Sõnale maailm leiti 1073 luuletust
Müüri taga
Pole olemas jumalat ja tõelist rahu
aga nende nimel alati sõditakse
vaen müüri taga ära ei mahu
seda Palestiinas vabaks lastakse;
on juut moslemi vastu
Ees - Aasia paljude tõotatud maa
jätkub konflikti ajastu
erineva religiooniga rahu ei saa;
veri tänavatel ja soolikad laiali
uus põrgu on alanud
ÜRO'le see tähendab skandaali
kõrberahvaste vana viha pole lõppenud;
kolmas ilmasõda on varjuline
sellel mitu erinevat nägu
võib olla salakaval või tuline
pigem see Europast eemale jäägu
Mina ise
Mulle meeldib olla mina,
vahel tujukas, kuid hea,
veidi püsti ajan nina
nagu ilmas kõike teaks,
siiski tunnistan, et ise
olen vahel eksinud,
siiski selle teadmise
mällu jätan kulunult,
sest ma olen mina ise,
ei mind keegi õpeta,
kuidas olla inimene
oma väikses maailmas...
T. S.
Jõululauakõne
Elus ei tulegi midagi rohkem
kui armastus.
Järgmised jõulud, järgmine hommik
ja rahustav öö.
Järgmine õpipäev, vaheaeg,
vahepeal mure ja rõõmud...
Järgmised plaanid,
järgmine püha ja
asine töö.
Elus ei olegi midagi rohkem
kui armastus.
Tunne - või mõte, või taju või
mõnikord südamesoov.
Kallistus, sõnum, või kõne
või kohtumishetk...
Millal saab üheks ja kokku
su maailm,
tervikuks pool.
Elus ei olegi,
tulegi
midagi rohkem kui armastus.
Sina ja mina - ja meie
ja teie ja nemad...
Kõige armsamad tuttavad,
naabrid ja sõbrad,
vanavanemad, p .....
Kingikott
Tühi kingikott
nurgas haigutas,
terve aasta
magas seal,
aeg ta äratas.
Venides end
sirgu ajas,
paela kohendas
ja siis potsti,
kukkus kokku
jõudu polnud tal,
kiirelt vaja
kotti täita,
küll siis
jalad all.
Kiisupoju paela hiilis,
tahtis mängida
ja siis sipsti,
kotti hüppas
ühes paelaga.
Kingikott samm sammul
tatsas,
leidis Legola
kotisuud nüüd
tasakesi,
hakkas paotama
kotipõhjast kiisupoju,
pani plagama
ühes kotipaelaga.
Kingikotil tore olla
oli võlumaal,
suuril silmil
ammul suil,
aina imestas,
kingikotti legoilma
kiirelt mahutas.
Kingi .....
Armastus
Seisime vastastikku,
silmavaade meil üks,
kas jääda kokku,
või minna lahku,
süda meil kiiresti lõi.
Ühest peekrist me oleme joonud,
ühest õnnetundest vahest kannatus sai,
südamed meil paelusid kokku,
suur pulmapidu peetud sai.
Lapsi neli meil kokku,
maailm nii suur ja lai,
nüüd seisame vastastikku,
otsime silmadest tõtt,
kas minna kokku või lahku?
Süda veel armastust on täis.
Ära veel tule
Iga kord kukkudes kasvatan tiivale
veel ühe sule.
Iga kord tõustes kirjutan liivale:
Ära veel tule!
Ära veel lasku, sest päike on pesas
ja pikutab koit.
Ära veel valgu, sest linnud magavad kesas,
seemneis valmimas toit.
On pooleli puudeta pargid, lahtised katuste kivid
ja värvitud villad,
viltu teeristide piirete rivid, lilletud veerede peenrad
ja lõputa samblased sillad.
Veel on hingeta uksed, ilma raamita avata aknad
ja peeglite pildid,
kuldvõtmeta lukud, suure alguse täheta
nimede südamesildid.
Ära veel tule, sest salaja seotuna keegi vabalt
ei lenda, ei .....
Meie maailmad ...
Ümbritsev maailm , kõikjal meie - ees,
kõige lähim hingeline , asub sinu sees.
Meis igas erinev , kujutlus sest - ilmast,
keegi külmaks jäi, sul aga pisar silmast.
Virtuaalne täiuslik , peaaegu meil - see,
tõeline armastus südamed hõõguma lõi.
Soojendas ja rõõmustas õnne meile tõi,
põletas kui lõkendama , tüli puhus lee .
Oma lauluga , ebamaise iluga embad ,
kaunid luuleread , vastu minult saad.
Temast hoolid peagi tõe selgitad talle,
veadki armsad, tunduvad nüüd meile.
Hansi!!!
Hingede harmoonia ...
Kaunis kevades kohtasin , mai päeval sind,
nüüd päikeseline maailm, vaimustab mind.
Igal saabuval õitseajal loodan leida ta üles,
tuled kui tookord õnnelik vastu, õied süles.
Ülev armastus meid embab , erilisel hetkel,
kingib elurõõmu , naeratuse särava palgel.
Vahel tuleviku õnn, koos ei saabu temaga,
hinge igatsused jäävad , neis oled minuga.
Armastusel südames ajatu on kuldne troon,
hellitab sul hinges noote tunde kaunis toon.
Elus võid kogeda , neid mitmeid oma teel,
sellist kui esimene , seni leidnud pole - veel .
Hansi!!!
Õhtune promenaad ...
Vaatlen rannal kuis tuul lainetama tõstab vett,
kaldal rebenemas vahuks laineist voogav kett.
Uljad kajakad , neil tiib merepinda puudutab,
plinkiv majaka valgus ööpimedusse sähvatab.
Üksi päris promenaadil , minu kohal ilmaruum,
päike mere taga koitis uus seal hommik kuum.
Sinu üle miljon tähte , kuusirp selge helendab,
lõppmatuse ees meil hing härdalt kummardab.
Siin kõiksus ta looja universum koos teie ees,
kaugele pole tulla asud võimsa süsteemi sees.
Planeet Maa meid hoiab , kosmilise ohu eest,
meie rajada jääb maailm vaba turvaline seest.
Hansi!!!
Erinev tõde ...
Sinu tõde, ainult sulle omane mõttelaad,
üldjoontes sugurahvas , kattuvad - nad.
Teisel rahval erinev mõtte - meel, keel,
kohtud kas partisani , või sõbraga teel?
Maailmas ühine olla , võiks inimlik tõde,
naabriga sarnane sul aade, elule vaade.
Sinna käija veel palju , tundmatut maad,
siin sinagi kaasa , pisut aidata saad !!!
Hansi!!!