Sõnale loome leiti 42 luuletust
Ajukoore keeks; raju loome mets
Raidumas sõnu;
Haihtumas õhku;
Paisutan mõtlust;
Vilises kõrvus;
Piinlik see kõrkus;
Viilib sealt võrgust;
Viibib teadmiste põrgus;
Tead mis; sul oli õigus;
Pean siit; leidma põhjust;
Veab mind; seadmata lõksu;
Peast ritv; ema üsa vastu põtkus;
Naine; kas sa tead mis on tõeline sõprus?
Ära vaidle; ka see emotsioon möödus;
Vaikselt;vaikselt nüüd;
ei tunne sa end..tunned vaid kõhklust;
Olelus võitlus; nii mõnegi naeratuse lõhkus;
Koleduste tõttu; ühe juurest teise juurde põrkud;
Kaua siin seda valmis pudi te söönud?
Möödub päev öötult; päike .....
Loomemaailm
Loomemaailm nii habras ja õrn
kus kurjusel kohta ei ole
sinna peidetud kurvad südamed on
ja pisaratest sündinud mered
Loomemaailm täis õitsvaid lilli
nii mõnigi õis närtsinud seal
linnud lõõrivad ja päike paitab pilvi
Vikerkaare värvid
taevakaare peal
Loomemaailma tahaksin ma minna
Mul kahju on sest,
et sündima pead sinna...
Kallimale
Kallim,kingin sul pärlikee,
kallim,päikesekiirtest on need.
Kallim,allikaveest on pisarad,
kallim,huulteks roosid punavad,
kallim,pilvesina silmisse toon,
kallim,kuustkollase salli sul koon.
Sügislehed kirevad,
kleidikese eest on nad,
kallim,tule,tule lähemale,
kallim,unehõlma sügavale.
Luuletus ee ...
Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.
Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
Vaid üks kümne näoga mees,
süsteemi , rikkumas on sees...
Tulijat , kes meile veel tõttab,
väraval ohakas , vastu võtab.
Harv roos,sekka kukub veel,
ta pangas , kuhu röövlid teel.
Lehekülje ehitus , küllalt hea,
kuid turva kontroll leiab vea.
Häkkima - kipub tihti keegi ,
server tugev,ju lohutus seegi.
Vaenlane kindlust omale rajab,
me luule lapsed minema ajab.
Elii .....
Piir ja piiritus (piirideta olemine)
Anna rahu,
anna väljavaateid
loo uued sõnastikud,
defineeri ennast kõrgema tasandi loojaks,
kelle algülesandeks on ühendada endas Taevas ja Maa
defineeri teisi läbi enda prisma
aga ära unusta nende vaimulikkust,
Vaimustu loomingu Loome jõust
Paljud kirjanikud arvavad,
et inspiratsiooni peab taga otsima,
ei pea inspiratsioon on oskus võtta paber ja pliaats
ja panna sulg jooksma
nii nagu hommikuti vajutad kohvimasina
alusta, jahvata, tegutse,
pane käima
palju eeldusi kofeiinile
Kui kohv välja jätta
jääksid paljud meist kest tööpäeva magama
ülemus üles .....
Ood meestele
ood meestele, kes avasid mulle oma sisemaailma
hinge keerdkäike ja -treppe, millel sain ekselda
et mõista, miks oleme ometi inimestena nii traumeeritud
ja kanname kaasas taaka
rahu saamata
ma nautisin, naudin seda teekonda,
mida mulle usaldatakse
ilma reetmata, ilma saladuseloori katmata
ma usaldan ennast ja usaldan teid
kui kord siit ilmast lahkun,
võtan kõik oma kiivalt hoitud saladused kaasa,
need on minu vara
ma ei lase kellelegi tulla kellegi südamekambri juurde
sest seifi koodinumbrid on pidevas muutumises
ma olen olnud avameelne, usaldav
piire kõigutav ja k .....
Mmmarjane
marjane mälestus suvest
hoides kätest kinni
luues ühtsuse tunnet
nagu kogukonda
oma vormirõivaga
ja varajase täiskasvanu-eaga
ei peljanud
ei peljanud üksindust
ja neid lõputuid põlde
seda kuumarabandust
või seda, kellel kukrusse rohkem on kogunenud
"sibab kiiresti vagude vahel"
kas ka tantsupeo rütmis?
kui ma suudaksin kõik oma kogemused
panna veimevakka
kas need seal säiliksid
mu mälestusesmed, mu hetked elust, film hetkedest
ratastega mägisel kruusateel pedaalide sõtkumisest
"vaga vesi, sügav põhi"
mõistsite te siis, kui olite mind juba natukene rohkem t .....
