Sõnale maja leiti 473 luuletust
lumevalgest leheroheliseks
männil maja taga
sulast oksad märjad
okas rohelisem
talv saab otsa viimaks
lumi valge sind enam
piina ta puhtus kiiskav
meeltele tee liiga
taas ilm saab lumevalgest
sumisevaks leheroheliseks
taeva alt kaob lumi
ta õhku tõuseb ära sureb
enda järel ohkega ukse sulgeb
rõõm sind jälle täidab
iga loik kui peegeldab
avarust ja taevast
saad kinni võtta elu kaelast
Tuline muinasjutt
Et vabaks saada
ja, et ei tüütaks teised
tuleb vaja end avada
nagu seda ikka kangelased;
kutsub isand rüütlit
kes päästaks printsessi tornist
selleks pole vaja aadlit
piisab niisamu matsist ka vist...;
läheb siis ilma mõõgata
roheline mees üle silla
kus lohet võib kohata
see püänt pilla - palla;
ja ta pole üksi
kaasas mingi neljajalgne
pistis soomusrüü püksi
lossi välimus on esmapinge;
sai siis printsess toodud
kõrvetas perset, aga asi ants
üks uus muinasjutt loodud
sookolli ummamuudu elegants;
aga siin on ka jutu moraal
kui tegemist on lohega .....
Küsimärgiga ja ilma
Eesti majandus puhkeb õitsele
lugesin täna ma lehest.
Küsimärk oli lõppu lisatud
saa nüüd siis aru sest mehest?
Prognoos on ju ilus ja kõlab hästi
see annab lootust ja rõõmu teeb.
Meil varsti kevad, sel küsimärk puudub
ja õu on õites, pidu särab ja keeb.
Eestimaa on minu kodu
Eestimaal ma kasvand üles,
niitude ja aasade süles.
Meri, mis nii suur ja lai,
elu lahutamatuks osaks sai.
Mererand ja kajakad merel,
kalalaevad, kajakate kisa järel.
Ei unusta ma majakat, mis merel vilkumas,
ega väsinud südant, mis ootamas.
Eestimaa uhkuseks on hiied,
pühad paigad kaunil kodumaal.
Sinitaevas ilu juurde annab,
oma südames ma kallist Eestit kannan.
Tali mõrvab
Mitte ainult, et on külm
topin jäätunud sõrmed püksi
karm aastaaja ilm
ja pole selles vangis üksi;
jalakäijad ka nahutab
nende olematu kõnnitee
pärast sula temp. langetab
Ilmataat, muutes jääks vee;
kõnni nagu pingviin
edaspidi jalas uisud
ei ole lihtne elu siin
sina lõunamaal, minu juttu usud?;
on olnud nii külm
et kuse jääpurikaid
talv on kaunis, aga julm
ennast kaitsta, söö juurikaid;
ei jää tulemata haigused
kopsuklamüüdia on üks osa
ja ka muud viirused
saad surma, kui pole visa;
jahhh, tali mõrvab alati
igasugu valge pasaga ümbrus .....
midagi argist
kuude viisi su ümber
suvest väsinud
lumevalge maa
kuurist tuppa nüüd tood
ahju tarvis süles kuivi halge
rõõmu sellest saad ahjus
praksub kuusk ja haab
tee tuiskab majani hange
pliidil kartuleid keetes
potil hüpleb kaas
selg ei valuta enam pole
kummardades kange
*
veel tsüklist „Poisiiga“
ära räägi midagi
silita vaid peoga mu
laupa ja juukseid
uuesti Su sõrmede
puutest tagasi saan
poisiks kelle huultest
Sa ei suutnud lasta lahti
Su lahkumisnuukseid
kord meeletult kuis kartsin
ära räägi midagi
nüüd saanud olen suureks
hing .....
Unenägu
täna öösel unes väisasin üht kauget linna…
see oli koht kuhu tahaks tagasi veel minna..
linnamüürid , kirikud, keskaegsed majad…
ja kõik on seal ju tasuta…. võta palju vajad…..
kus elanikud..neiud, sinisilmsed, malbed…
mul naeratasid kelmikalt…neil õhetasid palged…
kõndimiseks kasutati seal vaid tantsusammu……
minul kõik läks segi…pole tantsind juba ammu…
sel hetkel katkes kõik ja ärkvel olin juba…
No pole antud mulle lõbustusteks luba…
vaid meenutusi helgeid…. peast käib läbi rodu…
kas linnast sellisest võiks saada mulle ko .....
Linnukese toidumaja
Lenda siia väike lind,
toidumajakene ootab sind!
Ilm on külm ja pakane vali,
tühi kõht, see ei ole nali.
Tule teri nokkima,
pekitükki mekkima!
Soojendan sind oma hella pilguga,
kostitan kõhutäiega.
Olgu lumi sulle kerge,
iga päevakene helge!
Paitagu sind mu süda soe
iga eluke meil loeb!
