Sõnale mang leiti 531 luuletust (pop)
Sünnipäeva luule lastele
Lilleke siit,
leheke sealt,
kõrrepealt kastepiisk,
tükike päiksekiirt,
sülega sõnadesooja ja palju palju õnne!
-----------------------------------------
Tipa-tapa aasta kõnnib,
kõnnib pikaks väiksed põnnid.
Palju õnne, mängulusti,
mingu kõik sul ikka hästi!
-----------------------------------------
Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod...
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed...
Jäägu neil silmad vee .....
Kodu
Meil aia-äärne tänavas,
kui armas oli see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
«Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
on kiir küll tulema!»
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei poolt nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Lydia Koidula
Sünnipäevaluuletus tüdrukule
Sa olid pisikene armas plika,
kel päiksetäpid põskedel reas.
Sul mõni hammas suust puudu oli ikka
ja valendavad patsijupid peas.
Sa märkasid kõike, milles peitus ilu,
ka põllulillele sa tahtsid teha pai.
Nii õrnalt üle samblatuti silud
ja imestad, kust lepatriinu täpid sai.
Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha,
mis sest, et rohtu kasvand liivakast.
Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles,
et möödunud mängud jääksid mängumaaks.
Sünnipäev
On üks tore päev;
see on sünnipäev.
Sünnipäev on tore aeg;
sünnipäev on sinu päev.
Sind ootab sõber;
käes tal kingi pakk.
Ole nüüd õnnelik ja rõõmus;
saad aasta vanemaks.
Nüüd kõigil varuks on üks laul ja mäng;
kallistus ja õnnesoov.
Emale
Hommikul ärgates
meenus äkitselt,
pidin sul tooma lilli
ja mängima pilli,
soovima head emadepäeva,
sellele ei löönd ma käega.
Paberi võtsin,
kirjutades nutsin,
sulle parima luule kirja ma panin,
nuttes lugesid sa öeldes: "See on parim!"
Mind enda poole sa tõmbasid,
mind kõvasti ja soojalt embasid.
Laususin sosinal: "Ma armastan sind, ema."
Sheryl Tammoja
MÖÖDAS ON AASTA
LASTEAEDA TULLES NÄIS,
ET LÕPUTU ON SINU PÄEV.
EMA-ISA TÖÖD JA HOOLED
SINU MÄNGUDEGA POOLEKS.
SIIT SA SÕPRU JUURDE SAID,
ÕPETAJALT PIKA PAI.
PALJU TARKUST JÄÄNUD PÄHE,
KIRJUTASID NIMETÄHE.
NÜÜD KEVAD KAASA VIINUD NEED,
SIND OOTAMAS ON SUVETEED.
TÜHJAKS JÄÄVAD SAHTLID, KAPID,
KÄTTE SAATE TÖÖDEMAPID.
KOHTUME TAAS SÃœGISKUUL
KUI PUNAPÕSKSED ÕUNAD PUUL.
Suur armastus
Ühel hommikul ärkad –
ja märkad,
et sinu suur armastus on otsa saanud…
Aga selle asemel
on tärganud veel suurem armastus
nende vastu,
kes on kohal küsimata,
kes ei võimutse, ei nõua,
ei õigusta,
ei meelita, ei mangu,
ei põe,
ei poe,
vaid kõnnivad kikivarvul
ja teevad, mis tarvis
nagu päikesekiir,
mis piilub aknasse
ühel hommikul, kui ärkad –
ja märkad…
/Mari*Uri/
Kooli sünnipäev
Kallis kool,
sulle kuulub minu hool.
Sünnipäeva sul peame,
ilusasti hümni laulame.
Rahvatantsu tantsime,
laulame ja mängime.
Sinu jaoks seda teeme,
uhked sinu üle oleme.
Koolimaja kallis oled,
iga meie kooli õpilasele.
Sünnipäeva tähistame rõõmsalt,
mitte põrmugi pahuralt.
Sinu auks on tehtud kringlit,
salatit ja jooki piiratustes kogustes.
Oleme õnnelikud sinu üle,
loodame, et sina ka meie üle.
Kes mind armastab
Kes mind söödab,
kes mind joodab,
kes mulle õnnelikku lapsepõlve loodab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mind aitab,
kes mind paitab,
kes mulle igasugu mänguasju näitab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mind hoiab,
kes see opa võtab,
kas minu juurde ikka jooksujalu tõttab?
See on minu emme,
see on minu issi,
see on minu kallis venna ja mu õeke
alati!
