, joob ja ise end peseb
ajab end laiali mööda treppi
nagu vorst, mis päikse all küpseb;
pooleldi siiam on ta tõug
ei saa paitamisest kunagi siiber
kui saab meilt kõdi tema lõug
igaühega on suur sõber
milleks end
Su hommikune kohv
seisab jahtunult laual.
Sest uurid end
peeglist ning
üritada manada
näole parimat
ilmet -
otsid perfektsust.
Kuid sisemist peeglit
sa ei märka kuigi selle
mõrad -
Sinu isiksust kraabivad
Sinu isiksust haavavad
ja mälestusteks vaid
lõhuvad.
Miks ennast võltsida.
Milleks on vaja
olla näiliselt
ilus ja isuäratav
kuid sisemuselt
mädanenud puuvili -
loomulike ja
naturaalsete seas.
Su hommikune kohv
seisab jahtunult laual.
Oled muutunud sama külmaks -
sest oled loonud peeglis
endast erinevaid..
kujutlevaid külgi liialt kaua.
Sõber
Sõber, see on eluteel
ainus, kellele Su meel
korda läheb, ole halb või ole hea!
Sõbraga saad ikka läbi,
tema ees Sul pole häbi,
tema minust kõike, mina temast tean!
Sõber, see on ainulaadne
olevus, kes tuua saab veel
õnne, naeratust, kuid kurbuse viib ära.
Sõber kuulab, sõber teab,
mis on Sinulegi hea,
ole õnnelik, kui üks Sul leidub täna.
Sõber armastab ja hoolib
vahel valimata pooli,
kaine mõistusega annab ikka nõu.
Sõbraga on vahel raske,
siis tal jälle olla laske,
kui Sul abi vaja, ühendate jõud.
Sõpra tunned ikka hädas,
kui Sul raskem .....
Teie nimel
Tühi pea, leidmas rea, ühtivalt seab,
kirjutama peab, kihutamas teie seas,
jäämas endaks, seda minust maailm eeldas,
keetmas uut suppi, mida tundsid,
kui kuulsid, mis murdis läbi teadvuse,
kullast südamest leides headuse,
leides selle peatuse, kus peatudes,
veab mu luule, milles kulgev muster,
ära enest tundes, tsipa nuhtles,
kuid taban nukke, nii sõpradel kui vaenlastel,
viimaseid mul pole, pole vaevand eneses,
vaid kirjutades vestetes ja kui keel neil peksleb veel,
siis selgeks igas hetkes teen, mis mind hoiab,
neid uputab selles samas tulva vees, kurba meelt,
hoian ja .....
Talve võlu
Lumistele jälgedele
eelnevalt on läinud keegi,
kes on talve nautimas.
Puude alla hangedele
lisaks palju lund on veelgi
okstelt alla langemas.
Tulen mina läbi tuisu,
läbi hangede, on teegi
jälle libe nagu klaas.
Jooksen helvestega võidu,
muidu mööda läheb seegi -
talve võlu Eestimaal.
- Tarmo Selter -
2022
Aastaajad Unustuses
Nad marsivad järjekorras
sinna kuhu nende meister vaja
kohal on tuttav või võõras
sellel tseromoonial kostab sarve kaja;
vaarao läheb nüüd teise ilma
ja tal vaja saatjaks igavesti hingi
hääled kutsuvad alamaid allilma
praost joonistab kõrbeliiva püha ringi;
kummardagem! Ta möödub kullatud alusel
temale truud lähevad pimedasse kaasa
lõõmab päike pühalikult sellel üritusel
alamad ja rahvas on tasa;
sügav trepp püramiidi
uks tagant nüüd sulgub
Tema nimi hauakambrisse viidi
Anubis värske vere järgi ulub;
kui päikeselaev tuleb
pärisilm jätab tei .....
