Sõnale lubamatu leiti 4 luuletust
Kollisioon
Ma seisan ristil- ristmik vaeb
mind võtta- kuradile saata
Teekäijal hinge puhtust kaeb
siis kutsub edevuse laata
Käib tehing kummalises tehtes
ma midagi ei võtta tohi
mu jaoks on edevused ehtes
kui loobun ise süüdi ära ohi
Päev viimse valge valab ära
viib meeletused silmist must
on sosinad ja salapära
uus ahvatlus kesk pimedust
Just siis kui laabub meelepiin
uus meelekindlus uus moraal
kuu tuleb näitab kes on siin
täis kiusatusi tuba saal
Ei tohi murda lilleõit
kuid süda ahastuses tingib
Ma sunnin südant- minu võit
hetk hiljem võta- ennast king .....
Elu kiirteel...
elu kiirteel ruttame ajas
annaks aeg hetke peatuseks
hüüda häälega mis kajas
ehk teeks me möödunud veatuteks
anda luba saatusel vaadelda
piiluda su teedel ja merel
kas mõistlik on õnne eest maadelda
seni kuni huuled ja rusikad verel
lollusest uskuda uskumatut
vihaselt võidelda vastu
eksides endale lubamatult
kes nii su kaitseks välja astus
anna aega ajal end sättida
ära hinda vaid tänast hetke
üle piiride vahest ehk läheb ta jaa
ainult selleks et kaunistada retke
Võõras linnas, vales voodis, teise kaasa kaisus
panustades homsele ja unustades olnu
lubamatus olukorras, talumatus haisus
laiskus nutab taga elu, mida pole olnud.
Illusioonid endast loovad maalilise pildi
saatust taga siunates jääb kurku kibe nutt
keegi paneb kellelegi "Ära anda!" sildi
armuda ei olnud kiire, lahkuda on rutt.
Mõistus, teod ja tagajärjed. Rumaluse jõud
trots jääb nööri pingutama ümber kange kaela
eilses kand ja komistades puruks kukkund nõud
kriis, kui uppunul, kes karjub põhja lastud laevas.
Koduks muutub võõras linn ja olek üh .....