Sõnale maailm leiti 798 luuletust
Mu peas on terve maailm
Mu peas on terve maailm, mida keegi ei näe.
Ma oskan varjata seda, mis mul mõtteis.
Välja olen mõelnud terve maailma, mis eksisteerib vaid mu peas.
Keegi ei näe, keegi ei tea.
See maailm pole püsiv, ta muutub ja kasvab koos minuga, ta on minu hästi hoitud saladus. Ta paistab väike, kuid minu jaoks on ta kõik.
Mu peas on paik, kus saan endiselt tunda lapselikke rõõme.
Või kasvada vanaks, olles ise veel noor.
Ses maailmas on unistused reaalsus ja reaalsus unustatud.
Päris elu käib siiski minuga kaasas,
tusase tujuga on sealgi torm.
See on aga okei,
Sest lill .....
Suur maailm
Suur maailm vaatab pealt tapatalguid,
ja ei suuda peatada sarvedeg vanakuradit,
kes lammutab, märatseb,tapab
ja põletab.
See ju maapealne põrgu on,
rahu ei ei leia siit mitteüks põrm.
Heaga vanaguradist jagu ei saa,
ta rahulepped kõik põrgukatlas põletab.
Ta oma kohutava plaaniga
laskus taevast alla,
et plaanipäraselt saaks vallutusi
kogu maailmas ellu viia.
Kui kaua jaksab maailm veel?
Ja kannatada tulekeelt,
mis nii ahnelt neelab saaki
ja valimatult seda teeb.
Maailm kui põrgukatel keeb.
Maailm oleks palju parem
Maailm oleks palju parem,
kui poleks vaenu,me enda sees
Pole mõtet kanda endas seda,
mis mürgitab su südant
ja su meelt...
Valgusta siis juba täna
oma meelt ja olemist!
Kanna endas elusära,
Jaga seda teistelgi!
Küll siis näed,
kuis pimedusevarjud,
põgenevad sinu seest
Muuta kaunimaks maailma
saad vaid Sina !
Ja me kõik, üheskoos!
Meie maailm
Maailm läheb hulluks.
Tasapisi.
Algul vaikselt.
Salamisi.
Kärestikku pole kosta;
kõrvuni ei kandu kosk.
Siiski määramatu hirmujõuga
langetab meid juga.
Üht-teist aimata ju oli,
paljut aga polnud.
Seda, et me nüüd ei hooli
mõtteski ei olnud.
Räägid tõtt, kuid ikka vale.
Mõistmiseks on hilja.
Meie maailm see ei ole,
kus sõber keerab selja.
Hulluks läinud on see ilm,
nõnda vaikselt salamisi.
Valguskiiri püüdev silm
sulgub tasapisi.
Maailm oli lukku pandud
Maailm oli lukku pandud,
luku võti katki murtud.
Vanad sepad higistasid,
ööd ja päevad sepistasid.
Suunamudijadki ammu,
lahti lasid mõttelennu.
Uuele peab andma teed,
küll siis vana taganeb.
Vahel sekka muinasjuttu,
Haladini lambike,
ilmu ruttu kohale,
paranda murtud lukuke !
Uus aasta juba teel,
tema võimsavam on veel,
2021 väikest nipikust,
kuidas päästa lukus maailma ust.
Maailm
Maailm nii eriline paik
Kahepalgeline ja kalk
Kes räägib näkku, kes klatšib taga
Olgu ta õnnelik
Tema teeb liiga endale
Oma mainele ja maailmale
Võta kätte, tule ütle näkku
Ära loobi pori teiste suunas
Midagi see ei muuda
Ela enda elu
Nii hästi või halvasti kui oskad
Muidugi, lihtsam on ju teiste eest kosta
Ilma, et vaataksid enda ette
Teeksid endale teene
Kui hoiaksid eemale teistest
Hoiaksid endale arvamuse halva
Ja maailmast saakski parem paik
Kõik polekski nii külm ja kalk
Maailm on Minu peos
Kahe käe vahel,
seda Maailma väikest
Hoian nii kindlalt peos
Tunnetan soojust,
südames päikest
Kaob hirm juba eos
Vaid Kahel varbal
Veel seisan siin äärel
Valu ei tunne ma
Tantsin ka siingi
veel serval Liig kitsal
ära sina küll muretse
Vaid ulata mulle
oma kindel käsi sa,
nii soojem on südames
Uus maailm
Uus maailm algas täna –
ehk veidi eilegi,
tõi tuppa kelmid varjud
ja valgust
teilegi,
viis käsipidi haldjad
taas villu metsasallu
ja juhtis loomad
tagasi
põllule ning tallu.
