Sõnale mang leiti 532 luuletust (copied)

Sõnadeta armastus

Nägin Su silmis armastust,
tundsin Su hõõguvate huulte puudutust,
tunnetasin Su keha värelust,
hinge ja südame lähedust.

See on sõnadeta armastus,
pilkude ja tunnete mäng,
sütel hõõguvad südamed,
armastuse soe säng.

Sünnipäeva luule lastele

Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------

Tipa-tapa aasta kõnnib,
kõnnib pikaks väiksed põnnid.
Palju õnne, mängulusti,
mingu kõik sul ikka hästi!
-----------------------------------------

Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad vee ..... Loe edasi →

Jõuluvana

Kõnnib paksu lume sees,
meie armas jõulumees.
Kotis palju kingitusi,
mängusid ja mõistatusi

MÖÖDAS ON AASTA

LASTEAEDA TULLES NÄIS,
ET LÕPUTU ON SINU PÄEV.
EMA-ISA TÖÖD JA HOOLED
SINU MÄNGUDEGA POOLEKS.
SIIT SA SÕPRU JUURDE SAID,
ÕPETAJALT PIKA PAI.
PALJU TARKUST JÄÄNUD PÄHE,
KIRJUTASID NIMETÄHE.
NÜÜD KEVAD KAASA VIINUD NEED,
SIND OOTAMAS ON SUVETEED.
TÜHJAKS JÄÄVAD SAHTLID, KAPID,
KÄTTE SAATE TÖÖDEMAPID.
KOHTUME TAAS SÜGISKUUL
KUI PUNAPÕSKSED ÕUNAD PUUL.

Suvi

Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!

Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!

Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.

Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.

Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!



/Mari*Uri/

Mina ja meri

Vaadates järgi päikesele
üle laineharjade vahu,
istun ma rannale liivasele,
hinge on tekkinud rahu...

"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb päikeseringe,
öö vaikust on valvamas kuu..."

Laine laksudes liivale puistab
õrna vahtu merevee pealt,
varbad niiskesse liiva ma lükkan,
tunnen, mul olla on hea...

Viimsed kiired on kustumas taamal,
lainte harjadel mängimas need,
vaikselt kaugusesse ma vaatan,
on tunne nii hea minu sees...

"Päike loojub ja rahu on hinges,
laineharju on paitamas tuul,
nõnda aeg teeb ..... Loe edasi →

Sügis

Sügis oma ilmadega,
vahel veidi külmadega,
vihisevalt tuulisena,
värviliselt pilvisena,
lehemängus värvidena,
puudel oksaraagudena
üllatamas igal aastal,
kui Sa oskad, ringi vaata,
naudi kõike südamega,
hellita end ilusaga,
kurbus välja lase endast,
et saaks südamega kanda
headust, hetki, hellitusi,
rõõmuhetki, kallistusi...

- Tarmo Selter -

Sünnipäev

On üks tore päev;
see on sünnipäev.
Sünnipäev on tore aeg;
sünnipäev on sinu päev.
Sind ootab sõber;
käes tal kingi pakk.
Ole nüüd õnnelik ja rõõmus;
saad aasta vanemaks.
Nüüd kõigil varuks on üks laul ja mäng;
kallistus ja õnnesoov.

Milline öö

Milline öö, melankooliat valav,
Nukrusi niristav valgesse sängi,
Mälestuspainav ja igatsuspalav!

Sina, sääl kuskil, tule ja mängi
Siin minu lõhnavi patjade vahel –
Ah, mis võiks saada sest ööst meile kahel!

Armastus südames

Armastus on suur tunnete keeris südames
Armastus on põletav leek südame peal
Armastus on kuumad pisarad põskedel
Armastus on liblikate mäng südame peal
Armastus on lõõmava päike taevas
Armastus on öötähti pillav kuu
Armastus on piinavad südametuksed
Armastus on mahlast nõretav puu
Armastus on elu igavene osa
Armastus meid hoiabki elus ju.

Kevad südames

Kes seal põõsa taga piilub,
õrnal tuuleiilil sahistab,
tasa linnuhäälel siutsub,
unest kevadlilli äratab?