Julmkulm
Vaata seda kuju sääl
karvane tõuguke laubal pikutab
päikse all norskab mingi hääl
see karvakogum näos lausa elab;
ära ole julmkulm
see nagu täide pesa näos
kritiseerida seda pole julm
su koht on inetuse ajaloos;
raseeri karvad maha
eemalda keskelt oma umbrohi
see ei küsi sult raha
türa ma ütlen, kole olla ei tohi
sellist välimust ei sallita
tõmmu ja karvane inimene on elajas
vastik vaadata sind, kui kasimata
sest näed välja nagu värdjas
Onu Väino rotilõks
Sügisel tungivad kahjurid tagasi sisse
hiired ja rotid kodud ära vallutavad
teevad pesi pööningule ja keldrisse
talvevarusi söövad ja kõikjale situvad;
Väino teab, et tullakse võõrsile
nii leiutas enda disainitud rotilõkse
asetas ühe kööki kapile
ja öösel hakkas kostma klõkse;
tuli taskulambiga Väino kohale
aga kahjurid kavaldasid ta üle
nad ta lõksu toonud ligemale
nii kõrist väljus mehe valuvile;
ja sügismasendus algab kaotusega
kui peremees kukkus enda auku
nii lõppes sõda kahjuritega
sest enda lõks lõi kinni ta noku
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Neljajalgne padi
Kassi kõige parim koht
on ta väike pehme kõht
kui ta end pesas kerra ajab
toad nurru kajab;
poleks kaisulooma ilma kassita
ja kui oskaksin end pisikeseks muuta
laseksin ta peale end kukkuda
et ta karvadesse ära uppuda;
jahhh ... ei saa paitamisest isu täis
mu käsi üle kodulooma käisÂ
siis sügan kõrvatagustÂ
on ju väike mõnus karatuust
Loovuse Loovutus [2]
pea käib ringi, keerleb, pole mul ju muud kui präegust hetke, kaval pea..
nõnda veenev, kuigi tean vaid üht- kõigi nende aastatega jäin pehmeks,
otsimas meedet, trotsimas keelde, loopimas kasteete, ehk saan selgeks,
mis meister? Mis best seller? Silmakirja teener, ja mis teegelt? On ses-siis,
mu hingele peegel? Aga siin on igal ühel ju teistsugune reegel, ei saa käia ma nende,
sillutatud radasi, nende kirjutatud tavasi, silmust nõnda saan ja ei jaksa nii,
tunnen end kohe halvasti, kui kellegi mõtte haarasin ja kedagi mõjutasin,
nõnda sõna mängus jõlgun nagu katine masin, .....
Kirve Irve
Pole mingi mõrvar,käsi käes kõigi kõrval,kuigi mõnele ei kõlba, kui mus lõõmab,
võiksid saada sõbra, kui ei mõõdaks,leiad minust vaid tõpra, kui üle sust sõidan,
sest lahendan kiirelt, rakendan ja selles mihkel,sõna võttu kuningannale ei ma luba,
selle mõrvarina ennist surma, öös on küllus,ja mu voodi alune on puhas,
varjud ja vaimud,ei keegi karjund, maksku mis maksku,
teisse nad pannud, sa parem armu,enne kui näed rammu,
mis tasasel sammul, käib kadekopsidel kannul,
pea vangub, oeh, loen välja kui soe,kuu sära toel, muu ei loe,
tähtedesse poen,ja planeete .....
Naeratus
Sa kergel sammul tuppa astud,
vaatavad kõik Sulle vastu,
märkad segaduses silmi,
on see või on ilmsi.
Astud vaikselt kaugemale,
naeratades kaunimalt veel,
märkad siis ühtäkki just
teiste suudel naeratust.
Sa tulid, tuues sära juurde
nende halli päeva suurde,
tea, et piisab ühest vaid,
loomaks hetki säravaid.
- Tarmo Selter -
2022
Tõhus
Kõige sügavamatest lukus südame soppidest,
Läbi sügav vee valulikest hoopidest, kurjad,
kes siin resideeruvad ebaõnne mulle soovides,
sisemises must mis igavesti vaid poolel teel,
hoobeldes, põgenes, vorbib end uus tekst,
siirast austusest, laulu muster, tugevat tundes,
enesekindluse munder, kriipivat häält sulg teeb,
kastide kaupa vihikute pabereid tabades, avanen,
seisan püsti, sülgan vabaks ideed, vaid kõnelen,
vaim õige sest, kellekski ei mõtlend end, võitlend,
ei kukkunud kõrgelt, võimed, kasvamas mõõtmed,
las kõik põleb, las kõik kõrbeb, vastu taevast là .....