Sõnale maantee leiti 39 luuletust
ikka suve poole
mis teed Sa siis
kui ümber on lõhnade mered
värvide ookeanid
valgus ere
Sind jootnud täis on maani
Sa leiad end kui öösel kõrbes
kesk taevast kõrget
õitsemise salamandreid
pääsenuna justkui vangist
istumas lahtisi silmi
lihtsalt maantee kraavis
kus suve endasse sisse kaanid
Tänavakivi paigaldaja
Juba hommikul vara pead objektil olema
kontorirott jääb voodisse lebama
pole vahet, mis ilm väljas
sõitnud tööle, ise näljas;
objektil keset kuuma või külma päeva
läbi tunde, mis nii äreva
sa marsid edasi tagasi teedel
enesetunne on nii vedel;
on kell 8 õhtul ja koju sa ei saa
su pere joob õlut kodus üksinda
veel koristad pärast tööd
ja ei tea jälle, millal sa sööd;
ja pärast kõike seda valmis oled kohtuma väikse palgaga
oh, ema, kui sa vaid näeksid, pojast on tööline sirgumas
sina oma keha koormad
kohal teised ikestavad firmad
mis füüsilise .....
Rekkad
Sõites laiadel maanteedel
on rekkad mõnikord marjaks
eriti veel reedel
vahest suuri masinaid liiklus vajaks;
sest, kui kohal pedaalitallajad
piiravad suured autod neid
teedel kõiki kihutajaid
või kes sõites ohustavad meid;
ja rekka taha jääb lõksu
iga süüdimatu rullnokk
saavad oma egole laksu
nende pikal ilul on jokk;
rekka aeglane - ära imesta
kurvid, pimedad nurgad
oled rekka taga, sellega arvesta
ilusti sõitjad on targad
Metsapeatus
Maanteel on lebo üksi sõita
ja kui pole neid troppe kihutamas
aga nüüd on vaja pausi võtta
sest mu kõht on korisemas;
pidin metsapeatust tegema
aga avastasin, et paberit pole
rohelusse asusin kohe jooksma
muidu juhtub õnnetus ja see kole;
võtsin heina ja läksin paljajalu
aga end pühkides olin pinges
munad ja pepuauk said valu
sest heina sees oli nõges;
nüüd lonkan tagasi
hoides hargivahest kinni
metsapeatusega läks asi sedasi
et paranemisega raiskasin sõidutunni
Ralli surmaga
Mehed, minu eas ja keskeas
mis küll ometi toimub teil peas
maanteel kaitseingel ei pea vahti
"till püksi ja punuma" ei kehti;
ära ületa piirkiirust, igavene idu
hädaohuta sõites ära lidu
eelkõige mängid enda eluga
see on ralli surmaga;
ongi parem, kui sellised avariis
põhjas pedaal hauda järgmise viis
mul kihutajate saatusest suva
kraavi sõites olgu müra kõva;
või et jää lausa rekka alla
seegi kuulub vikatimehe meelevalla
kihutates pole siin midagi võita
miskit ei sega teil normaalselt sõita;
mu pardakaamera neid filmib
uudiseid sigatsemis .....
Tropp ratastel
Suur sula tegi puhtaks sõiduteid
rohkem peab vältima kokkupuuteid
sest jääd ja lund alles vähe
ja lollidel juba lööb kevad pähe;
kuhu küll neil kiiret on
maanteedel kaob legaalne sõidujoon
kas siis lahti jooksu aeg nii ruttu
tropp ratastel tõmbab kähku uttu;
need noored ja keskealised mehed
neist on meedias tehtud etteheited
sellised kõige enim sigatsevad
aga nad ei muutu ja tegusid õigustavad;
miks teha tribüüt Ott Tänakule
milleks vaja kummardusi ebaseaduslikusele
see ei vormi kedagi ässaks
ajukääbikud teevad liiklust koledaks;
loodan et nad teel .....
