Sõnale malestus leiti 463 luuletust
Mamma igatsus
oma mamma juurde tahaks minna
istuda onkoloogiakeskuses tunde ja tunde
vahet pidamata
rääkida ja lobiseda,
miks ta tuli Tallinnasse
miks ta ei jäänud sinna, kus sündis
miks ta valis vanaisa,
kust ta sai enda särava iseloomu,
millist rolli mängis tema elus religioon
kas ta alati tahtis endale kahte tütart
mida ta mõtleb oma õdedest
mamma oli mu esimene parim sõber
võib-olla ka viimane,
kes mind nii põhjalikult mõistis
nagu mina teda
oma mälestustes ma istun punase köögilaua taga
ja joonistan
pastapliiatsitega
sest seal värilisi polnud
söön vanaema te .....
EMAKE
Emakene minu hinge
jätnud jälje sügava.
Olnud ta kui taevaingel,
eluteel pikal ja ilusal
Mäletan ta särasilmi,
kallistusi õrnemaid.
Kõik mu soovid olid pühad talle,
täitis neid, vahest ohvrikski end tõi.
Kevade kui saabus sala
ja rõkkama lõi linnukoor,
viis kevad kalli ema ära
ja taevasse kerkis must uduloor.
Hetk peatas lillede sirgumise,
norus olid pead.
Soe kevadtuul puhus hellemini,
veelgi hellemini silitasin emakese pead.
Hinge selline kevade,
jääb kauaks ajaks minule.
Mäletan üht kevadet
Mäletan üht kaunist kevadet,
kui verinoor veel olin.
Süda siis põksus kuumalt sees,
nii armunud ma olin.
Ei kuulnud, ega näidud
endast väljapoole,
sest mu süda kiskus nii tugevalt Sinu poole
ja peas oli kõik segi.
Nii tugevat tunnet
kui ühel kevadel
ei ole tundnud ma eal-
Oli see vast üks armastuse kevade,
mis siiani hinge paitab
ja kõvasti on kinni
südame peal.
Mälestus
jalutasin sealt baarist koju vist kaks-kolm tundi
suures eufoorias
üksinduses
maailma keerdkäike ülistades
kuidas südamesoovidest
võib kombineeruda üks
kõik on võimalik
enam ei olnud segadust
asjad murenesid omasoodu
pilla-palla laiali
igast sõimust sai kui armas omadussõna,
mida sulle oli öelnud kallis inimene
nagu mudilane, kes vihastab
aga sa ei saa talle pahaks panna
sest omamoodi on ta oma vihas armas
sest ta üritab ehitada kaitset enda egoga
et ennast säästa
kokku tõmmata ning mitte avada
ja kõike nägevate silmadega on kummaline
inimeste teguviise .....
Magama minnes
Siis kui pehme teki enda peale sätid
et ajutisse unne suikutada end
tulevad tihti meelde nüansid,
millele tegevuses kehaga ei jõudnud pilku pöörata
ja siis vaaatad neid kui pildikesi
mälualbumist
Dumbeldore'i mõttesõelal
Iga mõtet ei jaksa kaasas kanda
Iga emotsiooni, iga mälestust
Need kerkivad ja ununevad
või siis piinad ennast nendega läbi une
neid endaga kaasas kandes
Killud
Kild killu haaval
mälestusi kokku korjan,
terve elu on neid küllalt saand,
üks kild on säravam kui teine,
mõnel tuhmuseloor on peal.
Mõned killud meri ära uhtund,
mälestused sügaval on seal,
kilde säravaid veel leidub,
sooja rannaliiva peal.
Nii ma kilde mälestustest kokku korjan,
tunne justkui oleks eile,
aga praegune ajajärk kas tead
on hoopistükkis teine.
Adema - Promises
Läksin õue
Jalutama
Et saaksin mälestusi taaselustada
Arvasin, et aitad
Aga sa ei olnud kunagi seal
Kõik see on sinu mõistuses
Teed seda, mida tahad teha
Kõik sinu lubadused on välja mängitud
Said seda, mida soovisid
Sa oled mind ära väsitanud
Ma olen sind kohelnud
Nii hästi, kui suutsin
Ma mõistan, et ma ei vaja sind
Kaotasin tee
Kui sa kodust lahkusid
Ma arvasin, et suudad oma elu muuta
Mida ma tegin
Miks sa valetad
Sa astusid tagasi sisse
Mu käed on seotud
Kõik see on sinu mõistuses
Teed seda, mida tahad teha
Kõik sinu lubadused on välja mä .....
