Sõnale lopmatus leiti 36 luuletust
Süütuse spekter
Terastormi keskel haigutav silm
on see, kus taevas veel sinine
ümber on halb ilm
ja homne päev on ei tea milline;
Bahmutit ümbritseb süütuse spekter
ehk viimane elu asula piiri sees
hakklihamasinal on iga meeter
mis tahab süüa puhtust oma ees;
on keiser oma enda liigas
idanaaber troonil viskab noolt
WAGNERi võit hiilgas
ülejäänut linna kannab saatus hoolt;
keisri kuradid lehvitavad lippu
nagu Berliin jälle oleks langenud
see tähendab rindes lõppu
mille eest põlisrahvas võidelnud;
surma puudutuse lõpmatus
see tõmbab kodud koomale
iga elava verine mat .....
Kurbus
Pole päikesel kohta me juures
kui pilved vaid on meie ümber,
pole õnne ses´ maailmas suures,
kui aeg teeb kurbuses ringe.
Kaob ilu, kui kustumas lootus,
olles viimane õlekõrs meres,
jättes hetked, kus oli vaid ootus
meie maailma vaevas ja veres.
- Tarmo Selter -
2023
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme.
Siis oma kuumad huuled surud minu suule .
Ja hellitad mu ootel olnud keha.
Su sõnad kõrvus kõlavad kui luule ja ma ei tea,mis tuleb minul teha.
Ma sulgen silmad,naudin sinu käsi,mis libisevad õrnalt üles ,alla.
Su hellitustest iial ma ei väsi.Akna taga ikka vihma kallab.
Tuuled lendlevad mu akna taha,et näha seda armastuse pidu
On hirm,et jätad minu maha ja unustad ,mis seni on meid sidund.
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme...
Kas ükskord sellest ootamisest väsin,millal saabub homme aru küsin.
Tuulel akna taga vai .....
Õhtune päike
Kui möödas on hommikune äike,
puid paitamas on õhtune päike,
ja meelest lähevad kõik tormid,
kõik rahesajud karmid.
Kuldsed ladvad ja punased puud,
sinine lõpmatus, ei midagi muud.
Nad kutsuvad unustama.
Nad kutsuvad unistama.
See, kes ütles, et hommikud
targemad on kui õhtud
polnud kindlasti elu näinud,
polnud õhtuses päikeses käinud.
Keskiga
15 aastat
on möödunud
kui tunnen, et iga jaanuari lõpp
algab minu jaoks justkui uus tärkav kevad
sest siis sain selgeks et ikkagi punastaval palgeil
pean küsima Sinult abi
Ära pauguta uksi kui möödud mu koridorist
raamatud vedelemas üle elutoa
kunstimuuseumis pilke vahetades
autoportree hinge koju jõudmisest
Max Richteri "Kevade" saatel
Vaata mind sellisena nagu ma olen
kui oma tihkeid juukseid palmikust lahti sean
heidan riieteta voodisse
sest keha on tulikuum ja ootab uusi kogemusi
sukeldumas näilisesse lõpmatusesse
mis on inimmõistusele kirjeldamatu saged .....
Kui vaatan
kui vaatan sind mulle alati
meenub see esmane kohtumine
tunded segamini lõi magus parfüüm.
millest rääkida
kas kõigest?
ei tea mõistus oli nii tühi
vaid armastus kõneles
kõvasti meie südametes.
käest kinni võtta
see tundus maailma lõpp
tahtsin vaid kogeda ilusat
seda mida olime loonud.
sina ja mina kahekesi.
ilusa koosluse olime loonud
kuhu põgeneda ülejäänud
pimeduse eest kui olla on kurb
ja soovime olla peidus salaja...
miski muu pole nii lummav
kui su huulte soojus mu
mõranenud eluhuultel
vaid see ravib katkisevõitu
hinge veel terveks ajapi .....
Uus ajajärk
Ilma äärtpidi tiirutab
valvsalt üüratu lohe.
Aja hambumust ähvardab
muuta täielik kaos.
Tundmatuid teidpidi tulijaid
ehmatab sajandi ohe,
nad ootavad lõpmatust
suletud silmil vaikuse paos.
Jäämägi mureneb
vetevoo pilgaris tolmuks.
Laienev silmapiir
igatseb vabadust püüda.
Tippu ei ole,
on koskede avatud uks,
ainus pargaselt pääsenu
tulutult appi võib hüüda.
Elu ehedat värvi
jätkub vaid määratud ajaks,
sest pindmiste kihtide jäävus
on kahtluse all.
Kuristik annetab ohvrite hõikeid
sumbunud kajaks,
laviini kaob jäljetult
viimsena visatud pall.. .....
Janused kaevul
See kõik ei olnud unenägu,
need olid lihtsalt kõrged energiad,
inimesed on nii janused armastuse järgi,
teadmata et seesama leek põleb nende kõikide südametes
ja kui keegi on valmis seda välja ütlema ja avaldama,
saavad nad selle kaudu ennast tugevdada.
Kui tihti me möödaminejatele naeratame?
Mitte tihti.
Eile jalutasin, naeratasin ja ka teiste päev lõi sädelema.
