Sõnale loss leiti 47 luuletust
The ignorance
Draw the heart, and embrace the photo.
Feeling exploited, I burned the pulps.
From matches emerges a forest fire.
Getting scared, the water appears.
Around the jungle arises the river.
Beautiful blossom flower trees and sun,
Turned into cold ashes after hotness as fire.
Now everything is messed up.
I am a mess, an idiot and a loser
I can trust none around us.
Pretty sure his losing affection.
I can't fondness myself, I am embarrassed.
I burned the forest and tore the infatuation.
How can I forgive myself when I hurt them.
The therapist said, take a sapling
and spread the em .....
Maastik tihastega
Mul ei ole vaja seda külma ilu,
lumehelveste selgeid korrapäraseid jooni,
pikka sirget alleed,
mille lumega kaetud puud viivad jäälossi,
jäälossi, kus hõõguvad kaminas virmalised.
Irbisenahast mantlis kuningas
silmitseb mind.
Lähenen ja suudlen ta veretuid huuli,
mis põletavad,
kuid mitte kuumaga.
Põgenen!
Samad lumised puud joonsirgel alleel,
kuid ma ei jälgi enam lumehelveste võluvat tantsu.
Astun rohule.
Mu jäisetest sammudest kolletub iga lible.
Ma sulan pikkamisi sellest jäisest lummusest,
vaid huuli veel põletab see veider suudlus,
mis ei soojendanud .....
M nagu mõte
Ma olen nyyd eemal
Natuke aega
Kaugel põllul korjan kartuleid ja kive
Teen tööd ja rassin
Aeg –ajalt telosse passin
Ja sis saadan südameid või kollaseid käemärke
Mõeldes igasugu värke
Mida mõlemad mõtleme nende ASJADE taga
Isegi siis, kui sa magad päeva unes või öös
Ma olen su juures, olen lihtsalt su kõrval!
Split in two
I have a heart,
that's split in two.
One remains in,
the other with you.
I gave you all,
I ever had.
My love, my life,
my soul to have.
You tore me up,
you took me down,
you broke my bones.
My pain was loud!
But I am here,
despite the loss.
I heal my wounds.
I bare my cross.
I rise my head,
despite the pain.
I gave up lies,
I gave up blame.
I rose anew.
And took a vow.
To never weep.
And never bow.
Ära targuta
Kuulata sa ei taha,
ulatan sulle miskit vaba,
Purustan kõik su tavad,
ühel lausel avan kõik haavad,
panen vaatama seljataha,
Tühi paljas loba,
a see pole odav,
kui seda kuninganna toodab,
hoorab ja aina kordab,
ühte neuroosi,
väga tore- sai kätte oma doosi,
pea ja jalad laiali aina jooksis,
kõike oma elus kontrollis,
Tõde on see, et tal pole kontrolli,
poolik neurootik, psühhioosis,
taga ajamas vaid moosi,
otsimas lolli,
elu silmis kõigest lohvik,
Jah just sina, ebameeldiv ila,
veidrikust lita, hakkab jälle pihta,
kujutab, et annab igale ühele piitsa,
Ibits .....
Aastaajad
Kevadel lumi sulab
ja lill õitseb.
Muru läheb roheliseks
ja puud õitsevad kauniks.
Suvel ilm kuumem
ja rannavesi soojem.
Vihma harva kallab,
teinekord kasvõi kõrvetab.
Sügis on kirju värvitest,
soe vaikselt hääbumas.
Loomad rasvakihti koguvad,
meie aga soojasi riideid koome.
Talvel pakane külmetab,
karvalistel kinni on silmad.
Lumesõdasi peetakse
ja lumelosse ehitatakse.
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Süüdimatu
Mitmes kord seda süütust juba nad kaotand?
Sinna juba kündnud nad täitsa vaod ja..Naerata,
vaevalt on sind see vaevamas, et läbi sõidu hoov,
selleks on ilus sõna, juhe koos, suhkru üledoos,
sõnum soost, ärplen siit poolt, et näidata kuidas toob,
iga noot mulle hoo, mis on niisama lihtne, pitsita vinne,
panen tihkelt, kui nimme, norin, nokin, nõnda ohtlik,
kui vabat värssi vorbin, nii, et jalast lendavad kalossid,
nägu sikutab mossi, mida sa siit lugeda ikka lootsid,
vaid morbiidsele orbiidile sulle pileti välja loosin, Jooksik,
leht saba, küll teolt sind ta tabab ja .....
Printeri Ülemvõim
Võrdle mõõda ja ära rahune!
Ära kutsu end korrale- ära rahune!
Saa naudingut sellest, miida endast arvad;
Usu et oled suur uss kes võib teisi tappa;
Kui aga tahaks; positiivne kurjus elab vanaks;
Lurjus maailma nabaks, aeg vaheta paber rahaks!
Kes see vaesete mandumist ikka kuulata tahaks;
Ela elu nii ahnelt nagu madu kes sööb oma saba!