Uus maailm algab täna –
ehk veidi hommegi,
toob nagu päkapikud
kinke ja kommegi,
mis löövad karva läike
ja tõstavad su pea,
mis avamas on
silmi,
mõeldes: ”Mine tea…”
/Mari Uri/
milline imeline maailm
milline imeline maailm
viie-kuue superriigi valitseja
käes on tuumanupp
millega nad hoiavad
maailmas alles
rahu ja inimeseks olemist
need viis-kuus tuumariiki
määravad ära maailmas
elu võimalikkuse ning kestmise
päikese all
milline imeline maailm
elamiseks
millal see maailm
USA-s lasti enne tundide algust
maha 19 last ja kolm õpetajat
millal see maailm
vihkamast väsib
arutuna enam
saatusi ei räsi
nii oli see siis
kui mu nabanöör lõigati katki
nüüd hall varsti on pea
kelleltki pole küsida
keegi ei tea
edasi elama sellega pead
hommikuvalgus
päeva alguses
emana kummardu mu üle
hoia mind oma süles
vii mind endaga ühes
*
maailm on täis
maailm on täis viha
kokkuvarisemisohus
maailm on täis põlgust
ujub tulitavas raevuhoos
nagu lained rannamerel loksumas
vormib sellest vägivaldne rütm
tormiline. Maruvihane
samas jõuline
kuigi sooviksin anda maailmale
plaastri tema haavadele
soovin maailmale
mõistvust
hoolivust
armastust
võrdust mille nimel püüdleme
karmis ebavõrduses me piinleme
Maailm on minule võlgu
Maailm on minule võlgu
tuuled ja tormid ja päikese
maailm maksta võiks minule
intressideks seikluse väikese
Maailm on minule võlgu
nalja ja naeru ja nutud
veidi võiks maksta ta minule
õhtused veetlevad jutud
Maailm on minule võlgu
tahtmised tunded ja ulmad
ajataks maailm siis veidigi
viivisteks hingedes pulmad
Maailm on minule võlgu
iha ja võimu ja jõu
puruneks voolaks ehk millalgi
kogujal põrsaste põu
Maailm on minule võlgu
väärtused aated ja au
maailma käendaja anna siis
üks siiras ja imetlev "vau"
Maailm on minule võlgu
sinu su s .....
See maailm on mu koobas
Mis mul viga on,
iga mu rida ila toob,
see ila on igalpool,
väljumas lõugadest,
käsutab mõistuse,
täpsustab kõhkluse,
tõde ei räägi võrdlused,
kui iga skeem on võrgu seest,
saata kõik põrgusse,
et puhata mõistuses,
vabana tunda lõpuks end,
lõppude lõpust leides rahulolu,
samas jorus ajand taga moodust,
leida koht kus kohtuks, kui kohkun,
ootus, suur lootus, kärn konn krooksub,
ootab oma printsessi, imesid tehti,
su elu õpetliku huumori killu sisse veeti,
pentsik, jah vahest ka meeldiv, teel hing,
otsimas unustust pakkuvat keerist,
seismas kus teerist, ehk .....
maailm peopesas
peopessa mahub terve maailm
milles igapäevaselt ma elan
kahele südamele loodud unelm
armastus nõnda lummavalt elav.
rajatud kitsukesed teed
ühiselt teineteisega koos
ristuvad nii alati need
õhtuks armsama embusesse toob.
peopessa mahub terve maailm
milles särab igavene päike
peegeldamas inglikujuna sind
kelle naeratus andnud läike
maailmale mis hubaselt nii väike...
