Sõnale loom leiti 1054 luuletust (pop)
Hundijaht
Visalt sööstan ma, raugeva jõuga.
Olen taas nagu eilegi sees -
olen piiratud nurjatu nõuga,
taga lärm, lipud ees, püssid ees.
Kuuse varjavad passivaid mehi,
püssid pauguvad, vägev käib värk!
Lumel visklemas huntide kehi,
iga loom alles pool-elav märk.
Nii peavad kütid hundijahti. Peavad jahti!
Üks kiskja kõik, kas ole kutsikas või rauk.
Ei pääse ajajaist ja koertest enam lahti.
Ja punakirjumaks teeb lume iga pauk.
Pole võrdsustme jõudude vahel,
kätt ju kütil ei väärata hunt!
Punalippudest piirab meid ahel,
nii meid hävitab julmalt see p .....
See ei ole minu luule
See ei ole minu luule -
vaid keegi kõneleb mu sees.
Ta muljub mind ja midagi ei kuule -
ja ta kirjutab mu eest.
Ta näeb maailma nii, nagu mina seda ei suuda.
Kuid oma saladusi minuga ei jaga.
Aru kaotamise hirmus, ei ma midagi muuda,
ta tuleb ja ei küsi, kas ma tahan.
Vahel räägib tema minu eest,
kui lausun ilusaid, armsaid sõnu.
Kas on see mina, või parasiit mu sees,
Kas tunneb ta sest mõnu?
Taavi Järv
Sa ei tohiks
Sa ei tohiks mõeldagi neist asjust, millest räägid
minuga, kui mitte keegi kuskil pealt ei näe...
Tegelikult tahaksin vaid olla vaikselt kõrval,
tasakesi südameni libistada käe
ja silitada loomakest, kes ikka pisut turris,
tohutumas kõrbes hüüda üksi hüljatut...
Abistada ühte hinge, kinnisilmi proovib
kes kasta õitsemiseni ka taime viljatut.
Sa ei tohiks iial teha asju, millest mõtled,
minuga, - sest ma ei ole kindel, kas sa tead -
oled katastroofiliselt veidi ära eksind
oletustes, kes ma olen ja mind kelleks pead.
/Mari*Uri/
Õige viis
Kes ma olen
kust ma tulen
kuhu lähen siit
kurvi taga olemas ehk
mõni mõistlik viit
Palju kordi
olen juba
liialt kaldund teelt
kuigi mõistan kosmopoli-
tiivselt mitut keelt
Jaga mulle oma süda
kaasa talismaniks
et ma seekord
täpse suuna
ja kompassi valiks
Tahan näha läbi seinte
lõigata kõik nurgad
minna vastu lootusetust
köita rahvahulgad
õnnistada inimesi
nagu nähtud ette
usaldades - löömata
hirmu-risti ette
Kes ma olen
kust ma tulen
kuhu liigun siit
sõber - ainult südamega
kuulen õiget viit
mis vilistades viitab
kus on labürindiniit –
.....
Inimloomus
Ajas tagasi vaatamine ei näita sulle reaalsust, ainult möödunuid ja moonutatud pilte näha sa saad, oma tühist algust.
Langev täht sulle ei sosista ega ütle "tule, kanna mind oma kätel, sest lõputuna kõik algab taas".
Pika ja talumatu ajavoona elu paljudele vahel tunduda võib ja sageli endilt me küsime "kas elasime kingitud elu pikalt ja põnevalt, mida muuta me suutsime, kas tulevased põlved ka mäletavad meid kunagi olemast"?
Mis on saanud meist nüüd, kui meid jälitab vaid kõle ja külm materiaalne hüüd, kuhu on kadunud meie hoolivus ja head .....
Tõde
Tõde, koorub mõttesulest
tunnete väljutatud read
ma ei räägi, öisest unest
teiste sama sarnaste seas
Ma räägin südametunnistusest
aval olles, kurjus tuleb kannul
ma räägin ikka ponnistustest
miks muidu siin, alati vannun
Kaks kassi püherdavad vaibal
üks teise kõri kallal momendil
ma vaevu, vaevu püsin paigal
ja fakti lihtsalt enesele nendin
Kas olen julm, või erapooletu
et vahele ei astu, kaitstes teist
või iseloomult , vaid nii hooletu
mul pole sooja ega külma neist
Ma olen praegu lihtsalt ei keegi
mind olemas pole kellegi jaoks
ma kaminasse süü .....
Elu Tänapäeval.
Tänavatel vastu
vaatab viletsus,
iga mööduja silmis
helgib haletsus.
Maailm täis viha
ja salvamist,
tahavad raha
ja halvamist.
Ihates kogu võimu
andes tagasi vaid sõimu.
Kadedus hinges,
silmnähtav muutus nii kole,
raha kui jumal,
maailma selleta pole?
Tänapäeva naisi ja mehi,
vaadates ehmun,
kui palju teesklevaid kehi,
kellele nüüd liiga tehtud?
Kas tõesti tahavad inimesed
elada maailmas,
kus pole rahu?
Kõike võib ju mõelda,
kuid valu,
seda ükski inimene kaua
ei talu,
siiski nii palju on öelda.
Me ei ole ju asjad,
vaid lihtsad inimesed, .....
Eesti keel
Eesti keel ja kirja võlu
loob meil nautimiseks sõnu,
hoides ikka südames
meie kallist emakeelt.
