Võõrale võhik Omale enda Nüüd on aeg tast lahti lasta Las ta läheb ja lendab Kus maapind on põlev Ja taevas on kerge Siit minnes ainult temale Sihtkoht on selge
Täna taevas sinisem kui varem Täna muru rohelisem näib Täna maapind oigab veidi vähem Täna musta leiba söödud sai
Raske lumi, Matmas mind. Jäätumas, Mina ja maapind. Valge maailm, Vahelduvalt pime. Vaikuses, Ma sosistan su nime. Tühi tuba, Karje kajab. Üksinduses, Isik oma elu rajab.