Uut maja ehitame me, ning see pole kerge. Palju tööd ja palju vaeva, kulud kerkivad taeva. Ka arhitektid tahavad raha, kuigi plaan pole sugugi paha. ISAAC 9 a.
Jälle läbi aastaring, aga ikka tunnen sind! Õnne, nii et täis on maja - valan veel, kui juurde vaja! /Mari*Uri/
Lammutus on suur töö, tee kasvõi läbi öö. Tolm ja sodi igal pool, välja võtta tuleb vool. Igal pool puit, kips, isal varsti käel on kips.
Uut maja ehitame me, ja see pole kerge. Palju tööd ja palju vaeva, kulud kerkivad taeva. Ka arhitektid tahavad raha, hm, plaan pole sugugi paha.
sinised aknad pop- kornised pajad külmi ekraane kumavad majad sinava päikese saadab kord eha siis pole enam vist midagi teha Sanya
Olgu suur või väike maja - õnneks sama vähe vaja: lauda, tooli, riidekappi, tasku veidikene pappi... Voodit, kuhu tuleb uni laste tuppa tulekuni! /Mari*Uri/
kella nädalaid seisnud köögis panin kukkuma teistest enam poleks lahus tal majas minu ja teistega aeg oleks üks
selle teadmisega õhtul voodis peale võtad teki maja taga männi okstel ärgates on alles lumi valge aknast endiselt on näha elu lõputu haljus ka lume all see tuksleb valjult
põranda pesemise köögis jätsin katki kui ämblik vette jäi kinni ootasin laualt libedalt välja kuni rabeles siis majas läks oma teed
Siin oli köök- Siin oli tuba- Siin oli isa- Siin oli ema- Siin oli tillukene maja- Siin olen mina- varemeis.
Ole tervitatud 1. september, ole tervitatud uus päev, ole tervitatud armas koolimaja, varsti sõpru ja õpetajaid näed!
Öisel rannal seal Naissaare liival näen Tallinna valguse kuma, tahaks hetkeks veel jäädagi siia ühes majakavalgusega... - Tarmo Selter - 2023
Miks rändlinde igatsen ma juba taga... Nii tühjaks jääb õu ja kodumaja...
metsa lehtivat maja taga nähes meel värvub heleroheliseks hinges rõõmuks vaja on oh kui vähe rohi oleks maas kasel lehed tuules seda et huultele mind nähes suudled
maja taga männil lumi valge kergeks läheb meel kesk halli talve oksi haljana nähes nii kevadesse lähed sa palju kordi veel mis alles kaugel ees
Tal metsa sees on väike maja ja maja ümber väike tara tara taga mets on vaga metsas tal on hing nii vaba
kui nukker igavus on mahajäetud majas kust lahkund sõbrad ära joodud vein tuul laualt lakub maha sinna jäänud kardinaid toas hämarus ja sirelite lõhn on vaid
täht metsa kohal auklik kardin valgus rebenenud niitides ei anna und nii kõrge nii hele nii puhas nüüd iga tund kui verre tulvab õitsmisiha armumise salasund
Kelle hääl kajas, seal katkises majas. Tahtsin leida teda, kuid see oli vaid lind. Need inimesed seal puude varjus, kes neist karjus. See kiik liigub, kuid keegi seal ei kiigu.