Sõnale mang leiti 611 luuletust
Mängid tulega, õeke
sa mängid tulega, õeke
siin pole midagi sul vaadata
tühi väli ja muud ei miskit
ainult mälestused, mis kerivad sind treppipidi allapoole
keerisesse
miks tahad tulla minu järgi,
minu sammudes?
milleks sulle see kõik?
elu lõpetamine ei ole valik
vaid otsus
anna mulle andeks
need pisarad, mida oled pidanud minu pärast valama
need tunded, mida oled pidanud tundma
ma kunagi ei arvanud, et kõik nii lõppeb
ja lugu punkti saab
Toksilisus*
süda kiilub kinni
võlts headusest
mis inimeste jaoks võib olla tõene
hetkes
aga laialivalguvat armastust ta ehk ei sisalda
niivõrd et selles
ekselda
valed ootused ja lootused
murtud lubadused
harjumine inimese miinuspooltega
surmaga vaidlemine
ja taidlemine uuel elurännakul
ma ei taha sind oma lähedusse
sest sa oled toksiline
sest ma ei tea, kas mõtled nii või naa
kas su sõnadel on päris alus
või on see mänguline fantaasialend
mida lihtsalt kasutad sõnade ütlemiseks
suurustamiseks
see teeb mulle haiget
ja samal hetkel kommentaarid argusest
mis ei ole .....
Kolm puhkepääva
Nagu kolmas puhkepäe
mes pärast pühabe tulleb
ulatanud jummal umma käe
tüürahvale ta sulleb;
nüt kodos iki viil
siin om kik ääletu
õues võhr, siil
ja kass om eeretu;
ja mis mia tiin?
paras kõiguts saab olla
esä laual viin
äi taha, it ta mulle kalla;
võtsin nüssikutäie vett ojast
pliita pääl audub tönn
umma süük arust ja ajast
äi olle ma abitu könn;
täna pailu kardulat süüme
kona ääd usku om maaubinale
pudruts kokku lüüme
kõrvan piima ja anelihale;
repi pääl mitu pauna
mida vanaesä tuunu
orsti ja kesu meie sauna
sesse lämme em .....
PIU - PIU - PIU - PIU - PIU - PIU - PIU - PIU
Õu mai gaad, nagu
kuidas mulle meeldib 3D
on mänge, kust saad vaenlasest jagu
ja pole raske see tee;
eriti just zombimängud
kus ONLINE's anname tina
laseme ihusse augud
küll seda armastab mina;
pead otsast, põletada ja hakkida
alla ajada, tankist lasta, ajud välja
ihu ja verd kokku pakkida
küll on palju lõbu ja nalja!!!;
sain 200 punni headshotis
mis vähemalt 300 m kauguselt
mida kogenud laskja kottis
oli laipasi suurtelt numbritelt;
meie fantaasia on lõputu
suuri seiklusi vajame
seadus mängus kehtetu
võime teha, mis tahame;
üks pauk teise otsas
ja s .....
Julgus
valgeid roose
hommikupäikese paitades
ma mäletan
kuidas punane raadio seda mängis
suures voodis laiutades
lapseund magades
ma mäletan
ma mäletan ka neid kõnesid
mis kestsid päevi ja öid
kuid ja kohati aastaid
nendel oli oma võlujõud
oma maailm, millesse eksida
tung armastuse kui tunde järele oli nii suur
et mis iganes inimhing selleks võimaline on tegema
nüüd ma proovin leida niite
mis viivad mind katkiste geeniuste lävepakkudele
kes deformeerunult ei leia vahepeal mõistmist
siinsel turuplatsil
siinsete hindadega
kas mina pean olema siis see,
kes võtab .....
Meelemängud *
meelemängud on kõige hullemad
sest sa oled hullumise äärel
sa arvad, et sa oled katki lagunemas
tegelikult sinu stoiline meel jaguneb kildudeks
sulle väljaspoolt kinnitatakse kui imeline inimene sa oled
sa ei usu,
sa kahtled kõiges
sa kahtled inimeste headuses
hoolimata sellest, et oled teiste suhtes hea
sest on miljon ükssada põhjust olemas,
miks võib see kõik ükskord keerduda sinu vastu
isegi surm
ja surmast teada saamine
valukohad perekonnas
haiget saamised, haiged liigesed
mälukaotused, alzaimerid
kõik on olemas ja
sa lihtsalt oled tänulik, et oled
reben .....
Kevade süda
Juba rohetavad aasad,
põllud vabanenud lumekoorma alt,
ojad vulisevad kaasa
linnulaulule, mis pilvis üleval.
Sooja vihma kallab,
päike naeratab,
mesimumm kannuga tõttab,
lilleõis magusalt lõhnab.
Liblikas kollases kleidis,
õhus õrnas lepadriinu kõrtmööda ennast,
ülesse venitab.
Puudeladvus tuul mängib kannelt,
pungad puudel puhkevad,
kasepuu tasakesi mahla
endast välja nõristab.