"Ühined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Mälestus
mäletan siiani kuidas jooksin märkmik peos
suvine august higistamas
ma teadsin, et ma olen voos, ma olen loomises
isegi kohtumine fotograafiga, kes nüüd manala teed on läinud
ütles, et küpsemas eas tüdrukud ongi need kõige ilusamad
aga ometi meie bussisõidud, mis viisid kosmosesse
ja millest pidid Sinu hinnagul valmima kui küpsed ploomid
said minul mõru kuiva veini vastuse
ega ometi me ei lähe piknikut pidama sinna ürgmäele tähtede all keelatud alale
kui ometi sa elasid viltuses majas
mis teha, ma ei saanud su lõviolemusega hakkama
ometi meestel isanimi jääb
ja .....
Mmmarjane
marjane mälestus suvest
hoides kätest kinni
luues ühtsuse tunnet
nagu kogukonda
oma vormirõivaga
ja varajase täiskasvanu-eaga
ei peljanud
ei peljanud üksindust
ja neid lõputuid põlde
seda kuumarabandust
või seda, kellel kukrusse rohkem on kogunenud
"sibab kiiresti vagude vahel"
kas ka tantsupeo rütmis?
kui ma suudaksin kõik oma kogemused
panna veimevakka
kas need seal säiliksid
mu mälestusesmed, mu hetked elust, film hetkedest
ratastega mägisel kruusateel pedaalide sõtkumisest
"vaga vesi, sügav põhi"
mõistsite te siis, kui olite mind juba natukene rohkem t .....
Aeg
Tulevik on tulevik -
see minevikku jääb,
on vahepealne olevik,
kus miski pole jääv.
Aeg see käib ju omasoodu,
küsimata meilt:
"Kas ehk see, mis teie loodud,
alles jääda võib?"
Mina tulen, olen, olin,
Sina ikka ka,
kõik, mis meie juurde tuli,
mälestusteks saab.
- Tarmo Selter -
2023
Lapsepõlve maa
Läevad mööda aastad linnutiivul
nagu põgeneksid kuhugi.
Kui peatuks aeg ja seisatuks veel viivuks,
mind lapsepõlve maale jälle viiks.
Ah võta mind sa kaasa lapsepõlve maale,
ma sinna tahaks minna ja seal me kokku saame.
Ah võta mind sa kaasa unistuste maale,
ma sinna tahaks jõuda, kord seal me kokku saame.
Rohi rohelisem oli siis veel
ja jões voolas selge allikas.
Hobu sõitis tolmavatel teedel
ja linnulaulust helises seal laas.
Kuidas saaksin tagasi kord minna
kui suletud on minevikku tee?
Vaid mälestustes vahel jõuan sinna,
nii armsad on minule nüüd need .....
Peidan valu 11
Pühad läbi ometi
lapsed jälle kooli aeti
lõppenud ka mul puhkus
minna tagasi on mu uhkus;
mille oma lastele jätsin
pühadeks kasutada usaldasin
seal poja pere, mil ma suvilas
eemal neist mujal asulas;
nüüd koos naisega tagasi
sõiduauto viib meid edasi
tuttava uulitsale koju
kuid see sitapea on mu poju...;
mil naine poodlemas
olin meie kodu avastamas
auklik ja põletatud
ning naabrimutt puu otsa poodud;
ajaleht ei valetanud, et siin õnnetus
suure läbuga sitta juhtus
igasugust, mis sarnane põrguga
kus ka keegi sai nuga;
nüüd tuleb naine ka siia
aga m .....
Mälestused
Mäest
minu teadvuse tipust
veerevad all
vabalt valitud hooga
minu elusurma surnud
tunded ja mõtted
ära aetud
ja ära kulutatud
sõprused ja armastused
All
oru põhjas
näen neid veel
mõnda aega veeremas
kuni lõplikult hoo kaotanuna
teevad oma viimased
kahetsuse tiirud
ümber enese kujuteldava telje
ning vajuvad vaikse mütsuga
unustusse
Nad tahaksid olla
oma viimases puhkepaigas
lihtsalt vedeleda
mitte kellelgi jalus
minu ajastu lõpuni
Aga ei
ikkagi tuleb
mõni maailmakoristustoimkond
korjab nad koormasse
ja sõidutab utiili
Unustusest rebituna
taas s .....
Meie
Sa ei proovi mind muuta,
olen ainult mina sinu silmis.
Külgi on mul palju,
mida sa pole avastanud.
Tahan karjuda, hõigata
kuid oskan ainult sosistada.
Nii ma siis sosistan.
Avasta mu pead, keha, mõtteid,
avan sulle oma hinge, julge.
Näitan sulle oma hingekohti,
mida pole keegi näinud.
Oma kõige tumedamat nurka,
mis on tundeta.
Oma elu helgemaid hetki,
jagada hämaramaid mälestusi,
nendes, pean mainima pesitsed ka sina,
julge.
Soovin vaid üht soovi,
avasta mind!
Sulle loovutan oma keha ja hinge,
et saaksid mind taasavastada.