Sõnale lõngakera leiti 4 luuletust
Lõngakerake
Kiisuke, kiisuke pai,
kuhu mu lõngakerake sai?
Kas lõngakera pani plagama,
kui mina läksin magama?
Mul oli korvis seitse kera,
tahtsin nendest salli teha.
Suvel vihmase ilmaga,
armastan ma kududa.
Olen täpselt arvestanud
iga lõnga grammiga,
värve kokku sobitanud,
et klapiks mustrikirjaga.
Kiisuke mind süüdlase pilguga vaatas,
nurrus kogu ta kehake.
Suurest mängulustist jäi alles,
üks väikene lõngakerake.
Tunnete rägastik
Tunded sees on risti-rästi,
tunnen ennast päris hästi.
Nagu puntras lõngakeral,
hakkan tundeid lahti harutama.
Tirin tundeid siit ja sealt,
tunnetele järele jõudma pean.
Ühe lõngaotsa kätte kui saan,
hakkavad hargnema mõttedki peas.
Alati tunnetest sotti ei saa,
liiga palju kära teevad su sees ja su peas.
Vahest tunnete rägastikus ollagi hea,
kõhus liblikaid lendab ja ringi käib pea.
Ühe päeva ja öö
Ühe päeva võiksin end kiisuna tunda,
siis kurrutaksin kogu päeva ja öö.
Siis lesiksin sohval, hiiri ei püüaks
ja sooja kaminapaistel nurru vaid lööks.
Siis tassikest piima luniksin aina
ja maitsvaid krõpse pealegi sööks.
Siis lõngakerad korvist-kõik laiali puistaks,
mul vallatusi jätkuks;nii päevaks, kui ööks.
Siis perenaise palge ette kui jõuan--
Ei ta hurjuta mind, ei karju, ei löö.
Vahest tahaks end tõesti kiisuna tunda,
nurruda, vallatleda ühe päeva ja öö.
Vardad klõbisevad kiirelt
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad helisedes kõlavad.
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad mustrit käpikuile kannavad.
Korvis lõngakerad ootel,
keritud väikesteks keradeks.
Üks neist mururoheline,
teine taevasinine,
kolmas valge, pehmekene
neljas must ja ainukene.
Vardad aina klõbisevad,
vaiksed helid kõlavad.
Mõte mustrit paika paneb,
südamesoojusel käpikud valmivad.
Ise olen juba väsind,
vardaklõbin hinge jääb.
Elulõnga aina vähem,
kootud mustrid
käpikute peal.
Laugudele uni valgub,
käed rüppe vajuvad,
kiisukene,kes mul ainus,
lõngakorvis nurrutab.