üks esmapäeva hommik maal
jätkub kõik mis
eluks tänasel päeval
antud on
tihase lend uute päevalille
seemnetega täidetud
söögimaja juurde lumises aias
köögi täitumine raadiost
klaveri puhaste unelevate
helide poolt
lume langemine tuulehoost
maja taga
männi haljastelt okstelt
naabritüdruku kontrolltööde
tegemiseks kiiruga kooli minek
saha tulek maja juurde viiva tee
lahti lükkamiseks
keppide võtmiseks esikust
sest talvine tee on libe õuest
ära pole läinud päriselt pime
mu tuttava gümnasisti
rahutu ärevus kas ta kohtub
bussis tüdrukuga kellesse
sügisest s .....
Hoidke end
Orjapidaja Stenbocki majas elab üks kuri vaim, ta silmi pilgutades teeb hookus pookust, nagu kaval nõid ladumas riiulisse mürgitopsi rodu, laob tema excelisse kannatuste ridu ja tagant kiitmas teda variseridest kambavaim.
Ta malbe maskiga sõidab üle abivajaja käe ja kõik me teeme näo, et seda ei näe.
See kurjus pitsitab me kõri, ei lase karjuda "Hoidke end ta eest". Ainult kõrvus kohiseb veel see kaja, Kaja, Kaja...
täna õhtul
mis katki see katki
mis armas see armas
täna õhtul teed lõpuks
rahu iseenda ning ajaga
kus elad majaga
olgu väljas külm ja pime
lased kõigel olla voolamises
tema sünnis kulgemise imes
teadmata isegi ta nime
samamoodi teeb seda
igal hommikul
päeva tulev valgus
tiibeti palveveskis taeva alla
tuulde lükatud palve
Pööripäeval
öösse vaadates
suu hakkas küsima
kas lagendik valge
teab et sellisena
seista tal tuleb metsas
majal räästate tilkumiseni
seni kuni kõrs hakkab
vihkama heinamaal
lund päike mättad
sööb paljaks maa
muutub uuesti haljaks
õhus mis karge ja rõske
valgus juba silitab põske
See kõik on muinasjutt
Kuninganna peegli ees,
merineitsi vee sees.
Kuri kuningas on troonil,
prints, kel rubiinid kullast kroonil.
Lumivalgeke hammustamas õuna,
kuri kuninganna himustamas südant lõunaks.
Narratiiv on paigast ära,
muinasjutt on kaotamas oma iidse sära.
Vassilissa kaunis, ilus,
kurjus peidab end varjude vilus.
Baaba Jagaa oma majas koldes tuld teeb,
punamütsikesel seismas ees pikk tee.
Hunt nii kaval ootab aasal,
prints see käe on ulatamas kaasal.
Kolmest rubiinpunasest tilgast verest saab loits mis neab,
ja endaga kogu muinasjutumaailma põhja veab.
Tähtedelt abi on pa .....
Talve hakul
Valgusväravad avanevad neile
kes talve hakul on valmis
vastu võtma uusi otsuseid
püüdma uusi eesmärke
loendamata vanade päevade patte
kas joondus, "OM" ja "namaste"
on su põhiolemus
või miski, millesse põgened,
et kogeda ühinemist iseendaga,
sest kes sa oled ilma iseendata?
ma võin valida, mida kõike ma tahan
buffee on lai ja avardav
kui sa saad luua, mida iganes soovid,
mida looksid
kuulsin seda lugu, kui lehitsesin Oscar Wilde'i teoseid
nad endiselt kirjutavad, et ma olen sisukas
ja põhjalik
see ometi peab ju olema midagi minu algolemusest,
muidu nad pi .....
kui jääd armastusest haigeks
tsüklist „Poisiiga“
tilkades seisavad
rõdul käsipuud
külm vihm äratab
mind nuukseiks
veri ehmub teades
enam eales
Sind pole mu juures
milleks ärgata minna siis
veel päeva uude
*
Tänavalatern ja vana maja
öö otsa kiiguvad
tapeedil lehitud oksad
tilgub köögis kraanikauss
eestoas kell lõi juba kuus
nüüd ma tean
täna jälle Sa enam ei tule
ei ilmsi ei unes
See ikka luksus, kui soe vesi majas
Kellel on boiler olemas
nii köögis ja pesuruumis
tähtis verstapost teemas
kui talv on valmis;
ma ei kujutaks ette
kuskohas sooja saada
mõnikord kastan end vette
sest vaja end puhastada;
või siis lükkan kraani lahti
ja pean nõusid pesema
kasutan selles temp. tihti
muidu pean halisema;
et mul kätel nahk katki
ja kopsud haiged jahedusest
need ei teki mittemillestki
vaid, kui puudu talvel soojusest;
saab küll ahju kütta
kuid elada veeta on risk
seda kaevust saab ka võtta
aga keetmine on ajaraisk;
iga kord, kui hoobi keerad
ja kõrget kraadi voolab
pole v .....