Sõnale loom leiti 1031 luuletust
Spinal Tap - The Majesty of Rock
Vastsündinud päikeses on pulss;
Rütm keskpäeva lõõsas;
Kui päev läheb pikaks, on laul
Ja kuu mõõnades tempo
See on kõikjal meie ümber ja see on kõikjal
Ja see on sügavam kui sügavsinine
Ja see tundub nii reaalne, et tunned seda tunnet!
Ja see on Rocki Majesteet!
Rolli fantaasia!
Kella tiksumine
Hinge kisa!
Vang süüpingis
Kaevaja augus
Oleme selles koos
Ja alati...
Džunglilagendiku varjus
Või muserdava tänava sagimine
Tasandikul, vahutaval magistraalil
Sa ei suuda selle tukse eest põgeneda
See on mudas ja sinu veres
Ja selle vallutus on lõppenud
Ja .....
Jüri Kamenik
Sa oled meditsiini suur häbiplekk
sa oled oma alateadvuse abrekk
sa oled üks vastik nikunäljas värdjas
sa oled üks nõme valgekrae elajas;
jahhh ... ei kujuta ette elamist ilma ravimita
ei kujuta elamist ette ilma arstita
kes on nagu üks elav aparaat
raha eest käima tõmmatav müügiautomaat;
ning, oi ei, siin Jüri Kamenik
vaata ette, kodanik
tema patsiendina olla pole lõbu
kui tohtrina kohatu nagu tõeline tobu;
põieuuringuid käivad uutmoodi
ka läbi perse protseduur loodi
...vähemalt tema jaoks on nii
aga käperdamine haigust ära ei vii;
paljaks võtta ta .....
Teisikud
Olen elus, sest olen ettevaatlik
kui miski koju sisse tungimas
see öö ja hommik
võõras mind vaatamas;
läbi klaasi esmakordselt
kui peldikusse kõndisin
oli võõras nägu koridori ukse aknalt
tõtt tondiga seisin;
see polnud inimene
kui nägu ees kõver
mingi mustasilmne tegelane
tahab, et ma ta uus ohver;
lülitasin tuled välja
ja pimedusse end peitsin
pole vahet, kui on hilja
deemonist eemale hoitsin;
see asi koputas akendele
ja üritas ust murda
hüüdis perele
et tahab sisse saada;
vaikuses tagasi hiilisin
enda ümbrust uurisin
äkki seda irvet aknas .....
Jaht
Haugas laotuses teeb tiire,
haug peab järves plaani.
Inimhing ei tunne piire,
AINA JAHIB
kõike- õhust maani.
Mõni jahib naisi- mehi,
teine viina- õlut.
Vahel hea ja tulus tehing
lõpeb üpris mõrult.
Mõni ärihai liig maialt
jahib ainult raha.
Võtad ette ülilaialt,
libastudki maha.
Igaüks meist elu jooksul
pidanud on jahti.
Pidurdamatult kuid hoogsus
kurja päästab lahti.
Tule ja jää kohtumine
Hommik sütitas põlema lõkkes
veidi vettinud hõredad raod.
Päikselt jõudu sai lõhkuda tõkked,
peagi valitses tuline kaos.
Kuumus püüdjana heidutas õhku,
tormas laiali pilvebarjäär.
Külma rahu mere poolt õhkus
kui põrkusid tuli ja jää.
Rüsi stoilisus, leekide rõõm-
duell oli kirglik ja pikk.
Lõpuks ühtisid jäisus ja lõõm-
sealt sai alguse KÄRESTIK.
õuntekorjajate kätes
tähtede tuulte päikse vihma
poolt tuhat korda kallistatud
kuu poolt valgustatud
rändate nüüd kastidesse
korvidesse purkidesse
keldritesse moosideks
ja veinideks ühes õunas
miljardeid aastaid loomist
saaks krõmpsutada
hammastega lõunaks
tänuks nelja ilmakaare poole
veel kummardada
siis mahla pühkida lõualt jõuad
Positiivsus
Kui rõõm on Sinus eneses,
ei seda peita suuda,
ole Sa või kaugustes,
Sa teiste elu muudad.
Olles ikka positiivne
kõige kurva kiuste,
kurbuse Sa kahte poolde
pühid oma teelt veel.
Kurbus tõmbab kurbust ligi,
negatiivsus halba,
kõike seda tõrjudagi
positiivselt saad Sa,
- Tarmo Selter -
2022
Hüvasti sigaret!
Hüvasti sigaret nüüd täna,
aeg on tulnud loobuda!
Mitmeid kordi olen püüdnud väga,
kuid mul raske olnud sinuta.
