Sõnale lumememm leiti 36 luuletust (pop)
KEVAD TULEB
KEVAD TASA KOPUTAB
VIHM PÄIKSESILMAD LOPUTAB
SIIS LUMEMEMM REISIMA LÄHEB
ÖÖ TAEVASSE RIPUTAB TÄHED
TUULEKE KEVADE LÕHNA KANNAB
PÄIKE SOOJUST JUURDE ANNAB
LUMEHANGEDEST TEKKINUD OJAD
OKSTEL PAJUKASSIPOJAD
SINILILL ÄRKAB JA PILGUTAB SILMA
KARUPOEG UUDISTAB KEVADIST ILMA
AIAS VILISTAB KULDNOKAPAAR
ÕHUS LIBLIKA LENNUKAAR
Tintel-tantel, tintel tantel,
jänkul valge karvamantel.
Kukk sai kullast kannused,
Vares vatist vammused.
Karujõmm sai karupüksid,
Lumememm sai lumemütsi.
Pätajalg sai pätad jalga,
siil sai siidiokkad selga.
Sokk sai sokid, susi sussid,
lammas lokid, kutsu krussid.
Aga kõike uhkem kuub,
jõuluõhtul kuusepuul.
Enam ei taha olla lumeta
Enam ei taha olla lumeta,
tule lumi meid valgeks lumeta!
Siis on lastel hea hanges tatsuda,
peoga tõsta, keelega katsuda.
Väikesed jäljed on lumes kassidel,
suured jäljed Ottidel, Jassidel.
Veel suuremad issidel ja emmedel,
kõige suuremad lumememmedel!
KAUNEID JÕULE!
Kevadine päike
Päike, päike, päevakera,
ahendad me silmatera,
kissitad meid kurdudesse,
jagad varjumurdudesse.
Päike, päike, päevatera,
lähedane kauge, era...
Oled jälle meie valdus,
iga taim su poole kaldus!
Päike, päike, loo meil kevad,
õnnestugu paljud nemad,
pingutades silmapaari
ootavad kes tõusukaari.
Päike, päike, too meil kevad -
rõõmustavad lapsed, emad...
Kallistavad issid-emmed
südametest lumememmed.
/Mari*Uri/
Lumememm
Ma mäletan, kui tegin
lumememmi.
Ja nendest pisarsilmi lahkusin.
See oli siis, kui hoidsin emal käest,
kui isa kaenla alla mahtusin.
Nüüd hoian hoopis
oma sõbra käest.
Ja memmele teen kõrvale ka taadi.
Vean lapsi üles-alla kelgumäest
ja pärast ostan neile limonaadi.
Ma mäletan, kuis
suuga püüdsin lund.
Kui kinnaste peal helbeid uurisin.
See oli enne veel mu kooliaega,
kui nina teadustesse puurisin.
Nüüd sulatan ma hoopis seda lund,
mis lapsepõlves
langenud on põue...
Ja hoian hinge kinni iga kord,
kui päikesega ühes
astun õue...
/Mari*Uri .....
Lumelapsed
Ma tegin lumememme. Väga kurva moega.
Sest ta on üksinda. Tal pole ühtki poega.
Siis tegin lumepoisi. Porgandi tõin ninaks.
Kurb - valge lumepoiss saab äkki nagu minaks.
Ta õdesid ja vendi enesele soovib.
Seepärast pätsin pisikesi palle hoovis.
Teen pähe suud ja silmad lumeperele,
saan kõikidega tuttavaks ja terele.
Mind vaatab uudistades lumetrobikond.
Nad pärivad: “Kas lapsed sinu hobi on?”
JAH!! SEE IMATAAT TEEB MEELE KURVAKS! NII ET
MEEL ON KURB JA TUJU PAHA
TULEKS SIIS VEEL LUMI MAHA?!
MUUTUKS RÕÕMSAMAKS MU MEEL
LIUGLEKS VALGEL TALVETEEL
SEST JÕULUD ILMA LUMETA
EI LASE TALVE LUSTIDA!!
TULEKS LAIA PAKSU LUND
MUUTUKS RÕÕMSAMAKS MU RIND
SIIS KOOS LUMEMEMMEGA
NAUDIKS KARGET ILMA MA
SIIS VIRIN JA KA PAHA TUJU
EI NÄITAKS OMA KURBA KUJU
SIIS RÕÕMUST RÕKKAKS MINU RIND
JA MUUDAKS RÕÕMSAMAKS KA SIND!!!
