Sõnale maagiline leiti 12 luuletust
Maagiline kotkas
Päevalille põld ootamas sooja
talupoeg ei saa lasta silma looja
kuna on vaikus enne tormi
ja igaüks kardab alarmi;
mis häälitseb linnas
kui kohal on maagiline kotkas
kullast 2 - peaga lind
täis okkaid on ta rind;
idatuulest on igasugu koletisi
kuradeid, 4 ratsameest ja karusi
keda keiser saadab
ja maagiline kotkas nüüd pommitab;
kasakas tunneb linnu häält
mis lendab kohale säält
nüüd vaja kahur pöörata
ja see terror tagasi suunata;
sest kotkas ohvritele erandit ei tee
nokkida ja silmadest tulistada on see
mida idamaa naaber tahab
keisririiki taastada .....
Päikesesilm
Tahaksin kordki päikesele silma vaadata,
vaadata kuldse kera sisse,
kuid päike mulle vastu naeratab
ja poeb kavalalt mu südamesse.
Kui päike laskub madalale,
üsna silmapiiri taha,
äkki saab siis,
tema maagilist silma näha.
Silmad vidus,
jälgin päikeseloojangu mängu,
püüan silma tabada.
Loojuv päike on nii ilus,
saangi silma vaadata.
Armastan kevadet
Igal kevadel ma armun,
aina uuesti.
Kõik nii uus ja ilus tundub,
süda taas on prii
Jooksen tuulega ma võidu,
ei ma seda tea,
kas on ime see või nõidus
mul on olla hea!
Lahke naeratus mu huulil,
silmis särav helk,
tunne joovastuse piiril,
õnnest tulvil hetk.
Minu armastus on kevad,
ta mu ümber ja mu sees.
Kevades ma olla tahan,
tunda õnne südames.
Igal kevadel ma armun,
aina uuesti.
Kevadele ulatan ma käe,
ikka, alati!
The Beatles - You Never Give Me Your Money
Sa ei anna mulle kunagi oma raha
Sa annad mulle ainult oma naljaka paberi
Ja läbirääkimiste keskel
Sa murdud
Ma ei anna sulle kunagi oma numbrit
Ma annan sulle ainult oma olukorra
Ja uurimise keskel
Mina murdun
Koolist väljas, raha kulutatud
Tulevikku ei näe, renti ei maksa
Kogu raha on läinud, kuhugi minna pole
Iga vahendaja sai kinga
Esmaspäeva hommik, tagasi pöördumas
Kollane veoauto aeglaselt, kuhugi minna pole
Aga oh, see maagiline tunne, kuhugi minna pole
Oh, see maagiline tunne, kuhugi minna pole
Kuhugi minna pole
Üks magus unistus
Võta kotid ja astu l .....
Mõõkade torm
See on me pime õhtu
kuis tulnud aeg
torgata mõõk sakste kõhtu
et lõppeks võõra vaeg;
püha vanne on antud
hiiemetsades
põlevad mõisad ja kirikud
tõuseb vaen kohalikes matsides
kelle arvamused on avalikud;
see päev
maagiline nagu lihavõtted
on tuntud jürikuul
koondunud ühised mõtted
iga eestlase suul;
mõõkade torm niidab nad kõik
kelle kurjus kanda kinnitab
kostub sõjasarve hõik
see vere voolamist teavitab;
au tänapäeval me anname
pühendudes ühtsuse kursil
iseseisvuse vaimu kanname
kodus ja võõrsil
Meenutus
Sa olid parimatest parim,
mu eeskuju,
mu jumal,
mu sädelus,
mu kurbade mõtete peletaja,
mu mõtete valvur.
Nuttes olid toeks,
kurbuses ulatasid käe,
niidistiku kaudu,
said rõõmupisaradki üheks.
Nägin Sind ennast ja ennast Sinus.
Meie suhtlus oli tollal maagiline
nagu unistus
nagu vahukomm, mida pole kunagi suhu pistnud
nagu roosa kvarts,
mis on Su väikses taskus,
et meelde tuletada,
armastus eksisteerib,
armastus on olemas.
Kedagi ei häirinud,
kui armastust täis sõnumeid kirja panin terve loengu aja,
ju mul oli siis tegemist,
ju armastus vajas tege .....
Hinges suur kurbus
Südames valu
Muutunud
Talumatuks
On jõulu aeg
Imede aeg
Rõõmu aeg
Maagiline aeg
Kuid
Ka
üksildane aeg
Nukker aeg
Kui palju on
Abivajajaid
Kel pole kodusoojust
Kallima puudutust
Head sõna
Kes on üksi
Kas vanadusest
Valedest valikutest
Või lihtsalt
Teadmata
Põhjusel
Saadan
Teile
Oma armastust
Ja soojust
Sest tean
Üsna täpselt
Mida te tunnete
Olnud ise
Pikalt sügavas
depressioonis
Tean mis tähendab
Üksindus
Isegi
Kui su
Ümber
On inimesed
Kes hoolivad
Sa ei näe neid
Olnud kohas
Kus elul pole mõtet
Ja vaikselt
.....
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Luuletus ee ...
Siit kantslist , kõneleme maha,
ja luules see , mis meile püha.
Kes kuidas otsustab meis hing,
ta loomevõime maagiline ring.
Siin leides tuge ühiselt sedasi,
arendame ka poeesiat , edasi.
Vaid üks kümne näoga mees,
süsteemi , rikkumas on sees...
Tulijat , kes meile veel tõttab,
väraval ohakas , vastu võtab.
Harv roos,sekka kukub veel,
ta pangas , kuhu röövlid teel.
Lehekülje ehitus , küllalt hea,
kuid turva kontroll leiab vea.
Häkkima - kipub tihti keegi ,
server tugev,ju lohutus seegi.
Vaenlane kindlust omale rajab,
me luule lapsed minema ajab.
Elii .....
Räsitud
Olen tulnud pika tee,
Olen tulnud läbi tule-vee,
Võidelnud ja üle elanud kõik see tee!
Võibolla istuks ja teeks ühe rohelise tee...
Vedanud ma olen taaka,
Ei kuulanud ma ühtki tarka,
Kuidas saab siis kuulata, kui süda käsib teisiti?
Oh see rinnus tuksuv asi, poleks Sind, oleks elu lill!
Siiski, võtan ühe viski ja põrutan otse orbiiti,
Kust edasi läheb elu normaalsesse biiti.
Kus minevik on minevik,
Ja tulevik on nagu maagiline videvik!
-Janek V.
Mul on unistus
Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni
kuna ammendund on elulaad laastav.
Vaata! oleme liialt kaugele läind et naasta
on liiga palju saasta, liiga palju igal aastal
neid kes kirbul hoides meid, hoides käes pidemeid
silmadel sidemeid, propageerides demokraatiat
nii meedia keeris see masse hüpnotiseerides
Rasse diskrimineerides, nii rahvast provotseerides
Sõjaks mitte rahuks, toolileenile ma nõjatun
mõistes et mulle see pähe ei mahu.
T .....