Sõnale luuletus leiti 580 luuletust
Armastuse luuletus
Sa oled kõige toredam neiu terves maailmas
sind võiks kutsuda kuningannaks ja su juuksed lõhnavad
nagu ilusad roosid ja kui tuled lähedale siis ma tahaksin
öelda kui armas sa oled kui ma peaksin enda luuletusi ette lugema
siis ma loeksin sest su naeratus on kristall ja su hääl on teemant
kõige kallim tüdruk oled kui me kirjutame üks teisele siis ma mõtlen
ainult su peale kui toredam neiu sa oled ja ma kirjutaksin su kohta
ainult ilusamaid sõnu ja prooviksin öelda kui armas ja ilus sa oled
iga päev mu mõtted on ainult sinule ja ma annaks enda südame sinule
Luuletus ee ...
Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.
Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
Vaid üks kümne näoga mees,
süsteemi , rikkumas on sees...
Tulijat , kes meile veel tõttab,
väraval ohakas , vastu võtab.
Harv roos,sekka kukub veel,
ta pangas , kuhu röövlid teel.
Lehekülje ehitus , küllalt hea,
kuid turva kontroll leiab vea.
Häkkima - kipub tihti keegi ,
server tugev,ju lohutus seegi.
Vaenlane kindlust omale rajab,
me luule lapsed minema ajab.
Elii .....
Luuletus Sulle
Mul pole muud vaja,
kui sinu naeratust,
sa oled mulle kui,
teine päike,
sa annad mu elule läike,
kui mu peas toimub äike,
mis pole üldse väike.
Kas ma olen unenäos,
sest sinust ainult unistan.
Üritan hoida ennast vaos,
vett alla kulistan.
Ma olen vist armunud,
sina soojendad mind
kui olen külmunud,
ma armastasin sind,
juba siis, kui olid ilmunud.
Elu poleks imeline
ilma sinuta kallis
aitäh et mind sallid, sest
pole paremat kui sinu kallid.
Kaltsunuku luuletus
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
tema pehmed sammud, nagu peakski olema,
tema hoolas pilk, nagu
tubli põllumees,
toimetamas-talitamas, põll ees.
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
tema vilkad vardad, sõrmed
valmis õmblema,
tema aus nägu, ninal prill,
nagu kõige armsam krokodill.
Korra päevas ikka meenub mulle ema ema,
mulle ammu kunagi pani nime tema -
ja nüüd ma olen isegi
nagu vanaema...
Väga kena!
Leenu.
/Mari*Uri/
Vihane luuletus.
Mul täna tuju jälle sitt
nii sitt et sitaks sitt
on meel nii mõru
et kusi pähe lööb
kes soovis mulle
sitt-kust ja jõudu?
vakk juu on lõuna eesti murdes mis?
räbalalt palju jääb enda sisse laperdama
mis vaja välja pursata
on jäänud kuradile saatmata
ja eiteakuhuveel
kõik
kes peaksid rippuma ei tea kus
nii õndsalt elu naudivad
ja mina
mina piinlen ütlemata ütlemiste pärast
sitalt piinlen
sest olen õpetaja
fakk raisk
Luuletus ainsale neiule.
Ma tunnen siin ilmas neidu vaid üht,
Kel sihvakas talje ja sirge on rüht.
Ta silmist ju kiirgab ni kaunist ju sära,
Et temast ei läheks ma iialgi ära.
Su silmist nüüd igal ööl ma und ju näen.
Mul unes ju kaunid ka tunduvad sinu käed.
Nüüd tahaksin ma sind, kes armastad mind.
Sest elu lõpuni kannaks ma sind.
Ma tahaks sind käte peal kanda
su soovidemere randa.
Paika kus koos saaks olla me kaks,
Kus elu meil muutuks siis mõnusaks.
Kas tohiksin paluda ma sinu kätt?
Või ütled siis mulle sa südamest pätt?
Kui lubaksid sina, siis tuleksin mina,
Ja kingik .....
Tärkaval aal´
Pajutududest looduse padi
on liblikal puhkuseks hea,
kui looduses lehti on nadilt,
seal pehmelt ta puhata saab.
On kollane liblikas nähtud,
värvikirevam tiirutab veel,
tõenäoliselt polegi ohtu,
et vihmane suvi on teel.
On tärkava looduse ilu
kõrgel taevas ja mullasel maal,
on kevadet südames minul
ja Sinul sel´ tärkaval aal´.
- Tarmo Selter -
2024
Kevade
Lumi vaikselt talla all
on leidmas oma kohta
sulavetes kraavis küll
nagu oli loota.
Kevade on leidnud tee
tagasi me juurde,
luues korraks sügise
enne veel ka suve.
Kraadid tõusmas suure hooga
ülespoole plussi,
juba homme hakkab looma,
näha saab ka ussi..
Mina istun, ootan päikest,
linnulaulu kaja,
hoides iga hetke väikest
sellel kaunil ajal.
- Tarmo Selter -
2024
Talvetrall
Oh kui tüütu oli tõusta,
vihma kallas ladinal,
kraade plussi oli jõudmas
väga tubli viiekas,
kuid va´ ilm, Sa salakaval,
nulli viisid ilma just,
tehes nägu, mis ma ajan,
teeseldes ka üllatust.
Miinuseid siis tasa-tasa
lükkad muudkui alla,
jäisel teel siis sala-sala
libedustki annad,
luues tunde nagu oleks
käes meil ikka talv,
kevad varsti jälle tuleb,
lõpeb talvetrall.
- Tarmo Selter -
2024