Sõnale luule leiti 871 luuletust (top)
Päkapikud ehtisid kuuske
Päkapikud ehtisid kuuske,
kuuske kõige kaunimat,
jõululuuletusi lugesid juurde,
saatsid pilke säravaid.
Trill ja trall käis ümber kuuse,
lumi keerles kuuse all,
veeretati kukerpalle,
kuu tegi tiire taeva all.
Päkapikud naerusuised,
kuusk säras ehteis,
rõõmu juurde tuues,
head meeleolu luues.
EMALE
Ma nukkudega aru pean,
mis emale teeks meelehead,
mis talle sära silma tooks
ja terveks päevaks tuju looks.
Kuid nukud ei tea miskit kosta.
Nad soovitavad kommi osta.
Kuid minu jaoks liig lihtne see –
komm alati ei imet tee.
Ma hoopis luuletuse loen
ja siis veel talle kaissu poen.
Ma talle kõrva sosistan,
et: sind ma väga armastan…
Just nii teen päeva rõõmsaks emal
ja näen, et särab silm nüüd temal.
Luulepäev
Mistahes luuletusi võib kokku kedrata
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes laule võib luuletustest luua,
sel kaunil luulepäeval.
Mistahes rõõmudega südant täita,
sel kaunil luulepäeval.
Luule kaunistab su hinge,
lase sel särada,
võtab maha sinus kuhjunud pinged,
kuigi vahel on valus ta.
Kevadel
Kõlises kelluke
karujõmm ärkas
karujõmm ärkas
ja korraga märkas,
et lehed on puul ja rohetab rada
ja karujõmm tahtis luuletada.
Luuletas seni kuni vihik sai täis
ja nendega kenasti rahule jäi
siis luges ta värsse, et kõmises maas
ja salmide vahel ta mõmises ka.
Neid lugusi kuulis oksa peal pääsu
ja et oli kevad polnud tal pääsu
ta peast noodipaberi tõi
ja rõõmsad viisid sedamaid lõi
Jänku Juss värvib mune
Lastetegelane on pilves
lihavõtted teda koormab
tema mänguasi on kirves
kuurist selle haarab;
vaja mune värvida jälle
karu Oti ähvardusega koju tõi
pistis sõbra munad sahtli vahele
ja need pauguga kinni lõi;
kuis lillad sõbra munad
tuppa tiriti Oti väike vend
temal peksti roheliseks nagu õunad
sõprade elul on väike hind;
ema kaevu uputas
ja tüdruksõber sai kirvega
nende surm Jussi erutas
silmamunad värviti siniseks pintsliga;
ei salli enda väikest venda
ajas tema hakklihamasinasse
pole pereelul mingit hinda
visanud kehaosad kaminasse
Jussi isa .....
Küll kutsub
Küll kutsub, küll kutsub
see kevadine hõng,
lume alt sulanud
kollakas-rohekas õnn.
Küll naeratab taevas,
küll kallistab puu.
See on Emake Loodus,
see on kevadesuund.
Rohked sulaveejõed
vallutavad teed ja rajad,
paljastades sügise tõed.
Meil on seda vaja.
No ei hakka tuju olemagi
Ma valutan ainult selga
muudkui tuleb lund alla
mida peab lükkama, ära pelga
terve tali veel valla;
see asi rohkem ehtne
kui 4. advent täna
on puudu jõulutunne
ma ei kuula teiste head sõna;
sest, kui elab maailm
ühest ajast ja imest teise
kaob vahepeal muu aeg ja ilm
mis möödub kiirelt nagu kivivise;
jätsin jõuluturule minemata
niigi iga aasta seal käinud
koju läinud midagi uut saamata
samat saasta seal näinud;
tõin piparkoogitainast
aga ise ma küpsetada ei viitsi
kõrini selle lõhnast
ja kingitusi teha ka ei raatsi;
mis imesi sa jõuludest ikka sa .....
Jõuluvanale
Jõuluvana oled tark mees,
Hoolitsed kõige eest.
Sul on midagi mida ei müüda:
Sul on suur süda.
Sa külastad kogu maailma,
Hoiad kõigel peal silma.
Jõulumemm, päkapikud, põhjapõdrad ja teised sõbrad.
Piparkoogid ja soojad joogid.
Tänan, Jõuluvana, sest sina need jõulud meis loodki.
sul korraga
palju aastaid mu salasooviks
on juua Lissabonis Pessoa
pildiga tassist kuskil terrassil
kohvi kuulda kuidas krigiseb
tramm relssidel mäkke ronides
linn askeldab oma keskpäevas
õitseb päikese käes aias mõni sidrun
ees silmapiirini ookean on lahti
sul korraga pole kuhugile
enam minna tahtmist
tuule eest hõlmad vaid pisut
korraks koomale kisud
Pessoa on väga huvitav Portugali luuletaja