Sõnale loovus leiti 40 luuletust (top)
Tänu Kõige vägevamale
Jalad vajunud pehmes liivas, tänu kõige vägevamale,
selles ma seisan!
Viimaks vaba, olema vaba, vihmast mõistsin, et vaid kalla,
suunda võtmata mööda põski alla, ja nõnda ma kirjutan,
ilma teadvuseta, ainult seal kus ennast olen eirand,
et leida mida ego kõigi eest ära suutnud peita,
vabanenud, vaevatud vetest mil triivides ennast petnud,
Taeva isa üles leidnud, tema auks kõik mu salmid on tehtud,
nõnda kaunilt mu elu vestnud, uhkusest ma keeldun,
kui kõik voolab alla mäge, enam ei tunne ennast neetult,
kõige ilu vaadeldes, südame valmis tagus pikse haamer sees,
t .....
Luulehoroskoop 2024
KAKSIKUD
Tervis Su pärl – nii väärtuslik, klaar.
Hoia Sa seda kui aardeid täis saar.
Vaim on värske ja töö on hea.
Suhtes parandad kiiresti vead.
Naudingu värviks on jätkuvalt roosa.
Elu on tundeid täis kui proosa.
Kallima ümber seod oma käed.
Heldelt jagades jõukust näed.
Tühi lõuend Su loovuse maailm.
Aasta lõpeb kui seikluslik film.
Südame soojust ikka võid loota.
Õnn võib tabada seal kus ei oota.
Vahel nii vahel naa
Vahepeal ma mõtlen, et miks ma toodan sellist prahti,
et nagu poleksi mõtteid,
ainult enda mõtted
Samas mu loominguline sõber ütles,
et kõike tuleb toota, kuidas
muidu eraldad terad sõkaldest
Seega loovus on hetkeseisund
Inspiratsioon ei pea olema saavutatud mingi substensi uimas
kui näed liiga palju värvilisi mustreid
ja ei suuda ennast kuidagi maandada
Kui palju korduvaid mustreid võib meil ometi olla?
Kõige ehmatavam oli ükskord see,
kui avastasin, et aastaid ja aastaid olen ketranud sama mõtet,
mis pole toonud mulle ei head ega ka halba,
vaid lihtsalt .....
Kõik on möödas.
Kõik on möödas.
Algab uus ja loominguline,
kuigi keha mäletab veel vana.
Ta unustab ja puhastab end vanast,
et sukelduda uude ja tundmatusse,
uude ja huvitavasse,
rõõmsasse ja kütkestavasse ellu.
Kas mina olen see, kes manab naeratuse Su palgeile?
Või on selleks Su enda peegelpilt?
Su enda igavikuline sära?!
Kõik, mida tahtsid öelda, on öeldud.
Sa oled kuuldud.
Su sõnad said öeldud.
Need ei ole mõeldud tuulde loopimiseks või tulle susisemiseks,
vaid keskööl, ma kuulsin ja ma tänasin,
ma võtsin vastu kõik ja palvetasin.
Palvetasin
armu, lahk .....
Sügis
Vihmas tuulehoog
see mängib piisaga,
aknal heli loob
vaikse häälega.
Sügisene soojus
paitab punapõski,
tuuleiili loovus
ütleb:"Kõik on hästi!"
Vesi klaasilt peseb
tolmukübemed,
tuuleilikesed
ilu loovad veel
mustritena aknal,
lehtedega murul,
nii ma lihtsalt vaatan,
naudin sügisvõlu...
- Tarmo Selter -
Vaatan neid minemas..
Kõiksus-Kõiksus, Siin on mu õigus,
Kõrkus-Kõks ju, Sihin oma lõppu,
Mullast üles tõusnud, nõutult,
tasapisi sõudnud, keegi ei uskund,
kuid kohale olen jõudnud, põrgu,
Väravatel kõõlun, hinged ära lõhkund,
jumalale viskan loovust võlgu,
kuratki palvega pöördub,
manitsedes möödub, libisevad võrku,
hinge eest ei kanna hoolt,
tõde pole vastu nad võtnud,
Möödub löödult, ei mingit kõhklust,
ei kuuland tunnet kõhus
nüüd ainus mis tõhus, on pasahais õhus,
Kõigest meme, nali on kelle kulul?
Teema suruv, meetmeks hunnik ebausku,
ega ei uskund, ena .....
Loovuse Loovutus
Riimikunn, äratan su, Riimimis tund, pärandan uut, pätakad kasvatab pruut,
milleks on teadmatuse teadmised, headuse-kurjuse võrdsuse seadmised,
head teed ei soovi ükski mees, head meelt, saan kui kostub see,
Pühendatutelt, üle vaatusel, sõrme vahelt lipsaval vabadusel,
tõmbe muster, pükstest leian ideed, milleks on need, ammused,
mis kokku meid tõid, ok see oli raha ja õis, vast mitte see mida lõin?
välja rögastatud tõrv, kulissi taga peidus on sõim, kas ma võin?
Natukene riimida-pihtida, tasaselt skilli lihvida, igapäev aina,
kõrgemale sihtida? Kas võin? Kas luba .....
