Sõnale mark leiti 385 luuletust
Meenutus
Sa olid parimatest parim,
mu eeskuju,
mu jumal,
mu sädelus,
mu kurbade mõtete peletaja,
mu mõtete valvur.
Nuttes olid toeks,
kurbuses ulatasid käe,
niidistiku kaudu,
said rõõmupisaradki üheks.
Nägin Sind ennast ja ennast Sinus.
Meie suhtlus oli tollal maagiline
nagu unistus
nagu vahukomm, mida pole kunagi suhu pistnud
nagu roosa kvarts,
mis on Su väikses taskus,
et meelde tuletada,
armastus eksisteerib,
armastus on olemas.
Kedagi ei häirinud,
kui armastust täis sõnumeid kirja panin terve loengu aja,
ju mul oli siis tegemist,
ju armastus vajas tege .....
Koltund sügislehekene
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Tuule kanda, jalge alla,
reha hammaste vahele.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene,
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Sügise öine hõik
Ärgates öösel krabina peale,
öine vihm see koputab aknal,
andes märku, et aeg liigub sügise poole,
vihmapiisku klaasi peal vaatan.
Puulatvades mängimas tuuline iil,
pilverünkadest langemas piisku,
puulehtedelt öises pimeduses nii
on rohelus minema viidud.
Sügisvärvides varsti on päikese pale,
mis peegeldub südamest, silmist,
sulgen akna ja vaikides magama lähen,
teades, varsti näen kõike seda ilmsi.
- Tarmo Selter -
2022
Vanaema armas köök
Minu vanaema köök on pisike,
aga ta on nii kallis minule.
Alati, kui vanaemale külla läen
on see minu suur rõõmu-ja õnnepäev.
Minu vanaema on nii lahke ja hea,
tema koogilõhnalist pisikest kööki armastan- ta teab.
Köögilaual linik pitsiline,
selle heegeldas mu vanaema ise,
Põrandal narmastega vaip on maas,
seinal ripub ajahambast puretud vana maal.
Köögiaknal väiksel,
suurte lilledega kardin on ees.
Ja alati, kui kardina vahelt sisse piilub päike
ja väikest kööki valgustab,
siis märkan vanaema põsilt rõõmuläiget,
oh, kuidas ta rõõmustab!
Köà .....
Vastamine
ma enam ei vasta
võid ju vaadata ja ihaldada mind
aga ma enam ei vasta
mitte et ma ei tahaks vastata
vaid kiirus võtab üle kogu mu keha
ja ma lihtsalt elan lihtsurelikku elu
kus peaks olema mul mingi ambitsioon
aga ambitsioon ilma südametäiuseta on tühine
sestap
ma kuulaks Su muusikat, Su raadiosaateid nüüd
nad teavad, et kuulaksid,
neil kõigil mingi oma story Sinuga,
nii et ealeski ei kahtlustaks nad midagi ja see ongi hea
olla nagu kameelion
igas seltskonnas vastavat värvi nagu vaja
aga rebane ei saa ju ennast pikalt peita
eriti enda saba
ma mõistan nüüd, .....
Welcome to EST
Me elame võõrast elu,
mis muukeelselt öeldes-HAM.
Ilmatuultesse paiskunud pelu
halvab võitluseks kesine ramm.
Me kõnnime võõral pinnal;
kuid ka Kolgatal aru ei saa,
ons meil süüd, et sellisel hinnal
rendiks andsime isamaa.
"Welcome to Estonia"! Märk
kirendab võõras keeles.
Peibutuledes suurilma värk
on kui hällilaul unises meeles.
Võõras ersats läänest ja põhjast,
valmis neelama taevast ja merd.
ME SÕDIME VÕÕRAS SÕJAS,
SEAL VALAME OMA VERD.
AEG
Aeg, see jookseb ühtesoodu,
vahest marutab ta teel,
hoiab kinni püksisäärest,
tirib ligemale veel.