Harjumuse jõud on üsna kõva,
sind enda sisse ahmida.
Liiga tihti tegin seda,
vahest mitu korraga.
Sigaretid tegid palju paha,
hakkasid tervist mõjutama.
Selle mürgi peale kulus palju raha,
nüüd piirangud said pandud peale.
Iseloomu tugevust on vaja,
seista pahedele vastu kogu aja.
Kiusatus, kui tulebki sul peale,
varu kannatust ja püüa hoida tervist,
see on kallimatest kalleim vara.
Ühe koera elu
Nagu kaks õnnelikku koera
teineteise poole jooksmas
unistamas taaskohtumiste lõhnadest
Armasta mind nii,, et poleks valus
isegi kui täna suren,
tean, et saate hakkama ja
maailm toimib edukalt
ka ilma minuta
Kutsikataevas üksinda
oma meresiniste silmadega
Emajõe ilu peegeldumas
Igatsus Hinge Koju
Igatsus puudutusest, mis
kustutavad Toomemäele kappamise vaeva
Armasta mind nagu tasast merd
stabiilselt ja lõhkumisteta
ilma sisemise sunnita
loomulikult
pildike suvest
unustanud olin
päevgi loomisest väsib
aknast tuppa kui kostus
puude kohin
kraani all käsi pesin
see meelde tuli
voodisse kutsus uni
keel suus lausus
koos päevaga vaibu
ka sina õhturahu(k)s
taeva juba puhtaks pesi
pilvedest alla
sadanud vihma vesi
01.07.2022
Valikud
Linnast maale...?
Maalt linna...?
Ikka linnast maale.
Loodus kutsub, süda tuksub,
maale lähemale tulla.
Üks pisikene kodu maal võiks ju olla,
väikene talumajake...
Pole vaja loomakarja,
hea kui on
kukeke ja kanake,
kel soojas pesas munake.
Siis veel armas kiisuke,
koer, kes truu on olnud minule,
tulevad kaasa maale.
Mida rohkemat mul vaja
maale kaasa võtta...
Jätkub sellest elust küll,
pole paremat aega tahta.
Heitunud maailma hirmunud pale
Taevas pragunes
pärast pikki
sombuseid päevi
justkui kärises
pikki pilvede ääri
Palju ei paista
sealt heledast praost
kuid aiman
ma haistan sealt
tulevast kaost
segi on paisatud
õige ja vale
maailm on heitund
tal hirmunud pale
kindlust ja selgust
kaos iial ei loo
hingerahu ei maailma too
kuid
kaos on võimalus muutusi luua
algavat ajastut maailma tuua
kõik mis on elus
see kasvab ja kaob
kõik mis olnud
kord väsib ja vaob
purjesid paisutab alanud aeg
ehk heledust kaisutab
tumedust vaeb....
Ajad on ajad
ja meie seal sees
loomas uut lugu
meie näoline .....
Sügis teel
Paljud puud rohetavad veel
lehti vähe kõnniteel.
Tuul veab räti kaelast minema,
sügis hakkab õiget nägu näitama
Taevas pilvi kokku vähehaaval
liigutab,
siia-sinna mõned vihmapiisad
tilgutab.
Sügis laululinnud viinud ära,
pesitsema võõral maal...
Nokka plagistama, uut kodu looma
sinna, kust soojust saab.
Suitsiid oli nii lähedal
Üks hetk käis maa ja taevas kokku,
minu hinge sees.
Kogu maailm purunes kildudeks,
süda suri sees.
Küll lükkasin valu endast eemale,
kuid ikka ta tuli mu peal',
kogu aeg hingas kuklasse,
ulgus mu südame peal
.
Olen kinnise loomuga,
kedagi ei süüdista
ei taha ma oma hingevaluga
teisi koormata.
Üks hetk hakkasin toitu pugima,
et toime tulla valuga,
kuid valu paisus suuremaks
koos minuga.
Mere ääres kõrge kalju peal,
istuda oli hea...
Taevas oli nii lähedal,
ringi käis mul pea.
Üksik valge kajakas,
ta ingli moodi näis,
mu pea kohal tiibu saputas,
süda s .....
Sügismuusika
Hiiliv sügisenukrus
mus tiksub kui metronoom,
ta kulunud pendel
vaikust laiali laotab.
Tuulelaul pilvekukrust
ergult lippab kui metsloom,
viimsed lehed kui ended
raagund okstesse laotab.
Külmast lõdisev tohu
tuulepesisse voolab,
vihur pillutab oksi,
luigehüüdeis on rutt.
Katab nõlvad ja lohud
harmjas tühjusestoola,
rähni asemel toksib
vihma lõputu nutt.