Sõnale maa leiti 3203 luuletust
Valikud
Linnast maale...?
Maalt linna...?
Ikka linnast maale.
Loodus kutsub, süda tuksub,
maale lähemale tulla.
Üks pisikene kodu maal võiks ju olla,
väikene talumajake...
Pole vaja loomakarja,
hea kui on
kukeke ja kanake,
kel soojas pesas munake.
Siis veel armas kiisuke,
koer, kes truu on olnud minule,
tulevad kaasa maale.
Mida rohkemat mul vaja
maale kaasa võtta...
Jätkub sellest elust küll,
pole paremat aega tahta.
"Allahi karistus"
Infoks mujalt maailmast
jutte igavast ja huvitavast
isegi loetakse raadios ette
et Pakistan mattub vette;
aga, miks peaks mind see kottima
et nii kaugelt midagi kollitama
sedt ja meil taevas kole
jahedusega head suve lõppu pole..;
selle nimi kliimasoojenemine
toimub ilma radikaliseerimine
ongi rohkem sooja ja külma
ning ei jää keegi tormidest ilma;
ise pakid räägivad, et see "Allahi karistus"
see, kuidas paganad elavad patus
ning nii algab mingis arengumaas uputus
uuel Noa laeval uus kohustus;
või mis iganes seal nad usuvad
lollide sekka sellised kuulu .....
Tuul
Tuul põllul ringi tuhnib,
nagu otsiks sealt viljaterakest.
Tuul viltusel aknaluugil kõlgub,
ei ühtegi hingelist.
Tuul katkisel kiigel vingudes kiigub,
pole kiigutada enam kedagi-
Tuul vilistades korstnasse poeb,
otsides suitsuhõngu.
Tuulel mõruks muutub meel,
kogu tare on vajunud längu.
Tuul lehvitab rätti, mis pesunööril,
rätt liueldes lendu läeb koduteelt.
Tühjad on väljad ja kurblik on meel,
Tuul sahistab leinakaskedes veel.
Ukraina Memme-Taati
Ukraina Memme-Taati
istuvad koduaias, oma pingi peal.
Neil alles on veel natukene maadki
ja suur armastus südame peal.
Ei ole neil kuhugile kiiret,
atra seadma veel peab.
Vast pojad mängisid koduõuel-
Aeg, see varastanud sõjale nad.
Kiisuke lööb kurba nurru,
hiir teda ei peibuta.
Sügavalt poeb Memmekesel sülle,
Taadike kassi silitab.
Mis tuleb homme või ülehomme
ei nad ette tea,
kuid koduke armas on neile,
kus rahus puhata hea.
Kodumuld on nii kerge, kerge...
Ukraina poegadel mullast tekk on peal.
Memmekene vajub tasaselt unne,
Taadikese õlg toetab väsin .....
Kingitus Ukrainale
Saadaks tüki sinitaevast,
tüki kuldsest päikesest,
Ukraina, kus on mustjas taevas,
vähe särab päikene.
Saadaks osa lillekimbust,
mis korjatud on metsa alt.
Saadaks ühe linnulaulu,
mis kurba hinge rõõmustaks.
Ilus on küll meie kevad,
kuid täit rõõmu ei tunda saa.
Ukraina elu südames on praegu
Soov tükike kevadet on kinkida.
Vankumatu Ukraina sõdur
Ukraina sõdur viskab nalja ka rindejoone peal,
ukrainlasel on süda ikka
õige koha peal.
Sõjatandril tantsu vihub,
et ei nüristuks ta meel...
Kuigi pisar silma kisub,
siiski vaprust jagub veel.
Jalge all lirtsub pommitatud maa,
mustjas taevas raketid koledad.
Mõistus siiski terveks jääma peab,
TEENIDA ON AU
OMA KODUMAAD!
Pisikene ahne mees
Kuidas nii pisikene mees
jaksab kanda kurja südant enda sees?
Tal raske on, kuid sellest ta ei hooli,
missest, et tagumiku all istus katki
oma tooli.
Süües aina kasvab tema isu,
varsti lõhkiminekul on va' risu.
Silmadega tervet maailma pugib
ja näljasena nagu hunt,
saagi poole rühib.
Kurb tõde muidugi on see,
et ahnus ajab ikka upakile...
Ema ja poeg
Ema saadab läbi kardinapisarate
teele oma ainsat poega,
poega,kel aastaid kaheksateist vaid
Sõjakoledusi vaatama ja mõõtma,
mis täna nii uskumatu näib.
Reaalsus vaatab mõlemale näkku,
ema pead noogutab vaid.
Rahu ajal minna päriselt lahku,
normaalne see küll ei näi.
Poja rasked sammud astuvad teele,
tal rüht on sirge ja kindlameelne.
Huulil Ukraina hümn nüüd kajab
ja tuttavad on kõik kodurajad.
Ema soolasambana
jääb koduõuel ootama...