Sõnale luule leiti 523 luuletust
Luule
Vahel ridu lugedes
Sa mõtled veidi ette,
mis võib ajas tulla veel
mu luuleridadesse,
on seal hetki eludest
või loodust veidi peidus,
ajahetkes valudest
või isiklikust võidust.
Siiski ei tea isegi,
mis elu mulle toob,
ei ette mõtle ridagi,
vaid uusi ridu loon.
- Tarmo Selter -
2022
Ole pai ja loo üks luule
Ole pai ja loo üks luule,
ole kogu aeg selles protsessis,
see oleks ju võimatu, ütled,
ei saa ju hingata ja silmitseda vaid neid riime, riime, riime
Küll tulevad ja kurdavad, et appi ei tule enam välja,
proovid küll, aga ei tule,
ja siis hakkad suitsetama, hakkad jooma, hakkad muid asju tegema,
otsid loomingut,
aga loomingulisus on su sees olemas,
su sees ja su ees...
Miks mitte vaimustuda tühjusest?
Paus on ka muusikas
ja ta laseb uule noodil uut moodi kõlada
Heituda, et puhkama peab või et väike hingetõmbehetk tuleb võtta
ei ole eriti paslik
See on kõik .....
Kõige enam aplause Stalini luule eest
Pealkirjas ütleb
mis mu luuletusega toimus
aplause juurde tuleb
kirjutanud seda, mis põimus;
lugejat kõige rohkem
on lugu, kui Stalinit peksin
mul ka tuju parem
kui Eestit päästsin;
rekord on üle 2900!
oi, kuidas teid tänan
kostub igavikku rõõmukaja
ikka juurde kirjutan
LUULE EKSIILIS
Kui rahvas, harjund jooma halbu viinu,
kõik pärlendavad mahlad sõtkub poriks,
ja nõuab luulelt, et kui tuhkatriinu
ta nende padades ja tolmus soriks,
siis, pillamata ainust etteheidet,
kaob laulik parisnike purjus salgust,
et altaril, mis hulkade eest peidet,
kui viimne usklik ümmardada valgust.
Ning nagu lapse kurjustavad kilked,
kes tahab kilde murda päiksekiirist,
nii mõnitava rahva sõim ja pilked
ei tumesta ta silma selget iirist.
Ta teab, et sama jõuk kes, huulil vanded,
nüüd kõike igavesti-kaunist trotsib, —
käes sooblinahad, kuld ja teised anded,
kord nuttes kõrvest k .....
(Eesti luule antoloogia I lk 200)
Olen väsinud ootamast,
olen pettunud lootmast.
Kätest ramm
kadus siruten neid sinu vastu.
Vaarub samm.
Raske seista, raske istu, astu.
Nüüd ei vannu, palu.
Nüüd on mööda valu.
Ainult tuhk
jäänud kõigest hinge maha.
Elu puhk
sellegi viib mitme mere taha.
Tahad istu, nutta?
Tahad joosta, rutta.
Mulle see
nagu jookseks pilved, mühaks palu.
Minu tee -
see on: lauluks ülendada valu.
Hooldushaigla luule
Raha kokkuajamisel ole hoolas
Selle ajani kui sinu põhisisuks elus
Küünelõikus, telekas ja kokakoola
Mida laps toob palatisse hoolimata keelust
Raha kokkuajamisel ole hoolas
Saad üksi olla siis sa omaette
Jääb nägemata naabri värinad ja kooma,
oiged, viimsed hingetõmbe hetked
Kõik su haridus, su tähtsus ja su edu
On lõpusirgel need kui muinasjutt
Ja ainus küsimus mis hoiab sind veel elus:
Kas tuleb laps sind vaatama või on tal rutt
Sünnipäeva luule lastele
Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------
Tipa-tapa aasta kõnnib,
kõnnib pikaks väiksed põnnid.
Palju õnne, mängulusti,
mingu kõik sul ikka hästi!
-----------------------------------------
Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad vee .....
Sünnipäeva luule lastele
Alles oli emal väike beebi
aina tatsas mööda tuba.
Pea tal märg ja juuksed sassis
oma kõhu tühjaks rassis.
Tuli uperdades kööki
rippus põlles,nõudes sööki.
Aga täna(nimi)juba suur
seljas kleit tal täitsa uus!
-----------------------------------------
Kaua laps siis hällis püsib,
juba rähkleb, juba rüsib.
Paneb oma pehme sääre
üle kõrge hälli ääre!
-----------------------------------------
Pese hästi puhtaks musi,
emmelt-issilt torti küsi,
ole hästi virk ja pai
aasta vanemaks ju said!
-----------------------------------------
.....
Kevade luule
Ahistav igatsus krohvis ta südameseinu,
pole akendki millest õhku oleks imbunud,
ei siin hapnikku leidu.
Üks mõte kannab viha ta ajju,
ei leia keegi leegi eest varju.
Ta tunded on kirglikult kuumad,
ta kadeduse nöörid teda surmavalt poovad.
Ta süda jääb seisma kesk vaevalist tõusu,
kas pikk on neil samm
või ongi temast saanud tunnete vang.
Ta pilku ei tõsta, ta vaikib kui tumm,
ta mõtteis pole miskit selget,
on vaid ahastus, millel voolamise
peatamiseks puudub tamm.
Ta vaikselt nüüd kustub igatsuse embuses,
kaob vaikselt tal usk ja lootski hä .....