Lehti väristavad haavapuud,
neil suur on rõõm kevadkuust,
paranevad ka kõik südame haavad,
lehtima löövad soovide puud.
Kevadine
Rohulibledes mängimas tuul,
mis paitamas on õielehti,
öötaevast veel kaunistab kuu,
jääkristallegi mõnikord tehti..
Päike silitab metsa ja merd,
luues kõikjale soojust ja ilu,
puudes voolamas looduse verd,
tärkamas ümbruses elu.
Mullast kasvamas lible nii õrn,
okstel pungad on kevadest pungil,
on vaid mälestus talvest, mis karm,
mida maapind veel alles küll tundis.
Kõik linnud on tagasi jõudnud,
luues ilu meie metsade vahel,
jõevesi, mis vargsi on tõusnud,
kopratammesid vetele laseb.
Hoides hetki, mis meile on omad,
andes tagasi tunded nii head,
olle .....
PUTUNGA
Kes on see ülikonnas kiilanev vanake
lühike ja botoxit täis kollike
mis algatanud sõja naaberriigis
ja nüüd ta meem arvutimängu trügis?;
PUTUNGA tal nimeks
ei pea ma üldse imeks
et idanaabri diktaatorist sai mängus koletis
G - modi tõeline hernehirmutis;
ükskõik mis kaardil karakter jookseb
oma punnis silmadega põrnitseb
siis peidust tuleb ja möllab
välja veninud näoga su ära tallab;
kõrvad nagu tal sarved
näeb saaki, vaja tasuda arved
parem ära ukrainlane mängus ole
nagu Hitlerile juut ja see kole;
vat see on huumor tänapäeval
uue põlvkonna .....
Absurd
ära unusta
kes ma olen
ja kust ma tulen
ma ei tulnud kapsalehe alt
imelisel maikuu hommikul
mind ei toonud toonekurg
ega peitnud oma urus
Rebase-Rein
ma olen täiesti realistlik
inimkehastus
aga ometi
inimestele meeldib mängida
neid mõistumänge
iseendaga
ennast vigastades
endale haiget tehes
ennast vihates
milleks?
kuigi kapsalehe all on mõnus
koos röövikutega siblida
ei pea ma ennast ju fauna liikmeks,
ent ometi
vajan päikesevalgust
ja sooja elupinnast
nagu nemadki
tulin, et olla
lähen, et jääda
Ma hakkasin mängima tulega
kõrgele lahvatas leek.
Valgusfooris on punane tuli,edasi sõidu keeld.
Väikesest lõkkest sai tulekahju,põgenen leekide eest.
Fooris süttis kollane tuli
lõppes edasi sõidu keeld.
Kui ette lõi roheline
olid järele jäänud vaid söed,
õrnõhuke suitsuvine
täiesti vaba tee.
Kuid minna ei olnudki enam,
oli kustunud valgusfoor,
söed enam ei soojendanud
tühjus valitses igal pool.
Rannaliival hullaksin sinuga,
võõramaist võõram mees.
Pritsiksin sulle vett
ja jookseksin siis sinu eest.
Laintesse peidaksin end,
Ja jälle siis välja ilmuks.
Rõõmust ja mängulustist
ma hüüaksin,naeraksin,kiljuks.
Siis keeraks selja ja läheks
sinna kust olen tulnud
Lihtsalt teen näo nagu poleks
meie vahel midagi olnud.
Aprillist oktoobrini
Ma ootasin Sind terve nädala
Sa ei teadnud
Ma isegi lugesin päevikus päevi
aga Sa ei teadnud
Ma mõtlesin, et kuhu Sa kaudsid
Kuhu Sa kadusid mu päevade virvendus,
mu energia andja, mu südame löögisageduse tõstja?
Ma lugesin päevi.
Mis juhtus suvel,
oli must auk ja keha kõngemine,
ma muundasin ennast varjuks
mis jäi armastuse toitainetest ilma,
mis otsis lohtutust kurbadest armastuslauludest
ja püüdis endale tõestada,
et see pole päris...
Ma ei teadnud, et Sa tuled.
Aga Sa tulid ka sügisel.
Sul oli ju võimalus loobuda
ja ma arvasin, et Sa teed seda...
.....
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Mamma igatsus
oma mamma juurde tahaks minna
istuda onkoloogiakeskuses tunde ja tunde
vahet pidamata
rääkida ja lobiseda,
miks ta tuli Tallinnasse
miks ta ei jäänud sinna, kus sündis
miks ta valis vanaisa,
kust ta sai enda särava iseloomu,
millist rolli mängis tema elus religioon
kas ta alati tahtis endale kahte tütart
mida ta mõtleb oma õdedest
mamma oli mu esimene parim sõber
võib-olla ka viimane,
kes mind nii põhjalikult mõistis
nagu mina teda
oma mälestustes ma istun punase köögilaua taga
ja joonistan
pastapliiatsitega
sest seal värilisi polnud
söön vanaema te .....