Sõnale malestus leiti 471 luuletust
Jüri viimane päev
Laste koolivaheaeg vajab mälestust
muud polegi, kui arvuti taga
või peetakse poodide vahel jalutust
ja ei püstita öösel vaga;
kui ekskursioon kutsub metsa
siis täna on ka täiskuu
mingem jalgsi, autoga või ratsa
kuulnud, mida räägib 1 suu;
et nõmmes elab nõid
kes meie soove täidab
külastada teda võid
selleks midagi vastu võtab;
kaart lubab orgu minna
on kuulda vareseid kraaksumas
üht püstkoja pilti näitab sinna
jõudes ongi see onn olemas;
kaunitar seisab poisse oodates
peidab ühe käe selja taha
mida mõni halba aimates
kardab, et teeb meile paha; .....
Kevadine
Rohulibledes mängimas tuul,
mis paitamas on õielehti,
öötaevast veel kaunistab kuu,
jääkristallegi mõnikord tehti..
Päike silitab metsa ja merd,
luues kõikjale soojust ja ilu,
puudes voolamas looduse verd,
tärkamas ümbruses elu.
Mullast kasvamas lible nii õrn,
okstel pungad on kevadest pungil,
on vaid mälestus talvest, mis karm,
mida maapind veel alles küll tundis.
Kõik linnud on tagasi jõudnud,
luues ilu meie metsade vahel,
jõevesi, mis vargsi on tõusnud,
kopratammesid vetele laseb.
Hoides hetki, mis meile on omad,
andes tagasi tunded nii head,
olle .....
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....
Pergelä
Aeglastelgi hommikutel
on mul tihti kiire:
tirin lahti suhtesõlmi,
lükkan argipiire,
katsun püüda süvakalu,
süüdata üht lõket,
ületada harkisjalu
sadat jooksutõket,
tunda südame ja peaga,
millest läksin mööda,
pingutada kogu heaga -
aga kas on mõtet...
Teistelgi on omad soovid,
käivad läbi tahte...
Raskeim ongi
- ehkki proovid -
kokku panna kahte...
Ühenduste lülilisus
muudab keti kuju:
lükkad-tõmbad, aga ikka,
pergelä, ei suju...
Maailm ongi lollidele,
käib taas läbi mõte,
kollidele, trollidele -
tee neist ülesvõte,
et jääks hinge m .....
Südametes kokku
mõtle
kui sa pead elama teadmisega
et su armastatu on elus
aga su käed ega pilk
temani ei küündi
mõtle
kui sa kohtad oma armsamat
lapseeas
ja kõik, mida sa aastate jooksul suudad meenutada
on need peeglisse vaatamise hetked
kui sul on tunne, et
ta justkui vaataks läbi sinu silmade
ja mälestuste kaudu
ikka ja jälle
su südamesse
mõtle
kui su kaasa ei hukkunukski sõjas
vaid ta on olemas ja hingab
teispool piiri
ta on olemas
veres ja lihas
aga ometi
aga ometi
pole aeg
ja siis trotsid saatust
trotsid elu
süvened oma kurbuse allakäigu trepil
vahepeal .....
Mamma igatsus
oma mamma juurde tahaks minna
istuda onkoloogiakeskuses tunde ja tunde
vahet pidamata
rääkida ja lobiseda,
miks ta tuli Tallinnasse
miks ta ei jäänud sinna, kus sündis
miks ta valis vanaisa,
kust ta sai enda särava iseloomu,
millist rolli mängis tema elus religioon
kas ta alati tahtis endale kahte tütart
mida ta mõtleb oma õdedest
mamma oli mu esimene parim sõber
võib-olla ka viimane,
kes mind nii põhjalikult mõistis
nagu mina teda
oma mälestustes ma istun punase köögilaua taga
ja joonistan
pastapliiatsitega
sest seal värilisi polnud
söön vanaema te .....
EMAKE
Emakene minu hinge
jätnud jälje sügava.
Olnud ta kui taevaingel,
eluteel pikal ja ilusal
Mäletan ta särasilmi,
kallistusi õrnemaid.
Kõik mu soovid olid pühad talle,
täitis neid, vahest ohvrikski end tõi.
Kevade kui saabus sala
ja rõkkama lõi linnukoor,
viis kevad kalli ema ära
ja taevasse kerkis must uduloor.
Hetk peatas lillede sirgumise,
norus olid pead.
Soe kevadtuul puhus hellemini,
veelgi hellemini silitasin emakese pead.
Hinge selline kevade,
jääb kauaks ajaks minule.
