Sõnale maru leiti 143 luuletust
Tuuletõusmed
Külvaks tuult ja lõikaks tormi
pole põlispõlumees
miska kastaks miska väetaks
kuidas saada saagid normi
Esimesed aastat kaks
luurin põllul silmad vees
külind tormi lõigand tuult
saak on jäänud viletsaks
Kannan kannatust kui mäge
andke tuuletiival jaksu
pange tormivõrsed tõusma
nõutan taevast abiväge
Vaikib taevas- vastab öö
tasuks andameid ja maksu
luban- meeletuna nõus ma
papist poiss ei riste löö
Saabub keerub noorepoolne
alasti kui ahvatlus
tuuled tormid tülid saan
võtab naiselikku hoolde
Ma ei kahtle keerubinnas
laiub hinges kahtlustus
.....
Linnukese kurbus
Mis kükitab see linnukene põõsas,
nõnda haledalt siutsub seal?
Vilksti pea käib siia-sinna,
vihmspiisad lehtede peal.
Tuul see raputanud põõsast valusalt,
linnu süda kurb on,
siutsub haledalt,
leinab linnupojukesi,
kes veel munast koorumata olid.
Leinab linnuemake,
kurb on tema lauluke.
Taevas on nii pilvine,
lein kohale jõuab minu hingele.
Tuul
Tuul sügislehti taga ajab
pühib puhtaks kõnniteed
Lehekesed kuulekana
veerevad kõik kuhjadeks
Tuulele ei meeldi kuhjad
kisub lehti laiali
Uilates ja vile saatel
viimse kirju leheni
Juba vihmapilvi rebib
ei ta anna järele
Kuniks pilved saavad lombiks
kius ei vaibu,rahune
Tuul
Mu meeltes möllab tõeline sügis
mõtteid tuul vintsutab
Lehed teedel läbisegi
puudelt aina langevad
Vihmavarju tagurpidi
kisub tuul nüüd mõnuga
Suur tahtmine on keelel
kõiki ära sõnuda
Minul võitlus aina kestab-,
vihma ja tuulega
Vihmavarju kotti pistan
las nüüd tuul mind nüpeldab
Rinda pista ju ei saagi
marulise tuulega
Aina selgemaks saab seegi
kustpoolt tuuled puhuvad
Mäletad?
Mäletad seda aega millal väiksed olime?
Siis ei olnud mõtteski et kõik me varsti lahku kolime.
Mäletad seda aega millal tahtsime kasvatata liivakastis õunapuud?
Aga nüüd lähevad imekiiresti me kuud.
Mäletad seda aega millal tahtsime suureks kasvada?
Nüüd oleme me kõik vanusest aastasada.
Mäletad seda aega millal me ei saanud poes hindadest aru?
Nüüd need hinnad meil ikka väga marud.
Mäletad neid aegi millal me olime hõlpu täis väiksed naerusuised?
katastroof
mul on nutt kurgus kinni,
ma ei tea, mida enam kardan,
istun üksi tühjas toas,
see on mulle hea, ma arvan.
ma tahan lahti lasta,
ma ei saa lihtsalt aru,
miks keegi mu palvetele ei vasta,
kui mul käimas on torm ja maru.
millest põhjustatud on mu hinge kadu?
vastuseid võib olla tuhandeid, sadu,
kuid mis oli see hoop,
mis mind tappis?
proovin elada rahus, kuid katastroof,
see mu hinges mängib.
mu kallitele
kui elu ise ongi
kogu taeva alusele emaks
miks ma peaksin kartma
mitte usaldama teda
puhtevalgusest hämaruseni
täidab ta mu kõiki päevi
pungade paisumisest
lehtede varisemini
on kulgemises
võilillele päikesest
avanemiseks jahedail hommikuil
maiõhtuil krookuste sulgemiseni
*
miljardeid aastaid
tähena põleda
et Su sõrmed saaksid
puutuda mu nägu
suu juua mu suud
me hinged omavahel
kõneleda vaadata
vaikides järvel täiskuud
näha kuidas hetk
tuleb hetke kõrvale
võõras ja hiigelsuur
Lained löövad ainult mere äärt
Jälle on öö.
Ma värisen.
Mu mõtted on hämmarad.
Jälle, uuesti ja nüüd vajun kokku selle hämmarusse.
Mu häält peas on kaugelt kuulda ,nagu vaikseid laineid,
kes summisevad mulle vett kõrva.
Võttaks ainult kirve ja lõikaks läbi keha, et see vesi voolaks minema, mu muredega.
üks ammu ununenud
mind õhtu valgus
alati on lummand
mis põllul odra
aias kressid teiseks teeb
see öö ja päeva habras piir
mis kaua õhtus kumab
öise pimeduse eel
mil valgus üles tõustes siit
läheb ära hämarusest
tuppa viib sind lambi kiir
mis süüdatud sai õhtu pärast
Su hõõgvel õlad
ja kuhu panna need
palavikku jäänud sõnad
Su hõõgvel õlad need
ahastusest vettind hetked
õnnejanus suu
see nukrus päevi kestev
neist paberile saanud read
kui meel ei tea nendega
mis teha laup kuum
päev otsa sai
tornis kell lõi õhtu sisse
jumal tänatud
nii ongi hea nüüd padjale
saab panna pea tunda
tagasi on sama ilmaruum
tsüklist „Poisiiga“
Arvuti kirjutatud Top Gear: Magalufi reisieri
Eelarve kärpimise tõttu, kasutas trio Ryanairi
mis nagu looomulikult, oli hilinenud
aga mehi see kõige rohkem ei häiri
kui lennuk ise haagissuvila moodi välja näinud;
ja reis oli kallis ... Clarcksonil lendas katus seda maksta
May kilkab rõõmsalt: "Oleme siin, oleme siin, oleme siin!"
närvis Clarckson tahtis end sealt alla hüpates päästa
sest tema jaoks on check - in tüütu ja lend piin;
läksid mehed randa ja seal vedeleb Boris Johnson
ja pikemale mehele meeldib oma iidoliga hängida
Clarckson: "Oh saa! Seal seksikas mees on!
Kuule, armsake, kas ma saaks su Roblox .....
lillede õitsemisest
lillede õitsemisest
jäämas juba oled ilma
puudel lehtede kahinast
valgetest rünkpilvedest
mida otsida unustavad
peagi silmad justnagu
polekski neid enam ilmas
mida on mul peale hakata
aina varasemaks päeva
tuleva hämarusega
hea et maja taga alles on
mändide igihaljas käharus
sügavas talves lumiste
okste ehmatav vähratus
Tundmatu vaikus
Rahvas haistab õhus tõrva
seal kus rinne jookseb pikuti
peetakse eemalt massimõrva
kahte leeri vastakuti;
ära ütle, et sind pole hoiatatud
tundmatu vaikus peidab kurja
mis alati kaasa võetud
rahuaeg läinud nurja;
susisevad leegid maine jäänus
seistes orkaani silmas on hetk
ja see pole juhus üksainus
aeg teha põgenemisretk;
keset tundmatut vaikust
ohvrite päevad on loetud
pea meeles tarkust
tapa, või saa tapetud;
on elu pärast surma olemas
mõned riskivad sellega mõeldes
seniks, kui veri pole otsa saamas
käib see sisse-välja liigeldes;
see on rahva .....