Päike kõrgel jälgib mängu,
teab, kes põõsas piilub seal.
Minul mõtted juba ammu-kõik on juba kevade peal.

"Kass Betty laul sõprusest"

Igaüks on isemoodi,
üks on koer ja teine kass,
kolmas loheks hoopis loodi,
kuid meid miski ühendas.
Ole kapten sa või draakon,
vahe tundub tühine,
siis kui seltsis püütud saak on - vennalikult ühine.

On see mäng või on see võistlus,
seda täpselt küll ei tea.
"Ole tugev." ütleb mõistus,
Süda ütleb "Ole hea."
Ühe samm on teisest pikem,
ära sentimeetreid loe.
Oled ilmas õnnelikem,
kui su süda sees on soe.


Siis kui konkurendi leiad,
ära tõsta tormi sa,
sest et võisteldes just hoiad
iseenda vormi ka.
Ja kui kogemata täna,
võist ..... Loe edasi →

Vanaema

Vanaema silmadesse
toon täna päikesesära,
punaseid tulpe sülemiga,
ta armastab neid väga.

Nii lahke, hea ta olnud mulle
kogu lapsepõlve aja,
kasvult vanaema väike,
kuid sees on soe süda.

Vanaema suul on naerukurrud,
lahkusest räägivad ta silmad head,
kätel elurakke palju,
käed väsinud pole eal.

Vahest vanaema teeb juttu
minu isast, emastki,
heietab pikka jutulõnga,
kuidas elu oli vanasti.

Vahel vanaema unustab end ära,
siis laulab ta nii armsasti,
tal on ilus laulukõla,
meeli köidab alati.

Kallis oled vanaema,
piiritult Sind armastan,
kauneid tu ..... Loe edasi →

Kodu

Meil aia-äärne tänavas,
kui armas oli see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.

Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.

Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
«Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
on kiir küll tulema!»

Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei poolt nii armas olnud seal
kui külatänavas!

Lydia Koidula

Kodu

Meil aiaäärne tänavas,
kui armas oli see!
Kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.

Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
Kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.

Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata.
,,Laps, oota’’ kostis ta, “see aeg
on kiir küll tulema’’. 
   
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas-    
ei pool nii armas olnud seal
kui külatänavas!

Armastus

Armastus on kui keev tunnete pada
südame all

Armastus on kui lilleõis kaunis,
mis õitsele puhkeb südamel

Armastus on kui hõõguv tulesäde,
mille leek suureks paisuda võib

Armastus on kui valutav süda,
mis tunnetega mängib ja pimestab

Armastus on kui pillikeel,
mis hinge puudutab ja kurvaks teeb

Armastusel on tuhat nägu
Armastusel on tuhat meelt

Armastusel on tuhat tunnet
Armastusel on tuhat keelt

Kodu

Meil aia-äärne tänavas,
kui armas ole see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.

Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.

Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
?Laps, oota,? kostis ta, ?see aeg
on kiir küll tulema!?

Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei pool nii armas olnud seal
kui külatänavas!

Sõbrale

Las müdistab äike, las puhub tuul,
meie sõprust ei takista miski muu,
isegi mitte meie väikesed vead,
vaid hoopis meie noored pead.

Olgu või miinus kakskümmend kraadi õues,
meil ikka ja alati soe süda on põues
ja päris ammu mängisime lumesõda koos,
olime lausa kella viieni hoos!

Oi, aeg on suur ja miski seda peata.
Ega aega siis ajajaamas seata.
Alles eile me lapsed olime ju,
meie sõprus on ikka veel suur!

Suur armastus

Ühel hommikul ärkad –
ja märkad,
et sinu suur armastus on otsa saanud…

Aga selle asemel
on tärganud veel suurem armastus
nende vastu,
kes on kohal küsimata,
kes ei võimutse, ei nõua,
ei õigusta,
ei meelita, ei mangu,
ei põe,
ei poe,
vaid kõnnivad kikivarvul
ja teevad, mis tarvis

nagu päikesekiir,
mis piilub aknasse
ühel hommikul, kui ärkad –
ja märkad…



/Mari*Uri/