Sõnale lubadus leiti 59 luuletust
Tänu Kõige vägevamale
Jalad vajunud pehmes liivas, tänu kõige vägevamale,
selles ma seisan!
Viimaks vaba, olema vaba, vihmast mõistsin, et vaid kalla,
suunda võtmata mööda põski alla, ja nõnda ma kirjutan,
ilma teadvuseta, ainult seal kus ennast olen eirand,
et leida mida ego kõigi eest ära suutnud peita,
vabanenud, vaevatud vetest mil triivides ennast petnud,
Taeva isa üles leidnud, tema auks kõik mu salmid on tehtud,
nõnda kaunilt mu elu vestnud, uhkusest ma keeldun,
kui kõik voolab alla mäge, enam ei tunne ennast neetult,
kõige ilu vaadeldes, südame valmis tagus pikse haamer sees,
t .....
Algus
paksud seinad ja nende taga uued müürid
põletatud sillad, kustunud endised leegid
tuulde lastud sõnad ning murtud lubadused
unustatud mälestused, purustatud unistused
Hommikuse päikese ootus kui viimane lootus
Kui otsid ja iga õhtu ootad, iga hommik loodad
Sinna kus valgus ning ootamas uus vaid algus
Viimaks jõuda, kohale jõuda kuhu üritad sõuda
hävitatud seinad ja lõhutud need müürid
sillutatud sillad, süüdatud uued leegid
hingest öeldud sõnad ning vannutud lubadused
ühised mälestused, viimaks täidetud unistused
Kamuy Mosir
Igavene muutus, avaldamaks truudust, tundes uutsust,
raskus südame küljest kukkus, see puhtus milles mu suhtlus,
see kuri kuulsus, luuletades hullust, tuultes pole veel murdund,
nõnda suundub kõik mööda valutavat muhku, avastades seda puhku,
miskit naeratusest, kaevan unes, matkan tundes,
millest selgus puhkes,veetmas mu enda survel aega kõiksusega,
Kõõlun maailma serval, leidmata vajadust enda veidrat peita,
nõnda kriban seika, kiirgan reipa, hargi mure seljast võimaks heita,
öösel kui aerosool tabab lagunenud seina, see kultuur mu pelgupaik,
kust oma uskumatu lennu s .....
Tõe Reliikvia
Enne kuulmatu, kuidas järjekordne trubatuur, täitmata oma lubadust,
vaid põgenes surma suust, inim loomus muutmatu, kui ta ei kuulanud,
Tõde, põgenev ja nõme, läbi sõrme piiluv, ilkuv, kaela lõugadest
ta ila tilgub, ja see söövitab, päeva röövimas, õigeks ennast röökimas,
kõik ta teod Väärikad, kui nende abil sööki saab, mööda nööri õpind kõndima,
seaduse silmuses, hirmudes, võtad osa süsteemist- oled osa viirusest,
Sest see on inimeselt inimesele üle kantav, ja rumalale tõesti Lihtsam Tee on nakkav,
Kui sa vaid mõistaksid, siis terve elu oma rööpais .....
Nimetu peatus
Juulikuu ilusal päeval
Päike silmis naeratas
Kauguses vikerkaar lehvitas
Lootus südames naeratas
Sel kevadel sa tulid
Õrn ja kõrvetav
Stopp, punane tuli
Tuli peatus –nimetu peatus
Mul maha minna paluti
Kaasas polnud midagi
Valgust ei paistnud
Värve ei olnud
Peatuge, võtke mind kaasa
Hüüd tühjuses kajas
Pimedus valitses
Hingata ei saanud.
Pisaraid ei tulnud
Mu kaev oli tühi ja kuiv
Hirm vallutas keha
Samm lühikeseks jäi
Näidake valgust
Näidake teed
Miks keegi ei kuule
Õiget suunda ei juhata
Kus on lubatud .....
Lubadused
Lubatud palju kuid tehtud on vähe
Istudes labaselt üksteisel pähe
Mōeldes vaid mōtteid mis pandud on pähe
Ōigusi nōudes, hääl sellest kähe
Ikka ja ikka on kōike nii vähe
Puudu on kōigest mis rahata saab
Turjadel tallates kaugeneb maa
Lubases tunda, et lōputult saab
Kuid lōpp saabub ruttu ja enam ei saa
Emake
Ema need lilled
nopitud said.