Varakevadel
Kevad puudeladvus piilub,
mahe tuul teda meelitab.
Varakevadele tuulesilma pilgutab,
õrnusi huulilt sosistab.
Jääpurikatel nüüd põli on läbi,
suureks paisuda räästa all.
Lumememm,kes õuel veeretatud,
oi,kui palav hakkab tal!
Kevad lumehange noolib,
peitu poeb ta rüppesse.
Vähehaaval päästab valla,
kevadised suurveed.
Kevade sõber päikene,
tõttab appi temale.
Oma soojad päiksekiired
pillutab üle kogu maa.
Orus,aasal,metsas laias,
pidu võib nüüd alata.
Ülased ja sinililled,
kuulutagu kevadet!
Rändelt tulnud linnukesed,
peatugu nad ikka si .....
Valvav lumememm.
Lumememme jätsin ma valvama sinna,
ise sõitsin ära ma juba linna.
Valvab ,et saaksid täit naudingut unest,
jah ma tean ,et on tehtud ta vaid lumest.
Killukese endast ta sisse jätsin,
tema sisse osa oma naeratusest peitsin.
Ta seisab ja valvab mu kaunist naist,
Ilusat ,armsat ja eestimaist.
Pingu Ja Valgeke lumememme meisterdamas
Pingu ärkas täna hommikul vara
mõtteis oli kindel tal soov
täna teha üks vahva lumememm
sest lumi oli mõnusalt sula.
Läks äratama Valgekest tasa
kellel vurrud nina all
võbelesid raskest norskamisest
nagu põrisev automootor.
Pingu sosistas talle kõrva
nii ta oma silmad avas
haigutas suu hästi laiali
uniselt veidi aega maigutas.
Joostes läksid trepist alla
haarasid külmpkapist kala
pugisid kõhu kiiruga täis
panid selga joped ja jalga
pehmed ning soojad saapad.
Kahekesti hakati veeretama
palle lumememme tegemiseks
esimene valmis ilusti ja
südames ol .....
lumememm
õues on täna lumi sula
aeg teha üks lumememm
ema aidata mind lubas
siis saab memm suurem.
keldrist isa nina tõi
porgandiks oli ju see
söetüki puruks ta lõi
mustad nööbid saab lumemees.
üks ja kaks ning kolm
nõnda palju palle vaja
veeretada kätel on
lumel mida juurde sajab.
luud veel kaitseks kätte
nüüd meil kodu tema valvab
hoiab eemal siit pätte
ning heaks muudab kõik halva.
Lõpuks siiski
Lõpuks siiski
lumi tuli,
sadas meie õuele,
tule ruttu,Reksikene,
pehmes lumes möllame.
Reks on poolenisti hanges,
saba tuisku keerutab,
mina aga lumememme,
kiirelt üles ehitan.
Marjapõõsas leevikene,
kõht kui punane tuluke,
tõusis lendu tuulekiirul,
lumi keerles järele.
Ilus päev on otsa saanud,
lumi hakkas sulama,
õhtutaevas pilved valged,
neilgi aeg on liikuda.
Kuugi taevas
tähed kaenlas,
valge pilve taha
peitsid end,
kogu ööks
jäi valgus maha,
helendas kõik taevapiir.
Mis kevad?
Kuulge, kaasluuletajad
millest te küll räägite
võite olla kevadest kirjutajad
aga selle naeratust ainult nägite ;
kojamees lumisel tänaval lehvitab
esimesed linnud kah lõunamaalt tagasi
küll surm neid külmaga tervitab
kliimamuutus on üks halb asi;
ei saa pargis rahulikult sittuda
perseauk külmub tuulega kinni
kas asotsiaal võib politseile sellest kittuda
ta panna kartsa keegi ei sunni;
ei saa tööle minna
hommikul lukk koridoris külmunud
libedusoht valitseb jälle linna
kes poleks talvest enam väsinud;
teeme sõpradega uue lumememme
ja lahendame koos su .....
Väike lumekühmuke
Väike lumekühmuke,
sadanud mu õuele.
Lähen ruttu vaatama,
kas sest lumememme saab.
See väike lumekühmuke,
hoopis jõuluvana habeke.
Miks ta habeme jättis maha?
Kas end peitis kuuse taha?
Jälgi ka ei ole näha.
Eemal metsatuka all,
kepslemas üks hirvetall.
Kuuselt maha potsas käbi,
jõuluaegki juba läbi.
Oh,seda jõuluvanakest
ja mahajäetud valget habekest!