Sõnale maja leiti 367 luuletust
Su maja seinad on klaasist
Ma
Jah ma kõnnin mööda seinu,
sellest ajast saadik kui vaatasid telkut,
oli elu täis veidrust, üks ütleks seiklus,
teisel lihtsalt arengu peetus, ja see ei lõppe,
see infiltreerunud me igapäeva kõnne,
Saavutanud mõttelise mõõtme,
kogu populatsiooni üle võime,
Nüüd siin sõimes tõsidust ei märka,
pshühioosi hoogudes haru harva
fookusega näkkab, ja siis panevad ka härga,
tähelepanu ees kõigil värdjana vaja ju näida,
tehke pilti, kuidas mu aju läks rikki,
viibin oma närvide piiril niigi, tahan kuuluda,
igasuguse moraali selle nimel unustan,
olen haige, .....
Memme maja
Memme maja metsa all,
suure järve lähedal.
Havid õue ujuvad,
ülal pilved tujukad.
Vihmad sisse sajavad,
tuisud hangi ajavad.
Öösel hundid uluvad.
Aasta ajad kuluvad.
Memm aga kambris kalja joob,
viiel vardal sukka koob.
Ja see sukk on hall ja pikk,
hall ja pikk kui igavik.
Peidan valu 11
Pühad läbi ometi
lapsed jälle kooli aeti
lõppenud ka mul puhkus
minna tagasi on mu uhkus;
mille oma lastele jätsin
pühadeks kasutada usaldasin
seal poja pere, mil ma suvilas
eemal neist mujal asulas;
nüüd koos naisega tagasi
sõiduauto viib meid edasi
tuttava uulitsale koju
kuid see sitapea on mu poju...;
mil naine poodlemas
olin meie kodu avastamas
auklik ja põletatud
ning naabrimutt puu otsa poodud;
ajaleht ei valetanud, et siin õnnetus
suure läbuga sitta juhtus
igasugust, mis sarnane põrguga
kus ka keegi sai nuga;
nüüd tuleb naine ka siia
aga m .....
Rulle - poiss
Vanaemal on toakass, mis pehmeke
lumivalge väike kaisukaruke
ta on mõnus ja tore vanake
Rulle on kodulooma nimeke;
"klõps - klõps" kõnniskleb
pole vaja tal nelja tuba
tahab seltsi, siis ise tuleb
sest mõtleb paitamisele juba;
pole vaja tal jalutuskeppi
18 a, sööb, joob ja ise end peseb
ajab end laiali mööda treppi
nagu vorst, mis päikse all küpseb;
pooleldi siiam on ta tõug
ei saa paitamisest kunagi siiber
kui saab meilt kõdi tema lõug
igaühega on suur sõber
Korstna kaudu
Kus suitsu, seal tuld
hoones on elu
tõrv on mustem, kui muld
talvel on tulemelu;
ja, kes korstna kaudu käib?
Must Peeter selleks
kes tahmase näoga ronib
jõuluvanale suureks abiks;
pottsepp segu pistab kelluga
ja korstnapühkija harja küürib
üles - alla rutuga
töölisklass tunnust väärib;
ahi on elule valla
miski ukse taga hüples
jõuluvana käib korstnast alla
ja juut korstnast üles
Digielu
Digitaalne elurikkus
tüki aega vohanud
Kasvab nutielu pikkus
ainult vanad ohanud
Igas asjaajamise liigis
kasvab digitaalne ramm
Kehtib digivabariigis
digitaalne autogramm
Avar on me digiilm
Pangas virtuaalne sent
Valvab kodu digisilm
valitud saab parlament
Auto koer ja kodumaja
toit ja ilu internetist
ja kui abikaasat vaja
valime kui lihaletist
Sünnipäevad pulmad leinad
tunded nutud koomika
meie digitaaalsel seinal
talletatud kroonika
Kurdan muret haigushoost
siiski pärisproovid annan
Pärast vaatan digiloost
millist viirust kannan
Digitigedike rohkust .....
Meie isad ...
Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.
Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa piiril , pidava kindluse rajab.
Isad ja vanemad pojad , esireas seal,
et kurjus ei tallaks , kodupinna peal.
Koduseid hellitab ka neile , leiab aja,
kui vaja veel õhtuti uut ehitab maja.
Pole isadel kerge , täita vägilas rolli,
tema päev austa võimalusel tee kalli.
Hansi!!!
Mu aiasopis
Mu aiasopis puhub tuul
ja väike aken hingelt maha vajunud.
Lõplik pakane, see suur
on mu aia poole teele asunud.
On kured maha jätnud pesad
mis mu korstnapitse ehtisid.
Pooleli jäi eine - terad
mida linnukesed nokkisid.
Poolikuks jäi valge aed
hoovilt kadus laul ja naer.
On lagunema hakanud laed
ja lombis uppus puukoorest laev.
Logisema jäigi värav
mille kaudu minust lahkusid.
Ma ei suutnud parandada ära -
ja nii toad mu südames siis jahtusid.
Mina üksi seisma jäin -
kuhu minulgi on lennata?
Niitmatagi on jäänud hein
olen osanud elu peljata.
Mina üks .....
Sünnimaa kodu ...
Elad kodus kus alati päike,
ees avastus maa sul väike.
Siin õpid kõike mis vaja,
toeks pere ja hubane maja.
Pea sirgud rändad maailma,
et leida sealt paremat eest.
Taipad heast paljust sa ilma,
seal ei vajata võõrast meest.
Mälestus peatub , jääb siia,
möödub vaid aegade kulg.
Kaasa , siit õnnemaa viia,
ei suudaks ka luules - sulg.
Hansi!!!
Kadunud saladus
Mul oli üks väike saladus
See kingiti juulikuu ööl
Ta saabus mu ellu nii varakult
Ei osanud oodata midagi
Saladus ei teadnud veel isegi
Kas uksest sissegi tulebki
Ei teadnud sedagi minagi
Kas teda välja lasengi
Ühel augustikuu suvisel ööl
Tuli otsus siis kiiresti võtta
Karjudes hääletult taevasse
Kostus vaid tühjuse kaja
Valudes kaugel lesides
Kadus saladus öösel udusse
Sügis sai pikemast pikem
Ja talv …tuli pikemast pikem
Mul oli sind vaja
Aga Mind ootas tühi maja.
SIIL
SIIL TEGI ENDAL ROHUST MAJA
TÄPSELT SELLISE KUI VAJA
SÄTTIS ÕUNAD RIIULISSE
SÜGISTUULED VIIULISSE
PIHLAMARJAD KEETIS TEEKS
RISTIKHEINANUTT SAI MEEKS
KUTSUS KÜLLA JÄNKUPOJU
OMA UUDE ROHUKOJU
AJASID NAD SÜGISJUTTU
KUIDAS SIIL VÕIKS JÄÄDA TUTTU
PEHME LEHEPUNTRA ALL
KINDLASTI ON SOE SEAL TAL
(2017)
