Sõnale lumi leiti 576 luuletust
Jõulukuu
Hämardumas õhtutaevas,
valge lumi katmas maad.
Kaunis linnatule kumas,
peatselt ilmub tuttav saan.
See ju jõulumees, kes muu
oodatud ta jõulukuul.
Kes on olnud tubli, kraps
kingitusegi saab naks.
Küll on jõuluõhtu tore,
rõõmu, lusti nii mis kole.
Kahjuks õhtu läheb ruttu,
juba aeg on minna tuttu.
Külla tuleb teine mees-
Mati see, kel uneliiv on koti sees.
Seda meile silma puistab,
unemaale viib, ei luiska.
Unes näeme valgeid jõule,
pidusööke, jõulusalme.
Õnneks aasta pärast uus-
jõulukuu on tulekul.
Sel ööl
Sel ööl ma nägin üht und
oli valge maa ja süda lõi tuld.
Mis sügisest must, sel näidati ust
talv tuli, õigel ajal just.
Lumevaip see mattis kõik rajad
küll koju jõuab, kes piisavalt tahab.
Ja minagi siin lumetähele laulan -
on hea, et oled kohal nüüd, talv.
Annaks veel, et tuisk jahutaks hinge
kui õnne liialt kogunud ma.
Ainult vaikus minu ümber teeb ringe
kui taevas toob kübemeid taas.
Naeratab paju ja särab kristall
mis katab väikest tiiki ääreni.
Kadunud linnud ja kadunud hall
naeratab päike maailmaveereni.
Naeratab vaikus, hääletult kiigub
.....
Aknad on jäätund
aknad on jäätund
ja laest sajab lund
lund kui und mu silmadele
silmadele und
aknad on jäätund
aknad on jäätund
ja laest sajab lund
keha voodisse suland on
saabund unede tund
aknad on jäätund
aknad on jäätund
ja laest sajab lund
lund kui und mu silmadele
mõtted on maabund
aknad on jäätund
Pingu Ja Valgeke lumememme meisterdamas
Pingu ärkas täna hommikul vara
mõtteis oli kindel tal soov
täna teha üks vahva lumememm
sest lumi oli mõnusalt sula.
Läks äratama Valgekest tasa
kellel vurrud nina all
võbelesid raskest norskamisest
nagu põrisev automootor.
Pingu sosistas talle kõrva
nii ta oma silmad avas
haigutas suu hästi laiali
uniselt veidi aega maigutas.
Joostes läksid trepist alla
haarasid külmpkapist kala
pugisid kõhu kiiruga täis
panid selga joped ja jalga
pehmed ning soojad saapad.
Kahekesti hakati veeretama
palle lumememme tegemiseks
esimene valmis ilusti ja
südames ol .....
jõulud
lumepuistega värvitud puud
valgeks sümboliseerimaks rahu
tähed naeratusega ehtind suud
sädelusega üksildasel kuul -
kelle piiratu valgus ei mahu
muidu aknast kiirena sisse
tulukesena igasse südamesse.
härmatise tolmu maailmale
saputand üleannetu pakane
vilkuva virmalisena silmale
hingeline hinguse hetk vagane
--------------------------
härdavõitu tunne ilusale
mõeldes - elu klaaspind
õrn... sile... tasane...
Do not stand at my grave and weep
Do not stand at my grave and weep:
I am not there; I do not sleep.
I am a thousand winds that blow,
I am the diamond glints on snow,
I am the sun on ripened grain,
I am the gentle autumn rain.
When you awaken in the morning’s hush
I am the swift uplifting rush
Of quiet birds in circling flight.
I am the soft starshine at night.
Do not stand at my grave and cry:
I am not there; I did not die.
Mary Elizabeth Frye
NALJAPÄEV
VIHMAPILVEL TULI MÕTE
TÄNA MITTE NUTTA,
MUIDU JÄÄVAD KUMMIKUTES
LAPSED KINNI MUTTA.
MÕTLES - LASEN HOOPIS ALLA
PAKSULT LAIA LUND,
SAAVAD SIIS APRILLI TEHA,
KUI ON KOOLITUND!
ÕPETAJA PALUKS VÕTTA
LASTEL KOTIST KÄÄRID,
SEST ON MEISTERDADA VAJA -
TULEMAS JU NÄÄRID!
LAPSED AGA RAPUTAKSID
PEAD JA JUUKSEID MÄRGI,
SEST ET KATKI KOOLIMAJA -
VIHM EI JÄÄNUD JÄRGI!
/Mari*Uri/
Sulab kevade
Kui talv otsa lõppes
nii jäine ja nii lumine
Jää kraavi ära viskasid
sulalume kokku lükkasid
Kui külm otsa lõppes
nii karge ja nii kõle.
Päike külma peletas
kõleduse kustutas.
Kõik on nüüd nii tore
Välja arvatud üks asi, nii kole
See talv olin mina ja see päike sina
Mu armastus kui jää, nii karge ja kõle
Jää ja sulalumi veeks on muutunud
Ei ole kuhugi nad kadunud või kustunud
Kurvalt voolavad nüüd mööda uusi radu
Ja niimoodi nad kulgevad kuid ja aastaid sadu
Selles või hoopis teises uues elus jõuavad
Nad mõlemad jää ja sulalumi su juurd .....
Jõulud
Jõulude aeg on käes ja mõtlesin et kirjutaks siis mõne jõulu teemalise luuletuse.
Jõulud jälle kätte on jõudmas
Just kui mehike järvel sõudmas.
Isegi maha sadanud on lumi
Ning keegi pole enam kuri.
Tänavad rõõmsaid lapsi on täis,
Sest jõulud on taas käe.
kõik suures jõuluhoos.
Kinke ostavad kõik koos.
Need tulevad parimad jõulud.
Kui vaid kohale nüüd jõuaks see.
Kevad südamesse pugend',
päikegi paistab juba kõrgel.
Kuid siiski tunda veel
on talve hõngu,
maagi veel on lumekoorma all.
Tahaks sooja,
kuid ei tule -
tuleb ainult külma.
Miks nii,
kui kevad varsti käes
ja sooviks rõõmu tunda
looduse taassünnist,
mis toob päikse südamesse?
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Ei suuda enam ära otsustada,
kas tuleb vihma või tuleb lund.
Jääks magama, aga mul pole ju und,
sest varsti tulebki juba see tund,
mil pean kodust lahkuma
ning oma riigi pärast välja astuma.
Kas sõda ongi ainuke lahendus?
Kas sellele pole siiski asendust,
meil pole ju vaja, seda masendust.
Me vist pole varasemast õppinud,
kui teame, kuidas need sõjad on lõppenud.
Samamoodi nagu päästame ka saadame,
kuid kahujuks sõjad ei võida me mitte keegi.