Sõnale lumi leiti 375 luuletust

Must lumi.

On see valge lumi
näib kui must talv
tee valge käib vikatimees
musta lumme jälgi jätab
jätan jälje et lumi valge
leiaks hingeleegi
ingel kaitseb leeki alati.

Valge lumi

Sajab, sajab laia lund,
sajab juba terve tund,
sajab valgeks maa ja taeva,
katab kinni mure, vaeva.

Sajab õrnalt. valuta,
keerleb õhus rõõmuga,
liugleb hellalt, rahuga,
jõuluaeg võib alata.

Kadunud on valge lumi

Alles see pehme, valge lumi oli,
mis sadas õhtust hommikuni.
Nüüd on maapind jälle must,
kadunud on rõõm ja lust.

Puud on kaotanud lumemütsid,
teedel vulisevad veed.
Lume alt välja on ilmunud muruplatsid,
kus kevadeti rõõmus elu keeb.

Peitu pugenud on valged pilvetupsud,
ööd ei valgusta hele kuu,
ega paista sisse koduaknast-,
kõikjal pimedus, uhhuu...

Valge lumi

Valge lumi lilleõiele laskus,
sel valgel lumel puudus raskus,
lilleõieke seisma jäi püstipäi,
temagi valgest lumest osa sai.

Esimene lumi

Lumi keerutab ja keeb
keerleb ringi sõiduteel
autodel on paksult lund
sadas siis, kui nähti und

Autoklaasil kojamehed
kiirelt lume lükkavad
sõiduteedel, kõnniteedel
sahad ringi vuravad

See on esimene lumi,
mis meeleolu rõõmsaks teeb
sumpan lumes põlvedeni naudin lumerohket teed

Sulama kui hakkab lumi,
siis mul jookseb silmist vesi
nuttu pidama ei saa
nii kurb on olla lumeta

Selle aasta essa lumi

Eile lõpuks sadas lund
millest näinud und
essa kord see aasta
ja polnudki vihma - saasta;

ilmataadil kusehäda läbi
mille üle tundnud häbi
et suvel seda alla
soristas
nüüd sügisel mahedusega leevendas;

isegi pajutibud juba lahti
pidanud ka ma rohelusele vahti
mille pungad lehtpuudel olemas
nagu uus kevad algamas;

AHHHA - aga vat tali tuleb
kevadelootus ullikestel sureb
sest essa lumi maas
sellega olin seda lullat alustamas;

FAKT: vihm on kui kusi
ning ka muud nähud on täis üllatusi
nt. kui helbed maha sajavad
siis inglid ilmataadiga pihku taovad;

v ..... Loe edasi →

Lumi, HÄÄ - HÄÄ!

Pärast sula on tali tagasi
jälle paksult lund
sahk rühib teedel edasi
pikemaks venib tipptund;

torm Eestit üksi ei jätnud
meil polnud kõige hullem
on sitemaid ilmasid olnud
suur külm lumetormist hullem;

saime valget, mis nii suur
kui lebo, HÄÄ - HÄÄ!
tuleb sula, tehakse skulptuur
neegritel lund pole, NÄÄ - NÄÄ!

Esimene lumi

ma põlen
kui tuli
su soojus
mu poole
ma sulan
kui lumi
on langenud
maha
see esmane
süütus
on vaadatud
uni
kuid kestab
ning ulatub
aastate taha


/Mari Uri/

Esimene lumi

Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.

Valged kasukad saand aias
üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.

Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.

Lumi

Taas maha sadanud on lumi
peitnud ära musta maa.
Ta õrn on,
kuid piisab sellest...
peaasi, et ei oleks musta maad.

Lumi

silmapiirini lumi valge
hingki nagu tuisk
talve vaikusesse tardub
selle puhtusest hetkeks
hardub


Esimene lumi

äkki maa sai valgeks
tee õu aed
ent mitte taevas aeg
kust surma alla
muudkui langeb



Uuest aastast mõeldes

muud ära mulle soovi
aita elul olla elus
ilus armastuses tões
kalliks vennaks õeks
olla ustav sõber
eal see taeva all
ei lõpeks
aita elul alles hoida
liblika lendu
kiivitaja hala
hahetavas kevadöös
kui teeb sind unetuks
tuppa kostev
tema kaeblev sööst

ESIMENE LUMI

Küla saunad kõik küdemas, haljad vihad haudumas. Möödas rasked rabamised. Poisid, pihtu pehmitama!

