Sõnale masendus leiti 59 luuletust
Perekonnaseaduse muudatus 2023
Tahaks veelgi viriseda,
seadusega iniseda,
kahjuks ei see enam loe,
seadus seadustesse poeb.
Surrogaatlusest saab äri,
seadusest ei ole abi,
inimkaubandus siis lokkab,
perekonnad nõnda hukkab.
Praegu surrogaatlus veel
on Eestis leidnud keelu tee,
välismaalt võib lapsendada,
mujalt naisi kaaperdada.
Tulevikus pere kaob,
sugu minevikku vaob,
laps see kasvab segaduses
Eesti loodud tingimustes.
- Tarmo Selter -
2023
Pragunemas
Oleks vanapagan päris
ma pöörduks, et saada soove
sest maksude tõstmine mind näris
suurem kurjus tahtis võtta vereproove;
selleks reformierakond uute kuludega
tahaks hinge eest saada kullapada
ei saa liikuda oma eludega
sest eurosi kõigil puudu mitusada;
jah, meel on pragunemas
sest suvi jääb ära, kõik SITAKS kallim
niipea, kui juuni uksest sisenemas
kodumaast saanud allilm;
maamaks 2.5% aastas
käibe ja tulumaks 22%
automaks sõiduisu saastas
2000 € ei jäta alles senti;
tahetakse kehtestada kinnisvaramaks
kas tõesti mu pappkast prügikasti kõrval
saab .....
Kurbus
Pole päikesel kohta me juures
kui pilved vaid on meie ümber,
pole õnne ses´ maailmas suures,
kui aeg teeb kurbuses ringe.
Kaob ilu, kui kustumas lootus,
olles viimane õlekõrs meres,
jättes hetked, kus oli vaid ootus
meie maailma vaevas ja veres.
- Tarmo Selter -
2023
Järjekordne ossam - tossam
Ei ole riigikogu vaim uue aastaga ilusam
kui käib järjekordne ossam - tossam
ehk juures uued maksud
kuid nende kogujad on ammu paksud;
hookus - pookus, kuhu jääb mu papp?
eelarve puudus on nagu määrdunud lapp
mis veel enam vaesusele kaasa aitab
igat ohvrit uue pasaga "paitab";
palk küll tõusis, aga mis lahendus on see
kui peale probleeme meile muud ei tee
see pask, mis pastakast välja imetud
see aasta ja järgmine saavad olema inetud;
maamaks, automaks, käibe ja teemaks
on nüüd selle kevade suurimaks teemaks
mul kaob kaastunne sõjale
kui selle mõju effekt tun .....
No endiselt pole tuju
Pühad ja muu on jälle ligemal
aga kellele sellest kasu?
üks draama ja rutiin mulle
ära ootamist see ei tasu;
ainult lükkan lund
kas kodus või tööl
tuleb kätte see tund
kui vits mul vööl;
et nuhelda advendiajal teisi
kes mind tüütavad
nendeks mehi, lapsi ja naisi
nad jõule ja aastalõppu soovivad;
andsin müügimehele ju peksa
kes päkapikuna ukse taga seisis
ajaga kaasas käia ajada ei jaksa
olen veel omadega oktoobris;
talv on siin käes
peame pigem sellega tegelema
on külma terves väes
ja saab elektrit makstes me mädanema;
päkapiku rotilõksu .....
Ole iseendaga sõber
Kui vaid suudaksin olla ise
see, kes ma tahaksin olla,
looksin maailma mõttelise,
kuhu puhkama saaksin siis tulla.
Kui päevades rusumas raskus,
emotsioone nii palju on seal,
vahel selleks, et leida vastus,
iseendasse vaatama peab.
Oma maailmas mõttelises
otsin siis vastuseid kõigel,
mis väike või ülioluline,
lahendusi leida sealt võib veel.
Ole iseendaga sõber,
kui on raske, tunnista seda,
nii ajas edasi võite
sammuda sõpradena.
- Tarmo Selter -
2022
Mõra
Sisimas on mõra
mis kaheks kõike poolitab
on kuivanud ja surnud lehtetega võra
see puu nimega Elu, mis õisi kasvatab;
olla sellise naeratusega
mis tühi ja taha olla
pilv kostitab suure vihmaga
ja uut päikest ei saa tulla;
need killud on eneseväärikusest
koristates teed endale liiga
ei tule välja sügavusest
nii tundub, et kõik lõppeb avariiga;
sa oled sepp haamriga
aga ei tule millegiga toime
ükskõik mida teha, see on viga
ja see pole mingi ime;
vanadus ja sugu pole küsimus
kõigile võib tulla hinge mõra
alati peal on väsimus
ajapikku kahjustab oma j .....