Ajal aega paigal seista,
pole mitte kunagi,
nagu äratuskell ta tiksub,
jõudmaks inimmeelteni.
Olen hakanud aega hoidma,
väärtust kandma temani,
ajaga ma kaasas liigun,
märkan teda alati
Ajapikku aeg armsaks muutub,
hakkad armastama kogu südamest,
kahetsed, kui lased raisku,
kättemaks tuleb pikal eluteel.
Vali aega endal' sõbraks
enne, kui on õhtu,
ajaga siis tasapisi kaasas käi,
nii on hea, mulle näib.
Aeg rolli mängib siinses elus,
aega alahinnata .....
Elu alus
Kas märkasid võbelust õhus,
tunnetasid hetke võlu?
Kas märkasid lainete vahus
Sinust läbi voolavat elu?
Kas kõndisid tunnete liival,
tundsid tundeiilide paitust?
Kas märkasid rõõmude vihmas,
kuidas kurbus see piisaga haihtus?
Sa alati ole Sina ise
oma tunnete vallas ja elus,
leides tähenduse mõttelise -
Sina ise oled elu alus.
- Tarmo Selter -
2022
Misasja ma nägin?
Eile õhtul aknast
välja vaatasin
oli kell pool 12
ja hambaid pesin;
taevas on tähti
ent veel nii valge
pole koera, et pidada vahti
mida nägin, oli haige;
võsa ees seisis võõras
üleni paljas ja 180 kraadi
minu poole pead pööras
see olend iselaadi;
on puudu silmad
nina ning kõrvad
seda ka hambad
ning ka kõik karvad;
oleks mul püss
tulistada loodaksin
minul on loo küss
misasja ma nägin;
tal lõhe põske tekkis
siis terves näos oli auk
mingi kollane tuli helkis
ja kostus pauk;
leian end hommikul
siin samas pikali
meeled ummikul
mis juhtus, p .....
Elu ost
Ma tulin kuskilt kord
ja siia jäin
või toona hoopis äkki toodi
nüüd alatasa käin
varjuna kus inimjärjekord
loogeldes läeb kõigemüügipoodi
See küsimus mis malbelt küsisid
mind kõnetas mu igas ihurakus
sa pärisid mis kõigest tahan osta
kuid mida kosta
tükk aega vaikselt püsisin
siis aralt arvasin et parimat mis pakud
Sa ainsat tõelist väärtust- iseennast
mul annad- võtad lepingu jaoks käe
mu käed ja pilgu surud enda ihusse
ja ma ei näe
ei märka mõteldagi kauba hinnast
mul pistad arve hiljem pihusse
Nüüd lahked silmad suisa saatanad
mu omad p .....
Tähelend
Kas palud armu Igavikuleedilt,
kui tunned olevat end libekeelne Juudas?
Uus kutsung saabub kustunud planeedilt,
et tähelend su veendumusi muudaks.
Jäid lapsekingad linnuteele maha,
nüüd naudid seitsmepenikoorma privileegi.
Nii ulatud ka valguskiirte taha.
Su lennuvõimetust ei märka keegi.
Ãœks luuletus mul kumiseb peas
Ãœks luuletus mul kumiseb peas,
ta kumiseb vastu hommikut
ja uni on mul hea,
sulepadi paitab pead.
Peas luuletus kumiseb edasi,
annab märku, et tõusma ma pean.
Ta nagu tiksuv kell on minu sees,
vahest äratab unepealt.
Hea, et valvel olema ei pea,
sest mulle meeldib see kumin peas, siis tunnen end erksa ja elavana, kui luuletus mu peas hakkab kumisema.
Hägused hetked
Puht kogemata juhuslikult
käsi reiel kogemata, ausõna
juhuslikult
palun vabadust
kahju, et ma millegi muu järele ei haaranud
kuigi kogemata vabandust
ei mõelnud nii
Kas Sa mõtlesid?