Löök anna kabast: kui ori tahab vabaks;
Söök saab lambast kui hunt end nende keskel varjab;
Kellest siin sa ahne tirts ikka hooliks;
Kui laua peal on sulas paarkümmend tonni;
Röövi varasta kui vaid saad; valeta, sest elu mõte;
On s .....
sōna
sōnaga luuakse lossid ja loitsud
säravad suhted teel hääbunud sammud
kole ja kauniski sōndest kootakse
taevasse tähed, kuusirbid ja päikene
sōnaga külvame sōda ja sallivust
armunuid paare kel keelepeal armulust
kaunemaid kombeid kesk koduseid homseid
surrakse sōnade sapises sooles
sōnast saab alguse, sōnaga lōpud
tundmatud tujud, teed ōnnede tippu
mōōga ja meepoti, muretud laaned
vikerkaar värvides endale kaare.
puts.®
Lugupeetavuse Lõks (2)
suur autoriteet võrdluses kahaned ime väikseks,
et keegi teine teie aja raha, tervisega oma soodu äritseks,
Kuid ma tean, sind ei kotti päriselt, sest mitte keegi olemise ees
-sa värised
Alati sunnitud tõestama, et sa ei sündinud sunnikuks,
inimeste omavahelised suhted kirjeldavad raseda puhitust,
ähivad ohivad ,on kõvad ja siis muutuvad tundlikuks,
Tagajärg Tuimusest tulenenult ummikus,
Kõige suhtes, valitseja neid nuhtles, orjust näha, ei, selleks on liiga uhked,
õhku täis kui teutoonide ordu anastajate purjed, tõest ei räägita,
Räägitakse muljest, "Ma pol .....
Lasen unistused lendu.
Ma ehitan endale õhulossi,
selle külge ei seo ühtegi trossi.
Lasen tal lihtsalt hõljuda ja olla,
keegi ei saa teda tõmmata ega alla tuua.
Hõljub ta just siis kui ma soovin,
kui keegi teda lõhkuda proovib.
Siis lasen ta kaugemale veelgi,
just nii ma oma unistustega teengi.
Milleks?
Milleks ?
1) Milleks vahel elus on just nii,
Et aeg süngeid pettumisi rutuga vii,
Miks lihtne lausuda neid ilusaid sõnu,
Millel kadumas tulevikus oma võlu.
2) Milleks vaja luua need illusjoonid,
Ja samas varsti lõhkuda emotsioone
Kui valida oleksid võinud teise elutee
Mis oleks viinud sind üle raudtee
3) Milleks vahel kaoks aeg tundmatusse,
Millega lõhutakse endi ees klaase,
Ning üksindust puistata nii südametesse,
.....
müürilill
kas ma olen müürilill
valedele toeks
kes su lossiaias
sajatuhandeni loeks
ootaks kuni
postitantsu-preilid
ära kaed
püherdad kõik põrandad
lupjad lõbulaed
tahad – avan sulle
õie elu saladusi
kaetud köiearmid
kiviseina palavusi
pindudega paistetanud
kohmetanud käsi
oma ilu eest
mis iial
võitlemast ei väsi
viitan sulle kohta
kus ma eile murdusin
kõveraks ja kägarasse
pooleks kurdusin
kuid ei näita
napi silmapiiri
ainsat ust
mille kaudu
ühel päeval
kohtan võimalust
Sanya
Saadan teele
Jälle saadan teele
ühe tobu...
Ta saja aakri metsa
kaotand kodu...
Klamberkinni hoiab
tuule käest,
alla ronib
üles viivast mäest...
Omad annan kaasa
jalavarjud,
kuni paljasjalu
nendes harjub,
kuni kivistub ta
liivaloss –
seniks aitab
jumal-teab-kaloss.
/Mari*Uri/
libastumine
mind tõmbab
peeglite sisse
eesriiete kardina taha
kus näha on
varjatud nišše
kuis vahetad
sulgi ja naha
mind kisub
pidude peale
kus hiilides einestab nälg
kus vägivald
kannab kalosse
et maha jääb
räpane jälg
mind veab ka
pimeda varju
kus lähebki valguse piir
seisan seal vaikselt
ei karju
mil kustub see
viimane kiir
siis näitan, et näete
te pärast
on maailmas valu ja piin!
aga minust te võitu
ei saanud -
sest ikka veel
loodan siin
Sanya
Lugu Printessist
Et sust väga hoolin ma
Sulle pildi joonistan
pildi peal on põld
Põllu äärel moonid ja
moonid punast tooni ja
taamal taevavõlv
Nüüd ma väga hoolikalt
lehe mõttes poolitan
teisel pool on nõlv
Nõlva püüan voolida
tee sealt läbi joonida
tee peal seisab tõld
Tõllas laud koos tooliga
Või ehk hoopis trooniga
Ja parfüümihõng
Printsess kuldse krooniga
puhtast siidist looriga
rinnas hõbesõlg
Laua peal on roosid ja
pärleist pungil toosid ja
mündipaunal sõlm
Aeg on printsi kosida
valikus on tosinad
ükski pole kõlb
Metsast otsib .....
Aniversary
The ghosts are out in force tonight
yessir
silent convergence on midnight
yessir
the closes and kirks are empty
the foot of the mile is still
the Holy Rood has taken to ground
wraiths are gathering on the hill
I sat in trembling wonder
took a lashing from the rain
saw strange twinkles shaping symbols
searched for her in fever again
Two bootfulls of mud
a skinfull of water
a head full of fire
and two souls asunder
breathing stalled, I seek one out
among those milling on the crest
who holds me in her gentle thrall
though life has stilled within her .....