Kes mulle laulab,
kes paneb sängi,
kes mulle lõõtsapillil tantsuviisi mängib?
See on minu emme .....
"Kass Betty laul sõprusest"
Igaüks on isemoodi,
üks on koer ja teine kass,
kolmas loheks hoopis loodi,
kuid meid miski ühendas.
Ole kapten sa või draakon,
vahe tundub tühine,
siis kui seltsis püütud saak on - vennalikult ühine.
On see mäng või on see võistlus,
seda täpselt küll ei tea.
"Ole tugev." ütleb mõistus,
Süda ütleb "Ole hea."
Ãœhe samm on teisest pikem,
ära sentimeetreid loe.
Oled ilmas õnnelikem,
kui su süda sees on soe.
Siis kui konkurendi leiad,
ära tõsta tormi sa,
sest et võisteldes just hoiad
iseenda vormi ka.
Ja kui kogemata täna,
võist .....
räpp
Olen psühhopaat, kes ravist ütles lahti
Hadese klient, keda pimeduses nähti
Vaarao, kelle püramiide ei leita
Eksind hing, keda mitte keegi aita
Riimivabrik ja selle ainuke tööline
Kelle eesmärk pole magamine, söömine
Tahan elada ja ellu jääda
Elada, mitte oodata viimset päeva
Taon sõnu seina kui kiviraidur
Kõik otse südamest, valedest ma hoidun
Sõnu küll loobin, a mitte hooletult
Räpin oma moodi, pisut erapooletult
Loen sõnumeid ja kõiges kahtlen
Räppides ma suhtlen, rumalust nuhtlen
Ja südamest suure tüki kingin
Mitte istumiseks vaid seismiseks on pingid
.....
Kes tegi lapse?
Kes tegi lapsele need kaunid kulmud,
kes andis lapsele ta moosisuu?
Kes valis lapsele need kommipõsed,
kes kikitas need kõrvakuud?
Kes tuletas need tantsujalad,
kes kinkis lapsele need kallikäed?
Kes pani lapsele ta plõksusilmad,
kes tekitas need õlamäed?
Kes voolis lapsele punaseks vere,
kes sättis paigale ta patsipea?
Kes peitis tema sisse tilgamere,
kes lükkas pärlitesse hambarea?
Kes jagas lapsele ta jutukeele,
kes nipsas näkku selle naljanina?
Kes külvas talle tema lillemeele,
kes maalis mänguliseks maailma?
Kes noodistas ta hääleviisi,
kes mõõtis .....
Suvi
Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!
Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!
Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.
Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.
Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!
/Mari*Uri/
Sünnipäev
Lastel on sünnipäev;
põllul aga künnipäev.
Farmis jälle tünniüäev;
emadel sünnituspäev.
Sõnnipäeval ootamas on;
trill ja trall.
Künnipäeval;
aga traktor ja kombain.
Tünnipäeval;
kapsas ja suur tünn.
Emadel sünnituspäeval;
emakas ja laps.
Kodu
Meil aiaäärne tänavas,
kui armas oli see!
Kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
Kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata.
,,Laps, oota’’ kostis ta, “see aeg
on kiir küll tulema’’.Â
 Â
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas-  Â
ei pool nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Tont
Ei tunne slängi, ei tea tonti,
mis siis ikka, ime lonti.
Tont on roolis, paneb poppi,
ei ole koolis, mängib troppi.
Annet jagab, sügab mune,
lõunani magab, pole lube.
Ube sööb siis kui tahab,
karvad maha, andke vaha.
Tont pole kummitus,
healjuhul kesklinnas ummikus.
Vilistab kummi, annab gaasi,
libistab rummi, kannab lillevaasi.
Tont teeb luuletusi, ei kopeeri,
saad veel musi, kui ei veeri.
Mis siis ikka, kirjutan lõputult,
ärge ajage s*tta, hirmutav kõtu sul.
Ja kui oledki paks, ära peida end tuppa,
tuleb anda vastu laks, leida ja osta endale Suprad.
Need kõrge à .....
Suvi sügises on kinni
Suvi sügises on kinni
nagu kardaks midagi
Igal sammul,sügise kannul,
maha ei jää tast sammugi
Sügis on nii leebekene
mängib mänge suvega
Suvel ammu meelest läinud,
et peab ära minema
Mängud siiski saavad läbi
Sügisel on oma vägi
Oma kurbus,nukrus ka
ei suvi sellest aru saa!