Liugleb lumelemmet, langeb maa mõtlikule palgele, kukub murekortsus kamarale ning säbruseks sajuks siis tiheneb. Maha vajutab mahedad suitsud. Ja valges viduses vaikuses võib nüüd selgesti kuulda suure aidavõtme kriginat lukuaugus ja sahvrilingi loksatust.

Oi maa, oi mamma, sinu annid on ütlemata head! Nüüd ise ka pireke puhka nende vastsete vaalitud linade ja selle madala taeva

pehme karvase kasukahõlma all.

Meie aga hakkame kapsaid servima ja kaalikaid kupatama, sink ..... Loe edasi →

Lumi

Nüüd laotand omad valevad terrassid
On lumi kõikjal. Roosilehtena
Ta langeb aeglaselt ja hõbeehtena
Nüüd aida katvad tema sammetmassid.

Kui oleks kallutanud piimatassid
Kõik ingellapsed taevas. Tähtena
Ta liugleb, okstele jääb plehtena:
Kui lebaks aknasimsel valged kassid.

Ning õhus värisemas karget hingust,
Mis ruudustikul hangumas kristalliks
Ja laste kätte kuhjub hiiglapalliks.

Pea kõrge mägi kasvand kitsast kingust,
Ent ikka tuisutab veel taevast tuhkrust:
Maailm kui muinasmaa, maailm kui suhkrust.

VARANE LUMI.

Näe, äkki üllatanud lumetormi keerud
on valge tuisu sisse sulgund välja veerud.
Tuisk jäätab aias puud ja põõsast hilis-haljast,
hiil peksab hiili järel hõbepaplit paljast
ja viimseid lillekesi, kaua rabituid,
levkoisid, astrid mässib, matab abituid.
Märg räitsakate lobjak aknaruutu piirab,
mets eemal läbi tuisu tumehallilt viirab –
ja iga rohelist tuisk halvab, salvab lehte,
kõik safran-kollase ja purpurliku ehte
ta okstel tuhmistab ja maha virutab,
lund, karmi koormat, kõige üle sirutab.
Ja kuna tormavat silm väljas tuisku uurib
ja haledus meelt kõige halja ..... Loe edasi →

Lumi sajab

Lumi sajab, sajab kõige üle.
Tuttav ahastus ja meeleheit
kaugenevad, kuni enam pole.

Istun lumes, märg on roosa kleit.

esimene lumi

langeb taevast valgeid tähti
liuglevad tasakesi nad alla
esimene lumi seda aknast nähti
päästis lapsesuul rõõmu valla.


riidesse kiiruga pani poiss
sokid - saapad tõmbas jalga
paistis välja nagu kubujuss
kes külma üldse ei karda
nõnda lumesõda isaga algas.


ehitas oma kindlusele valli
seal oli tema kuningriik
hiljem tegi lepitava kalli
isaga jäi rahulik viik.

langev lumi

Langev helkiv lumi taevast
valgustanud imedega südame
vabastanud murede vaevast
inimhinge - on kinkinud
rahu täis pühade armastuse.

Esimene lumi

Selle talve esimene lumi
oli tulnud ööga vaikselt maha.
Me kõndisime tänavatel hommikuni,
sest bussisõiduks lihtsalt polnud raha.

Meie sees üks imeline tunne
aina sügavamale see rajas rada.
Nähes linna, mis vaikselt vajund unne,
õhus keerles lumehelbeid mitusada.

Lumi ja armastus...

Lumi oli mu elu,
nii ma matsin elu.
Ma lootsin armastusele,
aga see mida tundsin polnud armastus.

Aga kui lumi otsa sai siis kurvastasin,
aga miks ma kurvastasin.?
Kuidas hakkama ma saan kui pole armastust ega lund?
Mul armastus ja lumi on otsas.
Mul on süda nii külm ja armastuseta,
ning lumeta.