Sealt okaspõõsa alt,
ei kartnud ma enam seda
okka tehtud valu,
kartsin valu jääda ilma,
ilma jääda sinust ema.
Kaotada su teadmatult järsku.
Samalajal kui pingutan
kaugel eemal,
et tõestada,et suudan ja hoolin
näidata, et täidan kõik sinu soovid,
mida väiksena lubasin.
Lubasin saada rikkaks
ja kinkida sulle maja,
maja koos uhke auto
ja tagataskus lennupiletiga
soojale maale,
kuid juba said sa
kõrgel maja, uhke auto
ja lennupiletit polnudki vaja.
*
Kunagi ei saa olla sõpruses kindel
täpselt nagu sõduri saa olla
kindel et ellu jääb sõja ajal.
Kõik need täitamata lubadused,
täitamata unistused
mis lubasid ellu viia koos minuga.
on saanud unustatud - unistusteks
sa ei hooli neist enam.
Need muudavad mu sisemust,
kaotab usu kõigesse ja kõigisse
ning Kõik lootused surevad ühel hetkel
nagu inimesedki
tea, et üks antud vale lootus,
muudab inimest kogu eluks
tal Kaob eesmärk, mis oli varem.
Ning ta muutub kellekski teiseks.
A.
ÜKSINDUS
SIND OOTASIN KUID IKKA SA EI TULNUD
SU LUBADUSTEST TERVE SEIN ON EES
SA POLE ARMASTUSEST NAGU MISKIT KUULNUD
JA MINU TUNDED ON NÜÜD PÕRMU SEES
SU ESIMENE SUUDLUS HUULTEL PÕLEB
MA SEDA KIRGE TAHAN TUNDA TAAS
KUID TÕELISUS MU ÜMBER KURB JA KÕLE
MU UNISTUSTEST AINULT TUHK ON MAAS
VEEL VIIVUKS MINU MÕTETESSE JÄÄ!
SEST KOHTUMISTEKS AEGA MEIL EI ANTA
KAS TÕESTI SA MU ARMASTUST EI NÄE?
MIND JÄTSID ÜKSI SEISMA LOOTUSTETA RANDA
36 tundi enne Riigikogu valimisi
NII --- KÄTTE JÕUDIS TÄHTIS PÄEV
EKS SEDA HOMME ÕHTUL NÄEB
KUIS LOOD ON VALIMISTEGA
KES RAHUL TULEMUSTEGA!!
KAS ELUKE SAAB PAREMAKS??
JA RAHVAS MUUTUB RIKKAMAKS!
KAS LUBADUSED ANTUD NEED
MEIL NÄITAVAD KA ÕIGET TEED??
VÕI ON SEE AINULT SEEBIMULL
JA TULEMUS ON IKKA NULL!!
EI OSKA TEHA OTSUST MA
KUID HOMME PEAN MA VALIMA
JA RAHVAS KES PEAKS HOIDMA KOKKU
SAAB SURUTUD KÕIK ÜHTE VAKKU!!
JA ÄRKVEL ON KÕIK RIIGIISAD
JA EESTI MEHED ONGI VISAD
ON VISAD LAPSI TEGEMA
JA SEADUST ÕIGEKS LUGEMA!!!
OH! KUIDAS TAHAKS LOOTA MA,
ET JÄLLE EI PEAKS PETTUMA
KAS OTSUS SEE - MIS TE .....
Lubadused
Lubasin su unustada,
kuid ei suuda.
Lubasid mind hoida,
kuid ei suutnud.
Lubasin sind armastada,
kuid sa ei tahtnud.
Lubasid mind hellitada,
kuid sa unustasid.
Lubasin sind kohelda kui kuningat,
kuid sellest oli vähe.
Lubasin sulle kõike,
ka seda sa ei soovinud.
Lubasin, et loobun,
kuid ei suutnud.
Lubasid, et enam ei mängi,
kuid sa ei hooli ja teed seda siiski.
Pole müüdav
Miks ei armasta sa mind,
kui mina just vajan sind?
Miks sa mind ei suudelnud,
kui mina olin selle poole juba püüelnud?
Miks ei või sa minu käske täita
ja ka lubadusi võiks vahel täita?
Mina usun iga sinu sõna,
mis võib olla lööbki meie vahele selle mõra.
Olen alati su peale vihane
ja selle peale naerab ka tihane.