Me oleme nii kinni oma pessimismis ja madalates mõtetes,
et kui kord lõunamaapäike meie peale paistab, suudame ehk tunda ka tõelist soojust,
mis peakski valitsema inimhingede vahel.
Ükski öeldud s .....
Tühine
Ma kõnnin üksinda kõrbes,
Selles ookeani suuruses lõpmatus helgis
on ilus ja korraga kohutav.
See meenutab mulle mu elu nii ilus ja korraga kurb.
Ma heidan liivale pikali, et leida lohutust taevatähtede ilust ja vaadates silmademerre ma taipan.
Kui tühine olen mina ja sina ja kogu see maailm.
Võibolla tähel leian ma kodu, kus saavutan hingerahu?
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....
Tühjuse ruum
Mõtlen sinust,
kui ärkan.
Sest oma hinges
Tühjust ma märkan.
See koht mõeldud
On armastuses Sulle
Taevast kingituna mulle.
Kuhu mahutan ma
Enda soojad käed...
Koos sinu põimunud
Käte kuumavas tundes!
Kuhu peidame enda
Ülevoolavate tunnete
Päikesekiirte pilgud...
Kuhu vaatame,
Kui selgesse kaevu,
Silmade kirkuse aususes
Sest armastame nii
Nagu ei keegi pole armastanud meid..
Lihtsuses...vajaduses
Olla üksteise allikaks..
Üksteise tuleks, mis
Ajatuna kandub
Üle kosmilise kõiksuse
Tähelt-tähele
Südamete tuksete
Lõpmatus kajas
Meie rütmis...
Huul .....
Sünnipäevatriolett
ma suudelnuks su silmalaugu sel
kuuenda hommikul kui teadnuks --- rahel ---
nii ööst kui päevast ühekaugusel
sel lumevalgusel --- su laugu sel
kuid öö on paraku --- lööb paugu kell ---
kaks lööki --- kahe lõpmatuse vahel ---
ja tunnen huultel sinu laugu sel ---
selsamal sekundil --- kas tunned --- rahel
Õppetund
kolm paralleelset sirget
ihkavad ühineda kolmnurgaks
kuid see on võimatu
sest igaühel neist on oma
teoreemidega tagatud lõpmatus
mida ei ähvarda ükski lõikumine
kolmnurgastumisest rääkimata
said sa nüüd aru sina keskmine
et sul pole ei ülemise ega alumisega
midagi pistmist
ennäe üksik pisar langeb igavikku
ilmselt oledki sa juba aru saanud
tore lugu
mott
Hääletu kaja
Kui on vaikus, ma kuulen
Su hääletut kaja
Mis kuulda ilmaruumi
Võlvkaare taha
Sinu südamerütmi,
trummilöökide hääli
Meie hingenabasse ühendatud
ühist hingevääti.
Üle kosmose jõe igaviku sõuab
Me armastusest vormunud täispurjedes
Kosmosetuulest tagant tõugatud laev!
Meie ainsamas kodus
Linnuteel olevas majas
On põhjatu tunnete kaev..
Mõõtmatu kosmose äärele
Koos viskame tähtede parvedele saia..
Ja siis nad lendavad üle me peade
Ilmaruumi laia.
Seal kosmose äärel, ilmapuu ülemises ladvas
On meie ühine kodu, hindamatu hinge valguse säras.
S .....
Verekäsi
Verekäsi su varjust
Ja püha allika lättest
Maagilise suunajana
Puudutamas keha
Nagu vabastaks su
Sisemisest karjest..
Võttes valukehast
Hirmu, lootusetuse eest
Et ei taha olla ilma sinuta
Ühtegi hetke
Kus sind pole minuga!
Verekäsi, püha verekäsi
Sind ma palun
Müstilises nõiduse säras
Puuduta mu hinge
Nii nagu keegi kunagi
Pole varem suutnud
Silita mu keha
Nii nagu keegi varem pole
puutund..
Sinu silituse paituses
Muutub öö päevaks ja
Pimedus valguse ukseks
Minu süda koos sinuga
Ühiseks tukseks...
Verekäsi...sa tulid mu ellu
Jättes minusse märg .....
Allah õnnistagu sind
Kunsti tuleb lõpmatus poosis
see on inimese loomuses
elutarkused sooviaid soosis
leidub praktikat ja fantaasiat mõistuses;
teistlik doktriin noori hingi kõlvas
kus vähe teadust, seal palju usku
seda kultuuris heas ja halvas
nii õigeks inimene ise arvas;
lõigatakse süütuse tiivad maha
usuhullus noorte vabat meelt neab
saab elukutseks hävitada kõik paha
koraan ütleb, keda nuhtlema peab;
õigusmõistmine kõrbes trampis
tunne Allahi kohalolu ihus ja luus!
lunastuse maik on hoopis
veri pühasõdalaste suus;
kui võidelda, et tappa
jääb surm auasjaks
ISIS k .....
Tere,tere,tere
Tered tulid kokku teretama,
tere,tere,tere,
kuni harmooniaks paisus,
tere,tere,tere!
Tered lendasid kui tuuled,
ilmakaarde laiali,
hüüdes tere,tere,tere,lõpmatuseni.
Tere kõlad erinevad-,
täna,homme, ülehommegi,
keegi meist ei saa ka öelda,
et ta tere ei tunnegi.