Mäletan üht kevadet
Mäletan üht kaunist kevadet,
kui verinoor veel olin.
Süda siis põksus kuumalt sees,
nii armunud ma olin.
Ei kuulnud, ega näidud
endast väljapoole,
sest mu süda kiskus nii tugevalt Sinu poole
ja peas oli kõik segi.
Nii tugevat tunnet
kui ühel kevadel
ei ole tundnud ma eal-
Oli see vast üks armastuse kevade,
mis siiani hinge paitab
ja kõvasti on kinni
südame peal.
Mälestus
jalutasin sealt baarist koju vist kaks-kolm tundi
suures eufoorias
üksinduses
maailma keerdkäike ülistades
kuidas südamesoovidest
võib kombineeruda üks
kõik on võimalik
enam ei olnud segadust
asjad murenesid omasoodu
pilla-palla laiali
igast sõimust sai kui armas omadussõna,
mida sulle oli öelnud kallis inimene
nagu mudilane, kes vihastab
aga sa ei saa talle pahaks panna
sest omamoodi on ta oma vihas armas
sest ta üritab ehitada kaitset enda egoga
et ennast säästa
kokku tõmmata ning mitte avada
ja kõike nägevate silmadega on kummaline
inimeste teguviise .....
Magama minnes
Siis kui pehme teki enda peale sätid
et ajutisse unne suikutada end
tulevad tihti meelde nüansid,
millele tegevuses kehaga ei jõudnud pilku pöörata
ja siis vaaatad neid kui pildikesi
mälualbumist
Dumbeldore'i mõttesõelal
Iga mõtet ei jaksa kaasas kanda
Iga emotsiooni, iga mälestust
Need kerkivad ja ununevad
või siis piinad ennast nendega läbi une
neid endaga kaasas kandes
Killud
Kild killu haaval
mälestusi kokku korjan,
terve elu on neid küllalt saand,
üks kild on säravam kui teine,
mõnel tuhmuseloor on peal.
Mõned killud meri ära uhtund,
mälestused sügaval on seal,
kilde säravaid veel leidub,
sooja rannaliiva peal.
Nii ma kilde mälestustest kokku korjan,
tunne justkui oleks eile,
aga praegune ajajärk kas tead
on hoopistükkis teine.
Adema - Promises
Läksin õue
Jalutama
Et saaksin mälestusi taaselustada
Arvasin, et aitad
Aga sa ei olnud kunagi seal
Kõik see on sinu mõistuses
Teed seda, mida tahad teha
Kõik sinu lubadused on välja mängitud
Said seda, mida soovisid
Sa oled mind ära väsitanud
Ma olen sind kohelnud
Nii hästi, kui suutsin
Ma mõistan, et ma ei vaja sind
Kaotasin tee
Kui sa kodust lahkusid
Ma arvasin, et suudad oma elu muuta
Mida ma tegin
Miks sa valetad
Sa astusid tagasi sisse
Mu käed on seotud
Kõik see on sinu mõistuses
Teed seda, mida tahad teha
Kõik sinu lubadused on välja mä .....
"Ühined minuga surmas!"
See mälestus neiust
kellega Jaanipäeval tutvuda
on kõrvaldanud rahu ta peiust
et uut romanssi uskuda;
hukas noorus on olnud alati
ennegi seda katsuda ja teada
vanasti küll rehielamus elati
loeb, et üksteiselt soojust saada;
isegi mina ei teadnud enne ohtu
isekeskis iha oma tähelepanust
saatsin oma emotsioone talle kõhtu
jõe veerel jaaniööl tehti meest minust;
tõeline kirg tõelise naisega
kellest ei oleks saanud unistada
saatus lõpuks õitses õnnega
olin läbi klassiõdede talle teada;
minul polnud ees fassaadi
peitmaks oma tõbe
laulame koos oma balaad .....
Mälestus
mäletan siiani kuidas jooksin märkmik peos
suvine august higistamas
ma teadsin, et ma olen voos, ma olen loomises
isegi kohtumine fotograafiga, kes nüüd manala teed on läinud
ütles, et küpsemas eas tüdrukud ongi need kõige ilusamad
aga ometi meie bussisõidud, mis viisid kosmosesse
ja millest pidid Sinu hinnagul valmima kui küpsed ploomid
said minul mõru kuiva veini vastuse
ega ometi me ei lähe piknikut pidama sinna ürgmäele tähtede all keelatud alale
kui ometi sa elasid viltuses majas
mis teha, ma ei saanud su lõviolemusega hakkama
ometi meestel isanimi jääb
ja .....