Tahan et oleksid üksnes minu oma
ja jutu sisse lasta ühtki koma.
Kõik on niigi arusaadav,
et mina pole müüdav.
Tahan kõigest olla sinu,
kuid sina juba hülgasid minu.
ikka veel ilma sinuta...
Kas mäletad päeva kui kohtusime?
mil pime ja külm oli väljas
Olime lasnas ja niisama istusime pingil
Mil jeff meil oli veel pisike, tiine
Su silmad ... on nii ilusad,
ning su juuksed on nii lummavad.
Sinus on minusilmis ilu
Millega sa mu mingil määral ära võlusid
Suudlen õrnalt sind suule,
mis mu hellusi ootamas...
ja need tulised,pehmed huuled...,
minu kirg on rinnus hõõõgumas.
Oma sõnu ma alati uskunud,
kus lubadused, ootused sees
kuid lõpuks sa ikkagi pettunud-
sest valedest koosnesid need...
Tean,et sa ei hoidnud mind,
sa ei teinud seda k .....
Anna aega...
Ma polnud ju selleks valmis,
et mind tõeliselt armastad;
andesta,kui nüüd eksisin,
oma jahedusega sind ka solvan...
Mu tunnetega küllalt mängitud,
olen haiget kõvasti saanud;
need haavad,mida pole loetud,
on hinge siiski jäljed jätnud...
Olen sõnu ma alati uskunud,
kus lubadusi,ootusi sees;
ning lõpuks ju ikkagi pettunud-
sest valedest koosnesid need...
Ei julge ka edasi usaldada,
olen palju oma südant avanud;
seda tegin ausalt ja siiralt,
olen reetmist,pilkeid vastu saanud...
Andesta,et sind ma tõrjun
ja armastusse veel ei usu...;
anna aega,las veidike h .....
Ära karda...
Ära karda seda elu,
see ei olegi nii hull,
kuigi sees on tihti kõhklus,
elu isu vahel null...
Ära pelga kõike kaunist,
silmailuks loodud see,
kuigi kõik ei ole kuld,
mida hiilgamas ju näed...
Ära karda kuulda sõnu,
milles lubadused sees,
kuigi harva tekib lootus,
mõni lause haiget teeb...
Ära karda tunda õrnust,
olla armastatud taas,
kuigi tajume ka valu,
hinge löödud sügav haav...
Ära karda siiski elu,
meile katsumuseks ta,
kuigi kogeme nii palju,
on veel küllalt õppida...
Kaks sõna või kolm koputust
sinu uksele
sinu katkisele südamele
ja mahe naeratus,
milles puudu on vajadus
sind puudutada,
sind veel kord armastada ...
Kaks lubadust või kolm unistust
sinu unedes
sinu väsinud simades
ning magus igatsus,
kust pääsu pole tagasi
jääb kõlama vaid vabandus -
meil otsa sai armastus ...
kahekümnes päev
Oli vist novembri umbes kahekümnes päev
Pakane siis miinuskraade liikmetesse nõelus
Tulevase kodu võtme leidsin sinu käest
Armunud. Nii soe kesk talve. Veel ei olnud õelust.
Korter oli väike, andis täisulikku varju
Rohkem polnud vajagi, veel ruumi üle jäi
Meie ainult naersime, kui maailm ümber karjus
Tühja kõhu tundsime ka armastusest täis
Tahaplaanile jäid mured, kõik näis saavat õigeks
Me ei jagand lubadusi. Tundsime: "See püsib!"
Ajalugu paranes, sai terveks "heaga" võides
Nüüd on taas november. Kus sa oled? Ma ei küsi.
Helir .....
Hinge libu
Mu süda on vaid sinu päralt
ja tekkinud on palavik,
sest olen nõnda alandklik
ning rooman põlvili sul järel.
JAH, olen loll ja loodan palju,
ning ise ennast piinan ma,
sest mulle pole vastan'd sa
ning süda mul ei mõista nalja.
Kord tundsin endas lootust, õnne
sa rääkisid, et siht on sama,
ei aja sa mul' mingit jama-
see oli väga hea tunne...
Kuid mulle tundub, et teed vaid nalja,
sa väldid meie vestlusi
ning suhtled justkui vägisi-
ma ei läe' korda sulle kuigi palju.
Ei usu enam ma su antud lubadusi
mis mesimagusad nagu sa isegi.
Sest haiget teeb k .....