Mul on kombeks olla tundetu
vahepeal
sestap ma ei märka,
ma ei tea, mis juhtus, kas
juhtus midagi või jäi midagi kuskile ridade vahele?
Mis juhtus üldse?
Kas Sa ise olid kohal?
Kui me kaarikus sõitsime vallamaja poole?
Ma ei teadnud midagi
Ma ei teadnudki midagi,
ma tunnistan ausalt ja siiralt,
teised teadsid ja teised olid lummatud,
mina mitte,
see oli hästi peidetud varandus ja saladus,
mida hoida aastaid ja mida kaanega kirstugi kaasa võtta
ja ka siis, tekiks küsitlus, kas tõesti?
Sest see ei tundnud reaalne, sest te ei andnud alust?
Kas asi oli ainult ainetes või
oskustes peita kõige väiksemaid nüansse,
oskus olla märkamatu ja tegutseda nii,
et keegi ei näe...
Pimedas.
Salaja.
Ära pööra palun hauas ringi.
Oota veel.
Võta vastu.
Tunneta.
Kõik on muutlik.
Elu õpetab
Varsti peab arvestama, et kõik on selgeltnägijad ja kõik
hakkab välja kooruma nagu munast kooruvad tibud,
prõksutades oma koore lahti,
tõde paisub ja paisub nagu maisitera,
mis enam ei kannata kuumuse käes vedeleda.
Ma suren taas,
Sinuga koos
suren taas.
Surma pole olemas,
kuidas muidu ma endiselt elus oleksin?
Teades, mida kõike ma läbi olen elanud,
nüüd ma usun asjadesse,
mida ma ei arvanud, et võivad kunagi nii tõesed olla, aga
nagu öeldakse, elu õpetab.
Elu õpetab ennast ise
ja surm õpetab elu märkama.
Metsõunapuu
Metsõunapuu täis on tooreid õunavisse,
iga oks ägab suure raskuse all.
Oma vilju kanda on tal raske,..
Nii üksi seisab-,kibe on ta and.
Metsõunapuul kibestunud ilme,
ei keegi hooli tast,
ei õunu korja puult.
Ainult tugev tuul ja rajuilmad,
raputavad saaki suurt.
Kurb on metsõunapuul olla,
ükski suu ei maitse tema vilja.
Metsõunapuul parem on olla,
kui ta vaikselt saab pehme ja valge lumeteki alla.
Robustne
"Mida ma peaksin nüüd kirjutama,
kogu Su naiste armastuslood ülesse siia märkmikusse,
kui mul ei ole pliiatsit ja Sa hoiad küünlaid
kindlustame Sul nii, et Su jalad on soojad,
mis siis, et käed külmad
Viska jope....
Ole minuga,
ära veel mine...
Sa tead kõike,
kuidas Sa tead kõike, milleks ja miks
ma pihtisin Sulle iga oma kuri-ja väärteo, aga
ometi olid Sa nii turvaline valik,
et ei osanud kahelda, võib-olla ainult korraks
näe,
tõin meile klaasid parima brändiga
Võta alasti mind"
001 ITS, 696 GKB, 666 BB(midagi)
Autoroolis oleme kõik geeniused
teame kuidas sõidame ja teisi kritiseerime
tagurpidi pöörame liiklused
märk ütleb, mis kiirus - miks sohver pime?;
tee Tallinna on Eesti halvim
igaüks kiirteel on kurat
arvasin, et mentidele kittuda on ravim
et usuksid, nad nõudnud pardakaamerat;
tööautosse panna seda ei või
seega nöögin pätte kasvõi siin
minu sabasse saatus neid lolle tõi
selliste sõber roolis on raudselt viin;
ITS 001 - valge spordikas
teda, kui kihutajat, mingi oht ei muunda
nõelus vahele nagu prussakas
ja ei näidanud ükski kord suunda;
696 GKB - tu .....