Sõnale malestused sinust leiti 11 luuletust
Kingitus sulle
Oma südame kinkisin sulle,
sina lubasid mulle,
seda hoida ja armastada,
leida ja hellitada.
Aga mida tegid sina,
otsisid, kus olin mina,
andsid tagasi sa selle,
mis kuulus alatiseks sulle.
Sul ükskõik on minust,
mälestused sinust,
püsivad mul silme ees,
silmad pisarate vees.
Nüüd ootan ma kohtumist,
mille eest tunnen kohkumist.
Tahan vaadata sind taas,
et tõuseksin kõrgele ma maast.
Hüvastijätt
Hüvastijätt
Lahkuda võimatu näis
tõustes silma eest mustaks läks
iial lõppu ei leidnud me tee
lahku jäimegi me
Joostes lehvivad me juuksed
meie mälestustes suurtes
ujusime teisele poole kallast
välja ei teinud suurest iha näljast
Need mälestused minuga jäävad
ned mõtted mind kurvaks teevad
kas taas ristuvad me teed?
mis sa küll praegu teed?
Me võiks proovida uuesti
südant se kõrvetab valusasti
Hinges on siiski üks lootusekiir,
me hinged nii suured, et neil puudub piir.
Kokku ehk veel lähme
jätan segased tunded endale
iha küll nii su .....
Kas mäletad?
Kas mäletad esimest korda, kui mind suudlesid?
Ei, mina ka mitte, küllap see oli ammu vist.
Kuid kas mäletad suudlust viimast?
See on silme ees elu lõpuni vast…
Saatsin su välja, saatsin su väravani.
Oli see plaanitult viimane, seda ei teagi…
Oleksin ma saanud midagi muuta..?
Tundmaks veel üht suudlust uut ah?
Ta küsib neid küsimus iga päev,
hoolimata, et mind piinlemas näeb.
Ma ei oska talle vastata, ei suuda…
Ootan, millal ta unustab ja muudab-
muudab end lõpuks tagasi minuks…
Mõtleb selgelt, et pilt sinust unuks…
EMALE
Mida mul, ema, on kinkida Sulle -
kõik minus on osake Sinust?
Mälestused, mis peidetud küünlatulle
ja see ainuke lilleke pihus.
Ees on päikesekevad, on lilledepõim,
ees on tuhandeid tundeid ja soove.
Kingin Sulle kõik helge,
kuid sellegi sain Sinu armastusest ja hoolest.
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
Märg haud
Heledamad küünlaleegist
silmad, mis täis kurbust ja valu.
Vaatan ennast peeglist,
seda valu ma enam ei talu.
Igal õhtul mõtlen ma sinust,
lauanurgal auramas kakao.
Silmad täis kurbust ja igatsust,
sest mälestused ei kao.
See öö oli külm ja pime.
Järsku tõusis torm
ja tuli suur laine,
mis ümber lükkas
me väikese laeva.
Karjud ``Appi``, aga keegi ei kuule.
Ujun, võitlen elu eest.
Tahan tagasi su juurde.
Viimane suudlus,
su huuled on külmad.
Viivuks saame üheks,
see on suudlus enne surma.
Mu käte vahelt vajub
su elutu keha,
triivin teadmatusse, .....
Üle saand !
1) Üle mere puhub tuul,
ühed sõnad on suul.
Mille päike kaasa võttis,
ning aeg omamoodi sättis.
2) Need sõnad mu suul
viis tormi pilvedest tuul.
Alles jäänud vaid mälestus,
aeg ilusast ja kaunist sinust.
3) Need mälestused neis päevis,
ning kaunid unistused silmis.
Need ilusad tunded südames,
ning unistus sinust purunes.
4) Tundend ning rajad sinust
on kõik väljunud minust.
Kõik need rajad selja taha jäänud,
ning mälestused tuuleke viinud.
5) Nüüd alles on jäänud unelmad,
ja asemele on tulnud kaunid rõõmud.
Nüüd alles on jäänud unistused, .....
Lõpp
Meie suhe oli määratud hukule
nagu pole elu loodud nukule.
Oli ilus see aeg, mis meile antud
ja me saime ka selle vaevuse kantud.
Sinu armastusest ei piisanud.
See oli põhjalikult mind piinanud.
Rikkusid sa mu tuleviku teisega
ja seega saabus lõpp "meiega".
Neist koosveedetud hetkedest jäävad mäletsused
on unustatud kõik mittevajalikud jälestused.
Tundsin sinu vastu sõprust vaid,
kuid sina tead, et minu armastust tunda said.
Ei soovi, et teaksid - ei tundnud ma midagi.
Soovin sinu jaoks teha vähekest sedagi.
Ei hooli, kui arvad minust paha .....
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
elu on surm ja surm on elu
Keeran elule selja ma
tahan ära minna ma ka
sest elu on raske
ja surm on kerge
ma ei taha enam elada
ja seda rasket kooremat kanda
ma tahan minna
kuhugi kaugele linna,
mis seitsme maa ja mere taga,
kus elu on kerge
ja surm hoopis raskem
kui surm on tõesti see
see unenägude tee
kui tõesti uinudes sureme
ja surres lihtsalt uinume
kui surres näeme und
ja unes näeme surma
siis tahan ma surra
ja mitte kunagi tagasi tulla
sest uni on kerge
ja elu on raskem
elus peab tegema valikuid
unes aga teed mida õigeks pead
unes näed neid keda tahad
elus .....
:)
tegelikult on mõeldud see lauluna. :)
Nüüd läbi on see.
Enam pole olemas meid-
Kõigest sina ja mina.
Möödunud on päevi,
Ikka veel siin istun ja mõtlen.
Haav mu südames kinni on kasvanud,
Ent armid jäävad.
Nüüd tuimalt sinust mõtlen,edasi ma lähen.
Lähen edasi !
Refr .
Sinust ei enam kauem kinni hoida saa.
Olen su kaotanud oma vigadele.
Nüüd elu uut ma alustan taas.
Taaskord ilma sinuta.
Ei enam su kauneid sõnu kuulda ma saa,
Oled läinud,kadunud tundmatusse, kadunud mu elust.
Mida tegema pean ma nüüüd?
Siin ma laman.
Kaisus vaid padi nin .....