Loovuse Loovutus [2]
pea käib ringi, keerleb, pole mul ju muud kui präegust hetke, kaval pea..
nõnda veenev, kuigi tean vaid üht- kõigi nende aastatega jäin pehmeks,
otsimas meedet, trotsimas keelde, loopimas kasteete, ehk saan selgeks,
mis meister? Mis best seller? Silmakirja teener, ja mis teegelt? On ses-siis,
mu hingele peegel? Aga siin on igal ühel ju teistsugune reegel, ei saa käia ma nende,
sillutatud radasi, nende kirjutatud tavasi, silmust nõnda saan ja ei jaksa nii,
tunnen end kohe halvasti, kui kellegi mõtte haarasin ja kedagi mõjutasin,
nõnda sõna mängus jõlgun nagu katine masin, .....
Mandumis Nähtuse Neuroloog
Silmakirjalik, oli kõik mida enese suhete peegelduses silmasin,
Kuidas on see võimalik? Enam polegi nii Kõlav viis,
kui sõbra viis, sügisene tuule iil, ,mure stiil, mööda selgroogu,
ülespoole ajju judinad kulgesid,
mis tegeliku toonud
põgenemiseks tõe eest puudub moodus,
Mu mooduseks on mu loovuses peidetud toonused,
mida kohtan vaid ülemisel korrusel,kui nina pole enam nohune,
olenematta nendest oludest, katsun elada värskena mitte korduses,
koorudes, sõnade vooludes, virkast voorusest, tihkest kooslusest,
mis kostnud mu eest, hooldust mu sees, lihvides kõik oskust .....
Mõni hetk
Ühest hetkest on tekkimas sõnarida,
teisest hetkest veel sündimas viis,
ei loovus vali sugu ega iga,
kui ta tulla tahabki siis.
Vahel viisi loob mõte ja kõla
instrumendiga siin, hetke ajel,
sisuks olla võib ainult üks sõna,
kuid väljenduseks sõnade rahe.
- Tarmo Selter -
2014
Valguse varju loovuses
Valguse varju kuldkollane mäng.
Päikese loojangu eel.
Linnuema unelaulu unustavas kõlas.
Puudesalus tibukollases majas päikese pleekinud kaldal.
Malbe tuuleke tansib lehega valssi.
Minu mõtted on laiali viskund.
Vabanev, unustav, unelev hing trotsib elude kindlat progressi.
Moraalne moraalitus boheemlase hing,
pole loodud ratastel käima.
Klaas, müür ega asfalt köites hoia loova loovuse lõputut siugu.
Maski beebid
Loovus pole mõeldav, seda tohterdamata haava põetan,
vahest lõikan kui kõlan õelalt, kuid tõsiselt mind ei võeta,
enne kui neile selle irve näkku olen kõrvetand, põlvi,
iial ei kõverda, sõber sa, ma muust ei mõtle ka,
maailma parandamas sõna sõna haaval, indiviidi revolutsiooni,
endas kavandamas, poeeti südames iga tähe nahal avastamas,
kui kukud polnud ma parastamas, kui hukkud vannun, et
pole ma naeratamas, vaevamas end vabast, kaevamas,
et päästa mu rahvas, kuid mis see soov sind aidata maksab?
kui tõde vähesed kuulata jaksand, solvavad mu unistusi,
edasi sel .....
Ei lõppu ei algust
Algamas uuesti, kargamas kuuled mind,
tabamas luulelist, lajatan ulmelist,
karjatan, et see maailm on paras uberik!
Tuleriit, tuleb siit, liialt tundelist,
puresin, kui munesin, juurdlesin,
mis mu suure juurde viib, mitte vimm,
fookuses peos on ritv, loovuse trikk,
mooduseks liht, riimumas, kui kirjutan,
sillutan, kõigest paar minutit minuga,
siin ilusas, elementidega kihlumas,
eeterlikus, kuues meel, kõiki vägesid..
liigutand, silma pilgutan; mõistata,
kust oma hingust saan; hirmutav,
kihutan, riimuvas, silpe viilutan,
lajatan kui miinipilduja, vabastav,
ei suuda ükski p .....
Üks
Maailma äärel kõõlumas,
tuleb taeva taat
Andes kuradile üle minu õla õlu ta,
minuga sõbrustab..
Võrukael, lõbus naer, tõhus laeng,
rinnus laeb, virkus lahkest,
siirus tahtest,minast minna lastes,
siit must raev, on kadunud,
saabunud, valutult, arutlus,
kaaslust saatnud purje tuul,
päevadest saanud aastad,
kui ennist oli mure suur,
siis nüüd,
aeg möödub muretult,
visioon, selgus, nägemus,
kohas kus ükski muutuse eest pääsenud,
loovus mille tõttu tunnen end päästetult,
kõik andsin, kõik võtsid, iga tilk tindist,
mis värelust silmades võltsis, erald .....
Lollvara
Üllatus
Tulles sõnal mille mõistmine jääb teadmatuks,
Peaga puus, seadmas suus, ei peata puur,
iial laps sees ei muutunud, ei murdnud tuul,
muunduv kõik pealuus, midagi kindlat küll
ma siin ei uskunud, kutsun kuud,hämaras,
ta puudutus, katab maad hõbedane kuub,
üksindus, milles kuulnud muud, kui naabri koeri,
miks puuris lind laulab?
kui kauua, kui kauua,
pole mõõta võimalik mis saanud armsaks
laulan, et ma kardan, et ei saagi kunagi vabaks,
võitlusest, et jahimees mind ei tabaks,
või perepoeg sulgi ei kiskuks mu sabast,
Kui kaua, kui kauua? turvapaika endale .....