Ma ei tunne midagi
Ma ei tunne midagi
ärgates tahan uuesti minna magama
ja ei taha näha kedagi
sest elamine kipub mind segama;
kui vaatan peegilisse
olen läinud peenikeseks
mõtlemine jookseb lühisesse
ei huvita, söögiisu läinud väheseks;
ma ei tune midagi suure vihmaga
mis pea kohal teeb tormi
ei tule toime ümbrusega
miski ei aja mind tagasi vormi;
kollane lagi on kui pilt tühjusesse
ei mäleta, millal see värv meeldis
mis viiks mind tagasi algusesse
mil lill õitses mu mälupildis;
andsin naabrile peksa
sest ta naer mind vihastas
tulla välja põhjast ma ei jaksa
jääkü .....
Tühimik hinges
Miks jälle olen siin?!
Mõteteis jäigastunult piin…
Oi, kuidas appi karjuks…
Kuid tean, et sellega ma harjuks.
Seega hoian parem kinni hinge,
oodates kuni suudan lämmatada pinge.
Tahaks kaugele, kaugele, ära siit,
kui vaid keegi võtaks käest ja mind viiks…
Ei kannata enam karmi sõgedust,
mis seest mind närib ja sööb…
Ega enda vastu tõusvat õelust,
mis alatasa mind näkku lööb.
Ma isegi ei mõista, kust
tuleb mõttemaailm nii must…
Ma tahan olla õnnelik hetkes,
olles siin, iseendana, nüüd, kohe ja praegu…
Aga mõtlen vaid, et olen ma kes?!
Ja kui .....
Elu on selline
Sa ütled, et elu on selline.
Kuid tead Sa siiski milline?
On see lihtsaim põhjendus kõigele?
Täienduseks kõigile eemalepõigetele?
Milleks valida lihtsaim lahendus
lootes, et tagajärjeks ei ole masendus?
Ma võin nutta ja olla õnnetuim,
kui tean, et Sina nii oled õnnelikum.
Kuid vaevalt see teeb Sind õnnelikuks
siiski püüan ja muudan end nähtamatuks.
Nähtamatuks sinu jaoks, kes Sa oled hea,
parim, Sinust igavesti hoolin, seda tea!
Laske mind olla laiali
ma tahan karjuda
kopsud lakke
köhida südame
tekile ma
tahan pisarad nutta
lambikupliks
laske mind olla
laiali ma
tahan peata käia
ringi tühjust
täita oma
toas olla selle
sisekujundus setteks
käänulises
joas laske mind olla
laiali ma
tahan siia tekile
siia seinale
siia lakke puruneda
killuks sajaks
laske mind olla laiali
ja kui pilk mul vaid veel
lebab tekil
kõrvalt näen ma ennast
perspektiiv on
adekvaatne
adekvaatne hinnang
laske mind olla
laiali tahtlikult
end pillan
Ükspimedus ja olendid
Iga kord kui avan akna,
et süüdata sigarett,
avan ka akna nendele olenditele mu peas,
keda päev läbi seal ohjes olen hoidnud.
Nad sosistavad mulle sõnu,
kõditavad jalataldu,
painutavad mõttevoogu
meelitavad raisad
Meelitavalt kutsub mind ka maapind,
olendid ainad õhutavad takka:
“Hüppa! Hüppa!
Kalluta end veidi veel,
siis oled sa üks lumega,
üks maaga,
üks pimedusega -
ükspimedus.
Hüppa!
Hüppa, ükspimedus, hüppa!”
Kuid miks ma seda siis ei tee?
On kuskil kübeke lootust?
Lootust, et teed käänduvad,
sõnad väänduvad,
et normaalsus pahupid .....
narkoosis või üledoosis
oleks vaid üks kanepilitt
ning nagu alice imedemaal oleksin
või siis üledoosis
või narkoosis
sest mul ei ole taluvust
ei pinge ega narkootikumitaluvust
tean vaid mis on alandus
ei mitte hinnaalandus
olen avatud peapesule
ei mitte šampooniga
vaid meediaga
olen kõige tipus
ei mitte maailma tipus
vaid masenduse tipus
vist mitte siiski tipus
see on ülivõrre
pigem
masenduse kõige madalamas punktis
Enesehaletsus
kõigepealt tekib hirm
järgnevad pisarad
siis vimm
ja viha
viha kandub igatsuseks
igatsusega jälle pisarad
tekib sügav masendus
ning väheke kahetsust
järgneb enesehaletsus
kuid kui nutud on nutetud
ja vaikselt kõigest suva
märkad, et ebaõnn pole lõputu
ning enam ennast haletseda ei luba
tõused voodist, pühid pisarad
teed end korda, las nüüd kõik vaatavad
kui kaunis ja muretu tundud sa
kuid on asi, mida ei märka nad
et sügaval südames sa sured
