Sõnale lootus leiti 617 luuletust
Lootus
On hetki nii kurbi kui häid,
neis peidus on südametukse,
aeg, mis edasi käib,
omab lootust ja elule kutset.
Lootuses peidus on ilu,
rõõm ja armastus suur,
mis päriselt polegi Sinu,
kuni leitud on lootusejuur.
Lootusejuurel on mõju
luua elu ja ilusaid hetki,
kui kurbusesse Sa vajud,
püüa leida lootuse helki.
- Tarmo Selter -
2023
Lootus
Seisan merekaldal,
sina teistpool merd,
lained laksutavad,
kajakad kisavad,
ei kuule sinu sõnu,
tuul ära kannab nad
ja silmapiiri nii kauge,
vaid virvendust näen ma.
Viipan sulle käega,
tasa sosistan,
lahkumise päeva,
siin veel meenutan.
Iga päev käin rannal,
lained laksuvad,
kajakad on merel,
paati pole seal,
kas teistpool merd sa oled,
või ikka virvendab?
Oh,ole kuidas oled,
lootus kerge südame peal.
Lootus armastusse
Ma loodan palju,
Armastust mida ei tule,
Aga mina ikka loodan!
Ehk ei pea enam lämbuma,
pisaratesse.
Mis tekivad kui mind tabab reaalsus,
et sa ei viitsigi
Mind armastada
Mind tähelepanna
Mulle ilusasti õelda.
Sa saad vihaseks kui räägin tõde
Tekib tüli..
Ja siis ma lepin
Et ma armastan sind
Ja ohverdan end...
Lootus
Kogen seda maailma kui
hammustatud õuna:
keegi kuskil söönud on
tasuta kõik lõunad...
Keegi kuskil ikka on
vastutusest vaba,
oma aia sulgenud
väravatel taba.
Loodusel on suurim lootus,
inimestel oma -
iga tegemise taga
mõttekriips või koma...
Lõpusirget veel ei paista,
aga tahaks näha
tuletornist
valguskiiri
kaugemale täna.
/Mari*Uri/
lootus
MIND POOLSADA PÄEVA
on painanud luuletus
ajusse lukustet värvide hääl
see kiusamas
justnagu purjekat tuuletus
lõputu vesise lageda pääl
detsembrikülm neeland on
ränduri tule
ei suitsu ei sädemeid
süte pääl jää
ja ühtegi värssi
mu juurde ei tule
sa luba et nõnda
see siiski ei jää
Lootus
Kuidas ma saan olla kindel,
sest ma näen Sind enda värvides,
aga see ei ole tegelikult ju nii
ning mina olen alati see,
kes vabandab
ja kellele öeldakse "ei"
Kunagi ma valisin endale tee,
siiamaani seda käin,
väsimatult longin
ja loodan,
et kunagi tuleks vastu keegi,
kes ulataks enda käe
Lootus (1818)
Kui kullase tulega
päeva silm on ujumas
halja metsa varjusse
ja maha minemas
maailma looja sülesse:
siis veel õdangu agu
roosilise merega
päeva pimedat hauda
Iiusti on katmas.
Ja kui valguse allikas
meresta üles tõustes
ööse silmade aimu
oma kullaga
ära on ajamas:
siis veel Koidutähte,
ööse viimane silmake,
oma vendade teeda
kullase sõrmega
meile on näitamas.
Nõnda, oo inimene!
Kui kurbuse udu.
sinu ümber on ujumas
ning hauasse langemas
rõõmu kullane valgus:
siis su silmade ette,
taeva laps, Jumala
juurest lootus on astumas,
mis kullase sõrmega
näitamas on sinule
vaimude .....
Lootus
24.11.14-( valmis 2.12.14 „Lootus“)
Väljas sajab lund
Ööselgi enam…ei tule und.
Mõtlen, kas me
Kohtume veel.
Petta meid võib
Illusioon uuest nii heast
Iial ei tea, mil taas
Sa pettuma pead!
Ref: Fööniksina tuhat tõusta
Ei tea, kas suudaks ma veel
Soovin jääda su juurde,
Kui vaid saaks, aastateks veel.
Kõnnin nüüd rajal,
Kus Su õlga enam ei vaja.
Särav täht taevas on veel,
Loodan, et taas ristuvad me teed.
Lootus
pimeduse varjud minust mööda hiilivad
kas on see pelgalt ettekujutus-meelepete
või minu suurimad hirmud mis tõeks saada võivad
oma samme ma aeglustan ja vaatan seljataha
kuid vaid märg asfaldi peegeldus jääb minust maha
püüan säilitada selget mõistust ja sammuda edasi
ent tundmatu jõud mu sees sunnib mind minema tagasi
sügiseste puudeokste sahin ja petliku tuule kohin
ei lase mul mõelda,kuidas üldse siia tulin
mitte ühtegi hingelist ei möödu mu teelt
kas olen jäetud siia üksi või tuleb ikka keegi veel
hingematvalt kaunis taevas ja päikese soojus mu põs .....
Sügis tuli!!!
Sügis vihmapisarais
meile täna jõudis,
oksad täitsa märjaks said,
täitusid ka lombid.
Lehed kõikjal kullakarva,
on ka punaseid,
mida täna kohtab harva,
varsti kõikjal neid.
Suves tõusin hommikul,
nüüd sügisesse astun,
varsti lehehunnikud
mul vaatamas on vastu.
- Tarmo Selter -
2023
Pisut kurvastust
Mul pisut kurvastust tuleb peale,
et ainult sünnipäeval tulen Sul meelde.
Kas tõesti teised päevad on mõttetud
ja kõik tunded minu vastu kustunud?
Oled kui kuuvarjutus,
Su tulek oleks mulle suur kingitus.
Mul pisut kurvastust tuleb peale,
et ainult sünnipäeval tulen Sul meelde.
Sügis
Niiväga armastan ma sügist,
et nutan ja naeran koos temaga.
Vahest tõesti nukrus hinge trügib,
sügis vastab samaga.
Ma siiski ülistan sügist,
missest. et täna kurblik meel.
Sügis käibki kõikjal ringi,
rõõmustab ja kurvastab meelt.
Kui pilvist sajab vihma,
siis on kindel see,
et minu hingeni ta ikka
leiab kuldse tee.