Nagu alati
Mis oleks kui teeks nagu alati,
sina küpsetad, mina teen salati
ja siis kui veini on valatud
me avame tunnetepalatid
Siis räägime hinges, mis settinud
ja pingest, sellest, miks tekkinud
toome näiteid, endast ja üldiselt
loome pilte kaude ja otseselt
Sa lahkad, et ma pole sugugi
tahtnud minna sinna või kuhugi
mina jälle, et vaata nüüd ometi
asjast tühjast teed kohe sa kometi
Nii ikka ja küllap ei valeta
lõpeb lahing meil selgema paleta
ja ka siis kui punktivõit minule
läheb esikoht vaidluses sinule
Mis oleks kui polekski palateid
su piruk .....
Uue autori algus
Kirjutan, luuletan, joonistan,
Teen seda vaid
sest oskan ja tahan.
Motiveerib mind:
Armastus ja vaen,
viha ning raev.
Mälestused kaunid, mineviku kaja.
Neid loometööks mul vaja.
Olen selle teksti autor,
Selles pole kahtlust,
Täna kuulub mulle,
Autorile.
August
Suvel kolm on nime; juuni, juuli, august,
nagu heal lapselgi on mitu nime.
Täna suvi kannab nime august,
august küpseid õunu pakub meil,
kostitab meid marjadega aias,
ploomipuud on maitsvaid ploome täis.
August rohkelt kukeseeni jagab,
samblikust neid palju leida võib,
saab ka kivipuravikke uhkeid,
kübarast nad ära tunda võid.
August tuletab meil meelde,
et varsti saabub tarkuse kuu,
see ta sõbrke september,
kirjus kleidis pruut ja uhiuus.
Ei huvita
Ei huvita ja kadus ära,
teadlikkus kasvas ja tähtsamaks muutus armastus
ja iseenda hea olek
kui see, milline välja näed,
mis riideid kannad või kellega suhtled
ei ole asjad, millega eputada,
kui ei sobi keegi, siis ei sobi
Ei vali inimesi nende riietuse, kehakuju või pangakonto järgi
Võimalik, et nii ainult kõrgele latva jõutaksegi
Aga see on vara paradigma
Ma usun seda, mida uskusin lapsena,
kui teed seda, mille nimel südames põled,
oled sa üksi või kaksinda,
paarissuhtes või vaba ja vallaline,
ennast ei tohi jätta hätta
Kui iseenda unarusse jätad,
ei ole .....
ära küsi
suu minult on hakanud
küsima kas hingega saab
kokku üldse kunagi hing
öösse vahtides vaikisin
kaua mis on ööliblika
otsatu lend vastu mu
valgustatut akent
kui me ka ise oleme üksnes
Sõna ja valguse kannatlik loome
aru saaks
läheme kuhu poole
„Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.” (Johannese 1:1)
ÕITSVAD PUUD
Mahl tuikab, pungad puhkevad ja kordub järjekordne kevad. Maa lemmiklapsed, pikajalgsed puud, taas pulmitsevad.
Teeb algust remmelgas, pärn joodud lõpetab; kolm kuud on kõrged lauad kaetud, ja salust sallu mesilaste summ lehvib kui kuldne lint, mis tuulest aetud.
Oh õitsvad puud, kui lapuline, kes tagauksest tungind sisse, ma õitetu, ma äraõitsenu end unustan te õitsemisse.
Me kauget hõimlust aimab meel, kõrv korjab kohinast üht hajund viisi. Nüüd mõistan, miks mu esivanemad kord pühaks pidasid neid hiisi.
ükskõikselt, majesteetlikult käib päike pealpool valgei .....
Kes on mu tüdruk?
Jaanipäeval leidsin oma sõnajalaõie
lahutamata paar oleme meie
pruunijuukseline ja rohesilmne tibi
kaunilt väristas tantsul oma koibi;
Eros tulistas nooled meile mõlemile
tunded kisusid tormile
ja samal ööl sain nikku
see õnnistus on tulevikku;
väga hästi tunneb minusugust meest
nüüd vanaema, ema, õe ja armukese eest
ta kiindumus on nii siiras
mind mu perest ta ära piiras;
nii hiljem suhtes kahetsesin ...
kui üks päev ta majast välja läksin
minu äraminekut keelas
virutas pähe ja luku taha keeras;
ärkasin kinni seotuna
ta pilk tundis nii elutuna
.....
Luues muudkui salamahti
Kas on nii, et mõne puhul
andekusel pole piire?
See ei saa ju olla juhus,
kui lood pilte või teed viise,
rõõmustades kõiki neid,
kes sealt mõtteid leidmas on,
endast loome välja said
nautimiseks teistel' küll...
Luues muudkui salamahti,
loomingus ju peitub jõud,
jättes mõtteuksed lahti,
isegi kui loomepõud
võtmas maad nii sala-sala,
õnneks on vaid hetke vaja,
siis saad jälle tasa-tasa
loomingu teel jutustada...
- Tarmo Selter -
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
