täht metsa kohal auklik kardin valgus rebenenud niitides ei anna und nii kõrge nii hele nii puhas nüüd iga tund kui verre tulvab õitsmisiha armumise salasund
kella nädalaid seisnud köögis panin kukkuma teistest enam poleks lahus tal majas minu ja teistega aeg oleks üks
põranda pesemise köögis jätsin katki kui ämblik vette jäi kinni ootasin laualt libedalt välja kuni rabeles siis majas läks oma teed
kui nukker igavus on mahajäetud majas kust lahkund sõbrad ära joodud vein tuul laualt lakub maha sinna jäänud kardinaid toas hämarus ja sirelite lõhn on vaid
Kelle hääl kajas, seal katkises majas. Tahtsin leida teda, kuid see oli vaid lind. Need inimesed seal puude varjus, kes neist karjus. See kiik liigub, kuid keegi seal ei kiigu.
Tiigis olid kalamaimud vanas majas majavaimud. Kalad nautisid vee mahedust vaimud inimhingede jahedust.