Nõme
Nõme; nõme kui pean oma kõne;
nõme kui aina mõtlen; Nõme
kui pärin vastuseid; nõme kui
valetavad ja pattu on teind;
Nõme kui pean oma kõne;
Nõme; sest kõik on nii paganama õige;
Vana jama sütel; iga tuuleiil aina tuld teeb;
ja rääkimatta jätmine; pole väärikate;
tee; usalduse poole; hingelt kaob koorem;
Pinge saab joonde; vajadus ju vaid loomne;
ja kui minema jooksed; siis ennast leiad;
eirates; et su elu ongi vaid paar seina;
mille külge maske riputad; et tõde peita;
selleks vaid pingutad; aina siputad ja siputad;
kuhu ma peaksin minema sellise mässava si .....
valgusfoorid
valgusfoorid pimeduses vilguvad
majakana sõiduautodele maanteel
vihmapiisad sabistades tilguvad
südamelt ära koduigatsuseks veel.
võõras peatub öös võõra kõrval
tundmatud näod udustel akendel
iseenda tunned ära pilgul õrnal
samad tuhmunud elujooned on palel.
viimaks on koitmas varajane koidik
teelahkmel jagunemas tee kahte suunda
jalg pedaalil puruneb kiirusehoidik
saatus kameeleonina end hetkega muudab.
valgusfoorid pimeduses tasa vilguvad
härdaks kisub meel nii külma õhtu eel
pisarad inimesteks hingedesse tilguvad
udulooris kujudena kodu poole alles .....
kesköised laevad
veereb päike õhtul pilvede taha peitu
kostub õuest veel maanteel autode sumin
tänavavalgustite kumal pimeduses ei heitu
naaberkorterist unejutuks ühtlane häälekõmin.
puud aknast sisse varjudega poevad
okstega joonistades seintele maailma
sekundid seal päevadeks nad loevad
vajub uneliiva raskus kiiresti silma
veavad meid reisijatena teise ilma
kesköised laste veavad kaubalaevad.
hommikul ärgates kas enam mäletad
kaadreid mis sai mõtetena nähtud
mustvalgena - värvilisena hääleta
emotsioonidele kogetule öös lähtud.
Oodates vihma
Maanteetolm krudiseb kurgus.
mõistan puude kurbust.
Närbudes ihkavad udu,
elule päästvat sadu.
Nihutan kaevu pealt luugi,
niisutaks kuivavat suudki.
Sügaval põhjas näib, et
ongi paar tilgakest vett.
Krõbiseb männikualus,
üksikud pohlad vaid palus.
Kuivavad jõed ja tiigid,
viimsedki seeneniidid.
Hommik taas päikesest ere,
päev tuleb kuum ja käre.
Kuhu jään'd pilved ja vihm -
katkeda ähvardab rihm...
"Sel jõuluõhtul sulgesin silmad"
Vaikne ja rahulik jõuluõhtu.
Inimesed oma perede ja lähedaste juures.
Kuid kus on olla minul tol õhtul?
Linnast väljas, suure maantee ääres.
Leban lagendikul lumehanges
ja silmitsen neid säravaid tähti.
Vaikselt olen, kurbus hinges,
alles üleeile mind rõõmsana nähti.
Mu rõõmus meel oli petlik,
sest südamesse juurdund kurbus.
Terve mu elutee oli künklik,
parem lõplik lõpp kui lõputu algus.
Kas keegi üldse...
hakkab igatsema mind?
Tunneb muret minu pärast?
Sel kõigel on oma hind...
Kui vastata jaatavalt,
siis millegi muutmiseks on juba hilja.
Tä .....
Sa oled...
Sa oled mu põsepadi, mu mõnus villane sokk.
Mu üksik jalutuskäik. Mu pooleli lõngatokk.
Mu akna kodune vaade. Mu sajus krõbisev telk.
Mu auto taandatud iste. Maanteel mu helkurihelk.
Oled mu vaikus kesk melu, hämar mu nurga taga.
Mu uneliivane mõte – soov, mis iial ei maga…
Mu nägu ja näpujälg võõrsil, mu kokku volditud kaart.
Mu alati terane pliiats. Riigipiir ümber mu saart.
Oled mu väärikas pildiraam… Tunne mu rinnal ja süles.
Mu pere, kes lõpuks ja viimaks
on leidnud mind maailmas üles.
/Mari*Uri/
Musta lindiga lillekimp
On külm ja kõhe sügistuul
ja vihma sajab jälle
On raagus, ära langend puud -
Kõik läheb sama jälge..
Ei mõista ilm, et mõnel meist
on jälle pisar silmas..
Nad armastasid teineteist
nii tugevalt siin ilmas..
On külm ja kõhe sügistuul
ja kibe pisaratevihm
On raagus, ära langend puud
ja ootamas on püksirihm..
Ei mõista jääkülm kivitrepp,
et tuleks olla soe,
kui talle toetav neiukene
pisaraisse poeb..
Jäi järgi kõhe sügistuul
ja päike loojus ära..
Ei olnud enam miskit muud,
kui tume küünlasära..
Ja maantee ääres musta lindiga lille .....