Kaunist kõla hoia meeles,
raamatutes kirjakeeles,
lausudes neid siin ja seal,
elades siin Eestimaal.
Kirjutades jälgi seda,
kus käib punkt ja kus käib koma,
räägi, laula kõlavalt,
nii keel see kõlab kaunimalt.
Eesti keel on riigikeel,
meie osa, meie meel,
Sinu oma, minu ka,
elades siin Eestimaal.
- Tarmo Selter -
2023
Tuhing
Päike sabistab nüüd igas pikas puus
endal sada rõõmsat linnuvilet suus.
All, kus korra raske lumirahe tammus,
Sipelgas nüüd kõnnib, seljas vastne vammus
Tüves surisedes tuksub värske mahl,
Pilvelt merre kukub valkjas juuksekahl
Nurmeküürul väike tüdruk hoiab sigu,
Lehekuurmel traavib teoga võidu tigu
Noore lehma nisast nõrgub rammus piim
Pool on minus tulek, pool on äraviim
Pool on inimest ja pool on vilgast looma
roosi okkad
Ma neelan roosi okkaid
kui tahtmist ei saa
ainult nad maitsevad nii hõõgvalt.
Tuhanded ilma värvides roosid
õitsevad maas
kiirustades, pilvede poole püüdvalt...
Ma ei oleks läbematu
karmiin punane õis
näppude vahel
mis tähtsust oleks siis
mu hirmul pahel...
sooviksin olla vaid hävinematu.
Looja
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Kui vesi pole kastmas,
närtsib taim.
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Kui valgus pole paistmas,
närbub taim.
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Joonistaja pildiks saamas
avar aim.
Tolm ei ole mustus,
meel ei ole vaim.
Lehvitades lahkub loodu
kaduvaim.
/Mari*Uri/
Emadele
Tahan sind kallistada, sest oled veel siin,
unistuses vabana mõtted lendlema viin.
Tahan tunda, et targasti oma rada olen käinud,
tahan tunda, kui meie aeg on ümber ja läinud.
Nii kindlalt kinnitatud inimlooma teadvuses,
kus supluses on laps, kui suplemas ema headuses.
Aitäh, mis kõik suutnud oled anda,
endas ja edasi antut väärikalt püüan kanda.
Tahan sind kallistada, sest oled veel siin,
unistuses vabana mõtted lendlema viin.
Tahaks nii tahta, võtta, jõuda Sind sülle,
sõnades, see päev, Emake ,on just Sulle
Oled looduse loodud loodus imekena,
Ait .....
Aja külaskäik
Tuli külla Olevik,
"Meelerahu" kaenlas.
Pärisin, et mis siis tema
kõrgeausust vaevas.
Kurtis, miks küll inimestel
pole teda vaja –
ehitavad kinnisvara,
ajaveedumaja!
Tuli külla Minevik,
uksel kitkus karvu,
mida juba, – olgem ausad -,
oli näha harvu.
Lausus: "Sõidan üle piiri,
saada metrojaama –
sest siin ma halvaloomuliselt
hakkan otsa saama!"
Tuli külla Tulevik,
ei tõstnud üldse pilku...
Ma ei püüdnud tema silmist
ühtki vihjevilku.
"Sõbrakene," ütlesin, "kui vaatad
ainult maha,
siis taevas, millest unistad,
jääb ju planeedi taha…!"
/Ma .....
Please come home
My darling,
Autumn's already here,
Although summer is not over yet,
But the wind is cold and the sun is low,
And you are not here,
So please come home.
My darling,
Winter's already here,
Although autumn is not over yet,
But the snow snowdrift and the leaves are gone,
And you are not here,
So please come home.
My darling,
Spring's already here,
Although winter is not over yet,
But the apple trees are blooming and the sun shines,
And you are not here,
So please come home.
Because
I miss you
So damn much
.....
Lõputu piin...
Aitab juba,
ma ei ürita hiilata,
Ma ei taha enam valu,
tekib tunne, et keegi ei hooli.
Pole keegi saanud luba,
et mind piinata,
Enam kaua ei seda talu,
et südamesse lüüakse mürgitatud nooli.
Tahan natuke rahu ja vaikust,
unustada probleemid ja mured.
Ei taha kuulda koguaeg laitust,
mu hingest niigi järel vaid vared.
Ma tühje sõnu ei loobi,
ning pahandusi ei oota.
Ma ikka saan valusaima hoobi,
no mida on mul veel loota?!
Olen üritanud harjuda,
kuid üha valusam on mööduv päev.
Tahaks kuhugi natukeseks varjuda,
palveks olen põiminud käed.
.....
Inimene
Sina,INIMENE vahel vaatad mööda
su mõistus tihti kinni mätsib tõed
sageli sa teistest teinud sööda
su elu tundub läbi prisma üpris õel
Sina ,INIMENE midagi ei karda
su illusioon võib purustada mäed
endale sa päevast päeva kordad
et oma nõrkuseski tugevust sa näed
Sina,INIMENE oled loonud enda
su valu haprusest on saanud jõud
mitteoluline sinust läbi lendab
ja vahel sinu sisse ära kaob
Sina,INIMENE võid olla päris kuri
kui sapist saastatud on sinu meel
ent löögi alla jääb siiski su enda turi
sest headus ei lase võtta võimu kurjusel
Sina,INIMEN .....