Sõnale lumi. leiti 20 luuletust
Jõuluigatsus
Sügis väga kena oli,
talve võttis vastu avasüli.
Jõulud peavad varem tulema,
hing ei jaksa oodata.
Ingleid juba näha oli,
maha sadas valge lumi.
Jõuluvana Lapimaal,
päkapikke täis oli terve saan.
Süda mõtleb, mulle ütleb,
peagi saabub rõõmuaeg.
Kurbusega palju võitlen,
küll jõuluaeg sest jagu saab.
Tali juba teel
Puud ei ole raagus veel,
aga tali juba teel.
Lehed puudel lumekatte all,
kuskil veereb lumepall.
Kas luiged lähevadki nüüd- lumi taga?!
Ei veel kostu luige hüüd,
lund on juurde vaja,
valget lennurada.
Maa peal kohe ära sulab esimene lumi,
puuoksa-ja lehekese peal
ta sulab tasakesi-,
ta sulab tasakesi,
esimene lumi.
Sügis
Kui möödas on suvi
ja puhatud närvid,
siis suundub mu huvi,
kus erksamad värvid.
On tuuleiil kargem,
kuid õrritab sooja
ja alles oli valge,
nüüd päike läeb looja.
Ei puud kaua enam
kanna neid lehti.
Mis sest, et värv kena,
see neile ei kehti.
Silm puhkab ja ootab,
et kestaks see kuni
pilve seest paotab
end sädelev lumi.
XXIX
Talvine rüü
nii aukus ja tume,
viimaks ometi, nüüd
asendunud suvega - kui sume.
Pead tõstmas suvepeod,
vihmaga kodadesse poevad teod.
Kõlamas kilked ja naer
lõpuks kasutuses
päevi näinud aer.
Tunded on leekimas,
käes, viimaks ometi, suvi!
mütsid pleekimas,
kuid õnneks läin'd on lumi.
Kuni Su huuled kord suudlevad mind.
Mere ääres on nii hea ...
Mis siis , et maad veel katab lumi.
Ma istun siin ja naudin hetke ...
Ma tean , et käes on kevad ja varsti saabub suvi.
Mere kohin mu kõrvus kui heli ...
Mere värskus on lummanud mind.
Öises üksinduses ootan Sind seni ...
Kuni Su huuled kord suudlevad mind.
( An-Andrees )
Ilus ja kole
Ma võin oodata minuteid, tunde.
Aastaid, sajandeid, soikudes unne.
Ma võin leida, mida leida ei anna.
Ning ka loota, kui lootust pole anda.
Ma võin vaadata hingede sisse.
Piiluda sinugi hella südamesse.
Ma võin tunda, mida tundsid sa eile.
Mida mõtled sa praegu mind leides.
Kas hea või olen ma paha?
Kuidas vastan, mida öelda ei taha.
Olen nii, nagu loodud ma olen.
Vahest ilus ja vahest ka kole.
Vahest põlen ma vihast kui tuli.
Vahest pehme kui talvine lumi.
Kuid igav sul minuga pole.
Olgu ilus ma täna või kole.
Jõuluvimka
On ikka jõulud,
viskavad vimkat,
lubades meile taevalist lund.
Pikem mul seetõttu
unigi oli,
nägin,et koos olid
jõulud ja lumi.
Nii hea oli unes,
see magus tunne,
mul aega veel vajuda
päris unne.
Hommik reibas,
tunne imeline,
must kohvi koorega.
Kohvipaksult juba näengi,
jõulud tulevad lumega.
Kardinate vahelt uneilma,
ei ma hakka piiluma,
las see tunne
jääb mul alles,
pikaks ajaks mõlkuma.
Talve kuub
Kumavatest taeva väravatest langeb helbeid,
neid valgeid, nahka silitavaid, helgeid.
Nüüd kui tuisuväravad on valla,
kogu loodus ja maa jääb valge koheva vaiba alla.
Kõik kohad on täis keerlevate lumehelveste lusti,
ei ole kurbi, üksildasi kohti, pori loikusi musti.
Kumava teki endale peale on kogunud aas,
puhkab rahus ka kunagi lilledest pungil olnud laas.
Uue kuju on võtnud põhjatud rabad ja vesised sood,
vaikseks on jäänud vete kiired, vulisevad vood.
Härnalilledega kaunistatud aknast ei näe ma enam rammusat mulda,
ei saa ma enam katsuda seda vilja kandv .....
Sellel metsateel
Astud tasa minu kannul,
lehe sahin rohu sees;
kõikjal hämar,jahe õhtu,
mulle tuttav metsatee.
Puude varjus mind sa jälgid,
nagu peitust mängides...,
hingetõmbeid,üpris vaikseid,
selja taga kuulen neid.
Pööran ringi,targad silmad,
merevaigu kollased...,
pilk on tuttav,vaatad otsa,
lõhnu sisse ahmides.
Oled hunt,ning kelle leidsin,
külmal talvel sellel teel...,
oli ulg,nii hale,kaeblik,
sa nõrgalt lumes lebades...
Silmad,milles valu,piin
ja kurgust kostuv korin,
soe veel keha...,sellel veri
ja punane ka lumi...
Kas oli püss või teine loom...,
mul pol .....
Lumine talvepäev
Talvine taevas tinahall,
kiirelt kerkib valge vall.
Lumme mattub väike maja,
kaigub laste naerukaja.
Helves helbe järel langeb,
ümberringi kõrged hanged.
Lapsed lumes hullavad,
kiljuvad ja möllavad.
Kui siis käes on pime õhtu,
soe toit kaob kiirelt kõhtu.
Lastel öösel sügav uni,
väljas ikka sajab lumi.
Hetk ja Elu (Kella ilu)
Minu peal on külmade rüü,
seljas oleks kui talv ja must öö.
Raskus kaelas, hommik mind passib,
seier peas ja värin alarmiks.
Ja valud ses sihverplaatkastis,
mis lõpuks on nägemis-tiksumisveri,
kui tuleb mu suust piinateri.
Viljakas maa minu lummuks:
vihma-süljepuult suus kuivand punased tombud.
On kärisev tundemaa sidusaim leht,
see karje on kurdistav, eht.
Jänesed väljast täitsa tulemas tuppa,
pükste sisse ja nutuga suubumas rappa.
Seda kõike katab hoopis muu kui lumekõlin.
Selle loor, mis paitav, on aiast,
kukub pähe mu taevast,
kust ma tervisega kord t .....